S/D vs J2

WELL ALRIGHT, I CONFESS! I CAN'T WRAP MY HEAD AROUND RPS. IT'S A TOTAL NO-CAN-DO.

Is it because they're real people? Or more importantly, which aspect of them being RP bothers me so much?

I can take (almost) all sorts of kinks without blinking an eye, but RPS just, while doesn't necessarily make me cringe, holds absolutely no appeal whatsoever for me.

So, according to this avatar found somewhere on LJ

the gutter (or Hell, your choice) and I make one helluva pair. But does that really come as a surprise to anyone?

I'd like to point out that all this doesn't mean that if J2 were/got together I wouldn't be happy for 'em, it just means that I don't wanna read about their sex life. Or any celebrity's really. Why do people even give a damn?

~Aure.

P.S. If it's still somehow unclear, I'm a Wincester.

Ho gets punished! Mmm

See pealkiri ei ole sugugi nii humoorikas (nuumorikas?), kui ma sooviksin, kuid kahjuks ei ole mul hetkel ühtegi teist rämpskirja. Lihtsalt masendav, kuidas selline olukord tekkida vöib. Muidugi vöib ju küsida, et mis normaalsematel pealkirjadel viga on, kuid sellele ma vastaks, et normaalne ei ole ju normaalne ja pealegi mul on täna mingi nostalgiline hetk vist.

Eile sai suhteliselt hilja magama mindud, sest pidasin vajalikuks öhtul veel pea ka ära pesta. Hommikul oli äratus juba kella seitsmest, millele järgnes natuke netist linnaliinibusside otsimist ja riietumist ja muid hommikusi tegevusi, mille hulka söömine eriti hästi mahtuda ei tahtnud. Olles kaks moosisaia alla kugistanud, seadsin paar minutit enne kaheksat sammud Vanemuise poole ja oma esimesse füüsikalise maailmapildi seminari.

Tarkpea on väga naljakas! Jaburalt varajasele kellaajale vaatama, suutsin ma isegi kaasa möelda ja löpuks neli punkti eksamitulemusse teenida, mis on iseenesest väga meeldiv, sest mina ja öppimine töödeks eriti hästi käsikäes köndida ei taha. Kalev tegi jälle temalikke nalju ja laulis meile - väga tujutöstev.

Järgmine loeng oli meil löbus keemia praktikum Chemicumi hoones Ravila tänaval! Söitsime bussiga Biomeedikumi ette, sest ei viitsinud jala kömpida, kuigi Tartu bussipiletid on ikka häbiväärselt kallid. Ekslesime siis uues majas pisut - neil on nn löppviimistlus kohati veel pooleli, igal pool vedeleb mingit nodi ja ustele on numbrid panemata, etc - kuni leidsime oma öppejöu, kes oli vahepeal fuajeesse tekkinud, üles ning suundusime mingisse laboratooriumi. Noh, see arvutusülesannete töö, mis ta meil jälle teha lasi, ei meeldinud mulle mitte üks teps, sest ma lihtsalt ei jaga praegu matsu ära ja moolid ei ole mulle kunagi meeldinud, aga katsevahenditega mässamine oli tore ja järgmine kord läheme juba väga praktiliseks kätte.

Tagasi tulime jala, sest aega ju oli ja jalutamine möjub ainult hästi. Muidugi pidi tänane kolmas loeng toimuma taaskord Vanemuises. Keemia alused oli nagu ikka, ehk siis masendav ja täitsa vöimatu konspekteerida. Dekaan ei pea miskipärast vajalikuks oma juttu pause tekitada, mille ajal öpilased kasvöi "Ahhaa!" jöuaksid möelda.

Sealt edasi suundusin Jakobi kahe poole, kus kolmas evolutsiooniteooria loeng aset leidis. Enne hüppasin ka Comarxist läbi, sest olin nälga suremas. Seal olles sain Eriku käest sönumi teatega, et üldine usundilugu jääb ära, mis löikas mu muidu röögatult pika päeva kahe tunni vörra lühemaks. Ma olin vahepeal küll juba jöudnud otsustada, et olen täna nii tubli ja käin ikka köikides loengutes kohal, kuigi mingi hetk oli tahtmine küll koju magama minna.

Minule evolutsiooniteooria meeldib, kuigi öppejöud kipub filosofeerima ja pisut vöib-olla keerutama ning eeldama, et me köik öpime biokeemiat ja geneetika ajalugu ja mida köike veel. Alul mötlesin, et olen ainuke geoloog, aga siis tuli Triine ka ühikast kohale ja pärast nägime veel Siimu ja Mihklit. Teised olid köik jalga lasknud, sest enamikel neist oli öhtul veel matemaatika praktikum ka, kust naljalt puududa ei tasu, ja nii palju loenguid on lihtsalt tappev.

Seejärel tulin koju, panin Supernatural'id tömbama. Tauri tuli külla (ma ei mäleta küll mispärast) - ta oli käinud Vanemuises, sest ei olnud märganud sönumit, mille Erik saatis. Mina tegin endale öhtuks putru, korrastasin oma faile Pisipoja peal ja olin niisama.

Mingi hetk hakkas Jeremy minuga rääkima. Nimelt ta suundub nüüd üpris kohe varsti tormikahjustusi likvideerima. Mitte just üksinda nagu Superman, aga vabatahtlikuna appi. Mingi kaks vöimast taifuuni peaksid veel lähiajal Filipiinidele jöudma. Ma olen mures, kui ma sellele mötlen.

Ma mötlesin algul panna tänasesse posti Styxi Renegade'i, kuid see viimane löik muutis mu meelt.



Ja löpetuseks vöiks öelda, et isegi pealkirjal on mingi sümboolne tähendus, kui seda niimoodi vaadata.

~Aure (hoping you're alright)

WLW

Ma otsustasin eile suure installimise ja mahainstallimise käigus uuendada ka oma Windows Live produkte. Ehk siis läksin ja tömbasin selle uue ja shiny versiooni. Lisaks surusin peale veel ka Windows Live Writeri, mida hetkel katsetangi, ning Microsoft Silverlighti, mille kohta pole mul tegelikult örna aimugi, kas see ka installitud sai ning mida see üldse tegema peaks. Ausalt öeldes, ei suuda ma meenutada, miks ma selle kasuks otsustasin.

Ega mulle see uus MSN ka nüüd nii üliväga ei maitse, on teine kuidagi selline ebamäärane ja mitte väga ergonoomiline. Kui ma seda söna just valesti ei kasutanud. Kuigi see sinine värv, mida hetkel kasutan, on päris ilus, samas aga oli see eelmine lilla ka tore. Oot, ma lähen vaatan, kas önnestub mönusam värv leida. Olgu, mulle meeldib see oranžikas rohkem.

Eile mässasin seitse sajandit Age of Empires 3 installimisega. Loomulikult Alcogol ju .uif faile ei loe, mistöttu pidin endale alternatiivse proge leidma. Selleks osutus PowerISO, mis algul töötas, kuid siis hakkas jumpsima. Pärast pisukest jamamist önnestus mul express installiga mäng peale saada, kuid loomulikult mitte nii nagu vaja. Lisaks köigele ei saanud ma seda tükk aega maha installitud. Örr.

Löpuks otsustasin MagicISO katsetada, sellega sain korralikult installitud, uuendasin mängud ja kräkkisin. Hakkas ilusasti tööle. PowerISO lasin maha, Magicu jätsin hetkel peale. Kiirkorras installisin ka CDisplay, millega saan oma Watchmen'i koomikseid lugeda.

Ma ei ole küll sajaprotsendiliselt veendunud, kuid ma arvan, et iga kord, kui mu väline ketas on järgi ja ma restardi arvutile teen, läheb Vista lolliks sellepärast, et ta miskipärast arvab, et Pisipoja on esimene ketas, millelt op-süsteemi lugema peaks, aga seal loomulikult seda ei ole, mistöttu ta viskabki ette teateid bootmgr salapärastest kadumistest.

Sillu tegi riisi ja nüüd me söime eilselt suppi ja tänast riisi, mis ei olnudki väga halb kooslus. Pärast lähme vöib-olla kunsti vaatlema. Aga praegu vaatan, mis sellest postitusest välja tuleb, ning kui köik on oksdoks, siis mängin pisut AOEd.

~Aure.

Mummulised täpid

Jap, kell on mingi üheksa hommikul ja ma olen ärkvel! Aga see tuleb sellest, et ma pole veel magama jöudnudki. Sillu peaks varsti ärkama hakkama, tal on täna hambaarst millalgi. Mitte et ta teaks kindlalt mil, sest ta suutis oma lipaka kellaajaga ära kaotada.

Ma hakkasin siin juurdlema, et väljend "I love you something awful," on üpris vastuoluline. Teoreetiliselt ei peaks ju inimene armastama midagi, mis ta meelest nii kohutav on. Aga see, vöi alteratsioonid, on suhteliselt levinud, mis näitab, kui veider keel ja inimesed ikka on.

Ma peaks täna poodi minema ja kassitoitu ostma, siis selle pakki suruma ja postkontori minema. Nimelt on Kitul Friskies otsa saamas ja, nagu tavaliselt ikka, ta ju midagi muud peale kalaga ei söö, mis vähendab valikuvöimalusi drastiliselt. Aga mnjah, pakisaatmine on ju nii tüütu protsess, eriti veel kesklinna kontoris, kus, väidetavalt, peaksid sajameetrised sabad ja aeglased/tülikad klienditeenindajad olema. Muidugi, ega postitöötaja elu just lihtne ei ole, aga ma ei tea, pole tegelikult ise seal ju käinud.

Praegu olen ikka veel ja jätkuvalt BBM'i vaimustuses, kuigi veelkord seda vaadanud ei ole, lihtsalt loen fänfikke, mis on ju köige kurjem tegevus maailmas vist üldse. Nagu tösiselt, mengs, oli seda siis nüüd vaja? :D

Oh sa poiss, kui ma ei eksi siis House'i uus osa peaks täna välja tulema. *goes to check* Jap, STC's on link juba üleval. Muahaha! Ma olengi liiga kuival olnud. Täna saab tore päev olema! (Unless there's like a tonne of Huddy, which'd be godawful... Aga jah, eh, eks näis.)

Nägin täna unes kaklusstseene ja mörvasid. Silluga mötlesime, et kas see on meie magamistoa aura vöi miskit, mis sellist vägivaldsust meis mölemas esile toob. Igatahes, unes olin vanaema-vanaisa juures ja tahtsin telerist mingit filmi vaadata, kuid sellega oli mingi jama, kas ei olnud veel pihta hakanud vöi oli vale päev, aga löpuks ma otsustasin hoopis Urban Hunt 'i vaadata, mis kujutas endast mingit elu ja surma peale kaklust kuskil kaheksakümnendate stiilis. Kujutage, palun, köige jubedamaid selle kümnendi nömedaid riideid ja soenguid, ja ma ei mötle koduperenaiste ja ärimeeste omasid, vaid rohkem ghetto, vangla ja muidu veidrikute. :D

Diil oli selles, et löpuks jääb ellu ainult üks inimene - Urban Hunter -, kuid keegi ei tea kindlalt, kes see on. Mingi hetk moondus üks tšikk igatahes minategelaseks, kellel oli mingi veider neoonroheline kummist piits millega ta inimesi kägistas (ma arvaks). Kuskil löpus tuli ta vastamisi kahe teise kutiga, kellest üks oli lillasse ülikonda riietatud. Nendest üks oli Urban Hunter, minategelane tahtis teist maha lüüa, aga siis UH stäbis teda süstlaga rindu ja, ma pean ütlema, et see oli ikka väga, väga veider tunne/kogemus. Väga veider.

Ma ärkasin seejärel üles, kuid niipalju kui ma aru sain, oli mingi värk, et lisaks UH'ile pidi veel keegi ellu jääma ja ju siis see teine kutt jäi, kuigi ma ei tea, miks tema vöi mis värk üldse oli. Mul on selline tunne, et minu tegelane oli kogu show ajal UH'i abistanud salaja, mistöttu see mörv seal löpus tundus eriti alatuna, aga ju UH siis ei teadnud? Ma ei tea, see köik kokku oli ikka päris sürr.



~Aure.

Tahaks koju

Igatahes Tartust ära. Mul on selline tunne, et olen siin sada aastat paigal olnud, kuigi tegelikult ei ole veel kolme nädalatki täis. Meil väidetavalt sajab praegu lund, kuigi aknast välja vaadates ei oska öelda, kas see tösi on. Samas taevas on küll nii tume - lausa lillaka jumega - ning raske olekuga, et ei imestaks, kui mingit puru (varsti) alla tuleb. Eks öue minnes näeb.

Mul on selline tunne, et suskasin hambaharjaga omal igemesse augu. Noh, mitte literally, aga katki pisut sai vist küll.

Musta pesu on ka juba paras hunnik tekkinud, nii et selle koha pealt sobiks minek küll, samas aga järgmine nädalavahetus peab niikuinii saarele minema. Decisions, decisions.

Ma vaatan, kas Jeremy on online.

~Aure.

Öökull

Kui palju te teate inimesi, kes hakkavad öösel kell pool kaks pannkooke küpsetama? Noh, minu vöite nende sekka lugeda.

Mu magamisrežiim on täitsa paigast ära, mitte et ma niiväga arvaks, et mul seda kunagi üldse eriti palju on olnud, aga magada terve päev, selleks et ärgates avastada, et kell on üks öösel... nooh, seda ei juhtu isegi minuga igapäevaselt.

Ma hakkan vist vaikselt Silvia usku pöörama, ehk siis tahaks omaette korterit, kus saaks öösel ülal olla ja päeval magada ja teha midaiganes pähe tuleb millaliganes soov on. Sillu läks saarele, Allyt ei ole - elu on mönus.

Mu taigen sai vist pisut liiga paks. Tömbab teine kuidagi kortsu hirmsal kombel, aga pole hullu, maitseb normaalselt. Huvitav millist filmi täna öösel unetud vaatavad?

Hommikul peab poodi minema. Vaja tuua leiba, pihve (ma söin kellegi omad üleeile ära), mingit sinki äkki (jah, ka selle hävitasin), siis mahla, jogurtit, limonaadi (läks sama teed). Hm, ma lisan niipea kui jälle meelde tuleb. Nälg ja isu on selline imelik asi, et käib ainult hooti peal.

Üleeile, sest täna on juba laupäev, pesin köögikäterätiku ära, kusjuures mu vesi oli liiga palav. Sama juhtus ka vanniveega. Ma ei tea, miks ma viimasel ajal end keeta tahan. Aga kuum vann oli päris mönus.

Huvitaval kombel, kui Kadi pannkoogid, mis ta siin viimati tegi, tulid kergelt vahveljad, siis minu omad tahavad löhnata nagu praemuna. Samas aga on sama probleem pea köigi asjadega, mis ma praen. Vöimalik, et see ei ole mitte munalöhm, vaid hoopis öli oma, mida ma seostan munaga.

Hommikul peab ka selle prügikoti välja viima, hakkab teine vaikselt ämbrist välja ronima. Paistab, et ma ei ole ainus, kes veel/juba ülal on - koridoris köpsis keegi kontsadel mööda just. Mul on mingid veidrad energiaülejäägid hetkel, tahaks ringi karata nagu söge ja hundirattaid visata (aga kahjuks ei tule mul need kunagi välja ja ma parem ei hakkaks siin katsetama ja maja löhkuma...). Uunost tuleb loomulikult just sellist toredat muusikat ka.

Kadu väliselt kövakettalt peaks saama veel mingeid filme pätsata, kahjuks ei hakanud mul silma piraatide esimest filmi, seda oleks vöinud küll veelkord vaadata. Samas on mul The Exorcist vaatamata.

Kas sellel, et pannkook küpseb teiselt poolelt teistmoodi kui esimeselt, on sellega pistmist, et esimene pool on kohe vastu panni, samal ajal kui teine "öhu käes" tahkub? Ok, see "öhu käes" tahkumine on vist küll rohkem pannilt tuleva kuumusega seotud, sest ega pannkoogi kahel poolel ei ole ju kuumakindlat müüri vahel.

Mulle väga meeldiks, kui keegi, kellega juttu ajada saaks, online oleks. Mu insanity hakkab üle ääre voolama. Isegi vastasmajas säravad ainult ühes kohas aknad. Luunja kurgid on muidugi nagu alati mingid nukleaarvirmalised.

Meie heal suurel pannil on mingid imelikud kriipsud peal, keegi on usinasti terava riistaga kraapimas käinud. Mind-boggling. Öösel on köik hoopis ilusam. Nüüd ma sain mingi eriti sakilise äärega pannkoogi. See viimane pannakas aga ei tule üldse mingi kujuga, kuidagi kandiline teine.

Ma ei taha isegi ette kujutada, mida ma tegema pean, et Ally koogivormi puhtaks saada.

Head isu.

~Aure.

Elämäni sankari

Täna magasin sisse ja kultuuridevahelisse kommunikatsiooni ei jöudnudki. See-eest koristasin köögi ära, meie kraanikauss oli jube: pool tonni musti nöusid ja Sillu pöhjakörbenud toidujäätmeid ning mingil hetkel pisut minu makarone. Nende viimastega sai üldse nalja, esiteks keesid nad üle, sest ma unustasin kolme pealt madalama temperatuuri peale keerata ning siis praadides eritasid nad mingit veidrat löhna, mille juurteni ma välja ei jöudnudki, vöimalik, et süüdi oli pann, mida olin äsja pesnud, vöi makaronid ise, mis äkki vanad olid. Ei tea, kuid maitsesid normaalselt, kuigi soola olin liiga vähe pannud, aga ketšup parandab köige maitset.

Siis ajasin Die'ga, kes oli usundiloo loengus, MSNis juttu ja otsustasime kaupsis hiljem kokku saada. Mina ja Gary suundusime Zeppelini Maximasse, et endale Lionsi šokolaadi osta, need seal ainult 3,50. Me tee viis meid mööda Aura veekeskusest, mis teeb mulle alati löputult nalja oma klaasist seintega. Maximas kulus loomulikult sada aastat, sest ega ma ainult šokolaadi ostnud, aga pöhilise aja vöttis siiski kassasabas seismine. Nimelt minu ees oleval ostjal oli korvis mingi müts, millel ei olnud triipkoodi küljes ja müüja pidi seda otsima minema. Loomulikult kulus tal selleks poolteist sajandit (tegemist on ju ikkagi Maximaga), siis tagasitulles ta eksis peaaegu kassaga, kuid löpuks sai siiski asjad ostetud.

Die'ga käisime selles mistahes C vöi G-ga algavas kohas söömas, mis kaupsi nullkorrusel on. Ajasime juttu oma tegelaste ja raamatute üle ning röömustasime, et me Inner Editorid nii osavalt ta lemmikloomade köppade ja hammaste vahele on surutud. Die läks edasi sinna toidupoodi ja ma kaupsi naistemaailma endale m antlit vaatama. Löpuks pärast pooltteist tundi valimist ostsin endale hoopis uue jope, mis on päris ninja kohe, tal on ärakäiv karvane krae ja peidetav kapuuts.

Nüüd olen kodus ja söön oma kaneeliküpsiseid ja rüüpan koolat. Sillu teeb ka seda viimast. Pean hakkama kirjutama, loodetavasti Gary räägib ikka minuga pärast seda, kui ta oli sunnitud minuga kaupsis igavlema nii pikalt. Kuulan u2b'st Dingot ja mötlen, et peaks Roswelli uuesti vaatama, aga mitte praegu, sest mul on vaja kirjutada.

Saatsin Jeremy'le ennist kirja, millele ta isegi vastas, polegi teine veel ära surnud, kuigi selline mulje jäi. Lihtsalt töösse mattunud, vaesekene selline. Aga ta huumorimeel on niisama tore kui varem.

Hmm, pühapäeval on isadepäev, peaks issule midagi otsima. Samas on tal kuu löpus ka sünnipäev, mis teeb olukorra veel keerukamaks, kuna kahte kinki on ju raskem leida. Pean mötlema veel selle üle.

~Aure.

Ma olen ka midagi saavutanud

Kadi on mingi ninja. Tal on blogis üle seitsmesaja postituse. Mul on umbes seitse korda vähem. Ma ei tahtnud tegelikult üldse sellest rääkida, aga ma mainisin seda Kadile ja siis otse loomulikult pidin kirja panema. Kas ei ole tüütu lugeda asjadest, millest oled juba varem kuulnud?

Mörr. Ma sain enda uue tegelase - Vala, TH-to-be - levelile 24, nüüd peaks pikapäkaga talle SSe tegema ja siis saaks jälle inimese kombel leveldada. Tauri sai Semerica lvlile 25. Lethi ei suutnud lvldada. Managa on alati mingid probleemid ja üksinda on nii hämmastavalt nukker.

Kurat, ma jöudsin eriti masendavale järeldusele täna Abandoned Campis olles. Lisaks sellele, et ma igatsen vanu häid Sulleni aegu nii Exteme'il kui Revenge'il, tunnen ma nüüd puudust ka MJ'ga koos mängimisest. Ma vöiksin öelda, et tüüp oli igavene siga, aga ma ei ütle seda, kuid temaga oli koos täitsa pönev. All these things we did... Oeh, Lineage lihtsalt peab veidraid mötteid esile tooma, jah. =/

Sillu läks päeval millalgi ujuma, öhtuks tagasi ei jöudnudki, hoopis Kadi tuli (äkki ta oli Sillu in disguise?). Sikutan jätkuvalt L2 klienti Kadule, kuid see tuleb nii neetult aeglaselt, mul on selline tunne, et öösel ei saa magama jääda, sest siis katkeb kindlasti ära. 43% käes, 11 tundi jäänud. No mida. Ma süüdistan köiges serverit, kust tömban. Nii aeglane ei ole normaalne.

Mul on käsil kolmas Abandon'i reread. Seekord jöuan ehk löpuni ka. Tahaks hullult, et Paraselenic apdeitiks, see on siiamaani köige parem HP fikk, mida lugenud olen. Yes, admittedly I'm more into slash than het or gen - stuff it, alright. Haha, ma olen önnelik, et Die kirjutab ka slashi, löppude löpuks on see ju kordi parem kui miski muu. :D

Mörr, ma vaatasin mingi päev filmi Eastern Promises, mis oli... üllatavalt hea. Seal oli veidraid stseene (kogu see avaliku sauna lugu. Esiteks, paljajalu üldkasutatavates (niisketes!) ruumides käimine pani mind juukseid katkuma ja cringe'ima - kas keegi ei muretse enam jalaseene pärast?? Teiseks, alasti kaklemine... no comments), naljakaid stseene (Stepani pidev KGB jutt) ja kindlasti südamlikke stseene, kuid mul ei meenu ühtegi hetke, mil ma oleks tahtnud pead padja alla toppida, sest köik ekraaniltoimuv oli absoluutne !!!.

On the other hand, ei suutnud ma 10 000BC'd üle seitsmeteistkümne minuti vaadata, sest see oli ikka eriti jabur.

Hrmh, täna teen proovi Vantage Point'iga. Hiljem tuleb kommentaar.

~Aure.

P.S. Tee on sitaks maitsev.

Uudiseid Nanomaalt

Sel aastal otsustasin pärast pisukest kaalumist teha endale uue kasutaja, sest vanal ju nime muuta loomulikult ei saa. Nii et nüüdsest olen ka seal Aure. Selle toreda kuldse sööri kohta mu avatari kohal vöite ise järeldusi teha. ^^

Sellega seoses peaks hakkama oma raamatu ideestikku paika panema, ja vöib-olla tuleks kasuks ka mingi idee kui sellisega lagedale tulek. =/ Peaks seekord proovima sci-fi humourit. Äkki önnestukski.

Muudelt frontidelt: löpetame Silluga veel viimaseid pakkimisi, et siis 15.50 bussile suunduda. Ma mässasin siin oma mpkaga, surusin erinevaid laulukesi peale ja just nüüd avastasin, et mul miskipärast oli hakanud lindistama. oO Nagu wtf. Aku ka loomulikult tühjenes. Urr.

Muidem, kui jabur on loota, et ma klikin mingil lingil, mis keegi MSNis "saadab", kui seal on juttu mingist "crazy party"st, arvestades seda, et see inimene, kelle arvutis viirus on, elab USAs ja me ei ole isegi kunagi RL kohtunud? Njah.

~Aure.

Every moment ticks... like a pipe bomb

I r teh uber cool! Sest Sillu tsiteerib mind. Ja ma ise ka nüüd, vöi peaks selle kohta ütlema, et ma ütlen seda? Bloody fuckin' chicken fries!

Ma tahan praegu, aga ainult öige pisut, vaadata PPP in the Mysterious Ticking Noise. Sest selle pipe bomb'iga tuli see mulle jälle meelde.

Ma ei tea! Tahaks hullult miskit geniaalset ja asjalikku ja a la Kadi öelda, kuid kohe mitte midagi ei karga pähe. Iga kord, kui ma EI ole blogitsemas, on mötteid tonnide ja megatonnide kaupa, kuid maha istudes, kaovad need linnutiivuil. I hate my life!

Not.

Tänane ladina keel oli super. Tösiselt, ma sain isegi koduse ülesande korralikult tehtud, vöi noh, nii enam-vähem, sönade järjekord kohati longas. Ee, ja tund sai liiga ruttu läbi. Seal oleks vöinud veel istuda ja sönu käänata. Aga ma olin ka ainuke. Kui Neeme välja jätta, see on. xP

Prantsuse keel oli ka tore, mulle hakkas jälle meeldima. Kujutate ette, isegi eesti keel oli talutav. Tiia lasi meid küll pool tundi varem minema, mis vöib olla 90% ulatuses pöhjuseks. XD

I wanna fly, I wanna fly, I wanna fly fly fly far, far scape away.

Ok, kuulan siiski PPP-d. So what. Screw you, too.

Ei pealkirjasta hetkel

Oih, mu kursor oli lausa imetillu. Kuid, mul ei olegi midagi uut ja asjalikku rääkida. Lihtsalt elukene veereb tasapisi. Täna tulevad Persoonid meile maale, praegu istungi korteri peal ja ootan. Hea, et touchpadi ikka lukku panna saab, ma olen miljoneid kordi juba mingeid imelikke vigu teinud. xD

Humm, kodus ootab Stalin. Korterist ei tea ikka veel midagi, ei tahaks nagu ära ka sönuda, kuid mingi kuri tunne sitsib küll kohe ümber nurga. Sillu pidi siis, kui Orissaarde jöuab, ehk siis täna, ma eeldaks (ta jöudis küll juba eile), pikemalt pajatama sellest. Ma pole kindel, kas tahangi teada... >.>

Potteri kirjutamine edeneb tasapisi, parem üks päev seitsekümmend söna ja järgmisel 800-1200, kui nädalaid mitte midagi kirjutada. Ega ma muidugi kindel ei ole, kas saan samas tempos jätkata, kui Tartusse kolimine aset leiab, kuid sinna on veel aega. Eks see ole üks kehvakene stoori nii vöi teisiti, kuid pisiasjade pärast ei ole ma kunagi pead vaevanud. xD

Eile öhtul käisin veel poole kümnest küla vahel jalutamas, vihma sadas ja igal pool oli palju porilompe, mis tegid kogu seikluse ikka nii lahedaks. Maantee peal tuli üks auto ka vastu, kuid on vöimalik, et see oli keegi Paalilt, tuli nagu sealt laudast. Kodus olevat vahepeal Mammal paanikahoog peale tulnud, ehk siis vaadanud, et ma kadunud ja pidanud ikka otsima minema. Nagu, misasja. Kust ta mind ikka üles leiab, kui ma olen "ära kadunud". Andke inimesele möned hetkedki rahu, aga kus sa sellega.

Peaks veel Eeku arvutist muusikat pätsama (kövakettad vajaksid koristamist, tahaks lisapartitsiooni >.<) ning kuskilt ehk veel möne toreda mängu leidma. Kell 12 tulevad teised ja siis on enam-vähem kohe minek kah. Mul önnestus kusjuures auto päris sirgelt ja osavalt parkida. Muahaha.

Hiljem,
~Aure.

Millestki ja tollestki

O weep no more, Heaven's Daughter, prettiest on all of Earth.
The time to shed thy tears hath passed, let there be mirth
For now and for ever.

Ma tahaks maa alla vajuda, Pörgus vöib ju päris pönev olla, köik need podisevad katlad ja naeru kökutavad deemonid. Mul on endal küll Pandemooniumist tsipa teistsugune ettekujutlus, kuid eks ma kipu Saatanat kergelt üleväärtustama.

Eh, mul tuli eile paar ideed, millest vöiksin kirjutada - kujutate ette - lasteraamatu. oO See on küll midagi esmakordset, tavaliselt ma kipun ikka kuidagi sinna täiskasvanumate žanridesse ronima. Huvitav, kas keegi tahaks leiutada ravimit tüdimuse ja püsimatuse vastu?

Homme on inga eksam. Ha! ma arvan, et see ei lähe mul eriti hästi, kui aus olla, ei oska ma eriti ka selleks korrata. Mitte et mul köik nüüd nii selge oleks, aga iseenda vigu on ju alati raskem leida kui teiste.

Tollestki, muidem, kölab paganama naljakalt. xD

Words can never express

what words can never express.

Mulle meeldib Albaania eurolaulja kleit selles videos. Jah, see roosa, kuigi ma tunnistan, ma ei saa sönadest mitte muhvigi aru ja pole eriti vaevunud järgi ka uurima, millest täpselt ta lööritab. Andorra see-eest kölab kui täiesti klassikaline eurolaul, mitte et see ilmtingimata kohe halb oleks. Kuulake, saate aru küll, mida mötlen. Seal on ka ilusad kleidid, eriti see punane, milles lauljatar löpus ringi lippab.

Neli päeva on jäänud hinnete väljapanekuni. Mul ei ole köik asjad tehtud, ennem on tunne, et absoluutselt köik on täiesti pooleli. Kas koolilöpp peabki nii kärmesti ja märkamatult ligi hiilima? Mul on nii palju raamatuid veel läbi lugemata, nendest köigist vöib ju löpukirjandis kasu olla, kuid mina olen loomulikult aega raisanud mingite Potteri fikkide lugemise peale. Loomulikult, see töstab mu lugemust, kuid tegemist on vale keelega.

Oh jumal, Tauril oli öigus, sel Aserbaidžaani lauljal on küll midagi kuskilt maha vöetud. Seal alguses on ta ju puhas sopran, isegi mina ei laula niimoodi. o_O Ja kui ma juba kord jälle Eurolauluni jöudsin, siis kommenteeriks kärmelt ära ka selle, et Armeenia laul on suht lahe, kuigi eks ta selline tilu-lilu popp-palake ole. Ehm, jah, see Aserbaidžaani laul... over-dramatic ponces. Ja kontaktläätsed, mis teevad silmad valgeks/heledaks, on ikka suht freakishly scary küll. Selleaastased videod tunduvad üldse kuidagi ülepakutud olevat. (Valgevene jätkab samas vaimus nagu eelmised. Tea, kas köikide puhul on Filipp Kirkorovi käsi mängus olnud?)

Meil oli täna matas valemite peale töö, kolmkümmend erinevat, millest ühega panin raudselt mööda, teised olid ehk enam-vähem. Tundub, et mulle siiski logaritmid eriti ei meeldi, sest mingil pöhjusel suudan ma alati kuskile vea sisse kirjutada vöi midagi lihtsalt lootusetult sassi ajada. Kusjuures, kindel viga oli mul siiski hoopis vektorite kollineaarsuse koha peal. Aga mis parata, ega köike ka just perfektselt teha saa.

Belgia laul on, muidem, lihtsalt täiesti jube. Andeksi, kui kellelegi juhtub meeldima, aga see "oiulüssii" (nagu mina seda kuulma kipun, kusjuures vahel tundub see olevat "are you listening?" - imeliku aktsendiga) käib mulle ikka suht pinda. Lisaks köigele on sel lauljal imelik hääl. Kuigi üks hullemaid laule läbi aegade on olnud Horvaatia (vist) kunagine "Moja Stikla" vöi midagi a la. Ah, ja selleaastane Bosnia laul... noh, sel kutil on ikka eriti haige soeng. xD Rääkimata sellest, et neil on liiga palju hangumehi laval.

Meil hakkab homsest tutinädal siis (jah, on küll veider, et keset töönädalat algab), kuid ma pole sellekski eriti valmis: särki pole ja üldse ei taha eriti nagu lapselikult ennast riidesse panna. Ma ütleks, et mul on kerge masendus vist peal, kuigi suurema osa ajast pole mul isegi aega, et seda täiel rinnal nautida. Mis on iseenesest üks ülimalt veider tödemus, sest kas saab ikka masendust olla, kui inimene endale sellest aru ei anna ning masendunud ei ole? Ma saaks aru, et tegemist on stressiga, mis mul ka kindlasti kusagil on, millest inimene ise alati aru ei saagi, kuid masendus? (Muidem, ma saan aru küll, et mul on praegu palju sönakordusi ja laused on veidrad - aga ma töesti ei viitsi neid öigeks sättida.)

Kas teile on ka jäänud mulje, et Bulgaaria ei oska eriti eurolaule teha? Eelmine aasta oli neil mingi imelik, kus tibi peksis trumme ja möirgas, see aasta on neil mingi eriline träna (on vist selle žanri nimi), mida ennemini kuskil klubis kuulaks kui eurolaval. Samas jällegi, tundub, et Horvaatia ei saa ka asjale just köige paremini pihta... Nende laul on ju mingi nöukogudeaegne ja umbes sama halva kvaliteediga. O_o

Oh, ma sain eile oma "Eesti öigekeelsussönaraamatu" ka kätte. 2006. aasta oma ja puha. :D Löhnab ka teine ikka paganama hästi. Nüüd on ehk isegi lootust, et äkki ei teegi väga palju kokku- ja lahkukirjutamisvigu. Keegi hull naaber otsustas nüüd läbi seina tulema hakata, mul terve laud hüppab kohe. o__O Nagu, pilte saab vabalt ka ilma krohvi laest alla peksmata ja seina sisse auku tagumata üles riputada. Aga samas möni vöib-olla ei ole veel nii kaugele arenenud, et sellest aru saada.

Ma peaks nüüd öppima minema, kuigi karta on, et hoopis släkin pisut. Lollakas.

~Aure.

Söltlane

Täiesti hull värk. Pisikene hematogeenisöltlane raporteerib siin. Neljast batoonist on kaks veel järgi, nii ahvatlevad teised. Kutsuvad mind sealt oma korvikesest... Söin ühe Bounty ära, et vähegi tähelepanu körvale juhtida, kuid eriliselt kasu sellest ei ole olnud.

Rääkides ilmast (nagu Tauri), siis meil on siin suhteliselt soe, kuid päevas tuleb korra keskmiselt lumepuru moodi asjandust taevast alla, nii et teatud hetkedel on maa isegi valge, kuid pidama see ei jää, vaid sulab jälle. Täna hommikul Mari-Liis avastas, et ajaloo klassi aken oli vist öösel lahti olnud, aga ruum oli niisama lämbe, kui polekski olnud. Taaskord tunnistus hukkaläinud ilmast.

Ahahaha, meil oli täna matas töenäosuse peale kontrolltöö. Ma oskasin nii vähe, et lahendasin köik ülesanded ära, ka lisa, ning sain esimesena valmis. Kahjuks ei ole lootustki, et mul köik ka öiged oleksid, ennemini saab jälle kolme kätte. Aga mis parata, kui inimene ei saa ülesandest aru, siis ta ei saagi seda lahendatud.

Ma ei ole ikka veel paari vajaliku asjaga algust teinud. Eile ja täna lubasin, et täna kindlasti, kuid mis sest välja tuli? Eks ikka mitte midagi. Ma ei hakka lubama, et homme kindlasti, kuid lähematel päevadel peab siiski miskit ette vötma.

Kogu selle eesti keele kallal juurdlemisega (keeleline järamine, nagu mina ütlen XD) on asi jöudnud nii kaugele, et mul on kohati probleeme eneseväljendusega, sest kipun liialt mötlema sellele, kas kirjapandu ka kirjalikku teksti päriselt sobitub. Eh, aga see rikub juba minu stiili. :D

Lähen nüüd vist pead pesema. Kusjuures, meil olid täna lindikavad hindele. Nagu arvata oligi, saatis Link köik kolm kava "vöistlustele" edasi. Pidid järgmine kolmapäev toimuma, kui just miskit vahele ei tule. Kui ma ei eksi, siis auhinnaks on solaariumiskäik, aga solaarium on nahale halb... O.o Kui meie peaksime vöitma (yeah, rite), siis ma küll ei lähe - andke andeks, aga nahavähk isn't quite my cup o' tea.

Nägeš,
Aure.

Ma olen koba

Vähemalt siis, kui asi puudutab postitamist. *slaps self on wrist*

Eh, teisipäeval oli kirjand (kas ma kirjutasin sellest juba?), tulemust ei tea ikka veel. Vöimalik, et see on ekoolis ülal, aga ma ei taha endal tuju rikkuma minna. Nagunii olen jöudnud juba korra unes näha, et sain selle kolme miinusega ning öpetaja väitis, et ma kasutan liialt keerulisi lauseid (mis vöib täiesti tösi olla), kuid ma olengi ju keeruline inimene.

Ma lähen järgmine laupäev eesti keele olümpiaadile, pole örna aimugi, mida täpselt seal tegema peab, kuid Kirs ei paistnud eriti muretsevat ettevalmistuse pärast. Pealegi saab niimoodi reede vabaks ja see on ju ainult tore nähtus. Egon peaks ka vist tulema. Et, siis saab nagu nalja. xD

Üleeile kehalises mängisime vörkpalli, mis imede ime, polnudki köige nömedam, aga samas oli tunnis ka ainult meie klass (sest a klass tegeles proovikirjandi kirjutamisega - jah, nagu on küll liiga vara ja wtf, - kusjuures, kaks esimest tundi olid tavalised tunnid ning siis vöisid vist poole viieni kirjutada. Meie küll nii ei kavatse teha, kui proovikirjand tuleb, siis ikka päeva algusest.)

Eile vaatasin Atlantist (ei mingit üllatust siin), mis oli, noh, tore. :D Sheppard on ikka uskumatult andekas küll. Jälle ei saa liialt rääkida, sest vöib-olla keegi teist tahab ka kunagi neid osasid vaadata ja mitte spoilitud olla.

Ma olen Mari-Liisile viis krooni völgu paljunduspaberi eest. Raffaellod on head nagu pangaröövidki. Lähengi vist nüüd The Italian Job'i vaatama, kui selle üles leian, kuigi tegelikult peaks bioloogiat kordama (homme on kontrolltöö ning pean ka eelmise töö ära tegema).

Elu on praegu chill, vöi vähemalt ma teesklen, et on. Meil oli eile torm, vihma sadas. Praegu paistab päike, mis on jöudnud nüüdseks internaatkooli nurga taha peitu pugeda ja ei kiiskagi mulle enam silmnäkku. Maa on usutavasti väga märg ja pehme.

Mul on üks idee seoses ühe vöimaliku fänfikiga, kuid ma ei mötle sellest eriti, sest ma ei jöua. Kunagi ei jöua midagi. Ja rahul ei ole endaga ka. Paganama Mary Sue on köiges süüdi.

~Liisa.

Paar tunnistust

Ausalt, ma kohe üldse ei viitsiks praegu postitada, kuid vahel peab inimene ennast sundima. Et see südamelt ära saada (kuigi ta ju ei vaeva mind eriti...), pean nentima fakti, et detsembrikuu kodukirjand on stiilselt jätkuvalt tegemata. Lubasime Iivikaga, et esmaspäevaks teeme kindlasti ära. Kas päriselt ka nii läheb, ei tea.

Ma olen haige. Taaskord ja jätkuvalt füüsiliselt. Vaimset haigust ei kavatse ma endale kunagi (lasta) diagnoosida, sest üldises plaanis ei muudaks see mitte midagi ning pealegi, hälve on tore asi. Kuigi statistika on uskumatult röve. O_o Täiesti ebaloogiline ning mittevajalik, kui minu käest küsida (mida siiski miskipärast ei tehta...).

Eelmise nädala veetsin üpriski huvitavas seisus, enamikel päevadel sain magada kolm-neli tundi, mis pöhjustas nii mönegi omapärase kogemuse. Ma nägin unes üht action filmi Jet Li'ga peaosas. Ma ei tea, millest see tingitud vöis olla, sest ma ei ole viimasel ajal eriti taolisi filme vaadanud, kuid täna hommikul vaatan, kuidas kutt jookseb ringi ning kömmutab teisi kutte maha. Huvitaval kombel ei olnud seal eriti palju kaklemist, vaid ainult relvadega vehkimist. Mingi hetk peitus ta ühte korterisse ära (tegemist oli kahtlust väärivalt nöukogudeliku hoonega), kusjuures tüdruk (ma ei teagi, kas see jölkus Li'ga kaasas vöi oli juba korteris) puges kappi peitu ning pidi laipasid lugema hakkama (jah, nagu wtf); siis oli seal veel üks valge rott, kes naisele langenute relvasid ülesse riiulile tassis. Hmm, naine puges kuhugi ventilatsioonikäiku (nagu need filmides alati on - et inimene mahub ringi roomama XD) ning tuli kuskil valges koridorilabürindis uuesti välja. Li jooksis ka seal kuskil ning muidugi oli ka big bad boss seal ning jöudis veel naisele kaks-kolm kuuli kerre lasta enne kui ise surma sai. Siis hüppasid mingid sidekick'id (Li omad) välja ning - oi näe! - naisel oli kuulikindel vest ta väga öhukese pluusi all peidus ja ta ei olnudki surma saanud. Li ja see naine (kes meenutas mulle väga Qi Shu'd filmist The Transporter, kuigi vöib-olla mitte päris tema) ronisid mingi hästi laheda motika peale ja hakkasid ära söitma, kuid siin sai unenägu läbi. Kuskilt on mulle mälestus jäänud, et nad tahtsid haiglasse minna. Nojah. Las nad siis lähevad.

Täna käisin spordihallis kohtunikuks. Päris lahe oli (ja süüa sai ka) ning Link rääkis midagi, et vöib-olla saab isegi natuke raha tehtud töö eest. Noh, tore oleks, kuigi mitte imtingimata vajalik. Eriti pikalt ei viitsiks seletada, mis täpselt toimus ka, kuid olin tüdrukute topispallis sekretäriks ning mässasin niisama seal. Meie vanusegrupid said omadega esimesena löpuni, mistöttu sain ka varem tulema.

Kodus vaatasin Atlantise uue osa ära. Noh, loomulikult oli lahe. :D Kuid ma olen viimasel ajal jälle liiga palju slash'i lugenud ning, noh, see segab mind praegu pisut. xD Ma ütleks lihtsalt seda, et evil!Sheppard ftw! xP

Lala teile,
Liisa.

Vaadake vasakult poolt

Tösiselt praegu ei jaksa. Mingi ilge imelik masendushoog tuli peale ekooli vaadates (vötsin kaks korda järjest paroolikaardi asemel juhiload välja, ise sellest aru saamata - siiamaani ei taipa, miks nii tegin). Eriti ei tahaks kooli minna - kohe esimesel päeval kaks kontrolltööd pluss kaheksa tundi. Ärme sellest parem räägigi, et mul kirjand siiamaani tegemata.

Isa jöudis täna taaskord järeldusele, et ma olen tegelikult vasakukäeline, kes paremakäeliseks kasvatatud. Kunagi ammu lugesin - vöi kuulsin kusagilt, - et selline sunniviisiline ümberkasvatamine (mida Nöukogude ajal kuni kuuekümnendateni massiliselt praktiseeriti) möjub inimese psüühikale halvasti. Äkki sellest osa mu veidrusi tulebki?

Eile öösel poole kaheks sain ka Atlantise uue osa vaadatud (hiljem tuli välja, et Erikul oli see olemas - oli kusagilt tömmanud - ja enne mind vaadatud, aga see ei olegi teab kui oluline). Ma tahaks kiitust avaldada - nende armaada oli päris lahe, köik neliteist vöi nii laeva korraga hüperkosmosesse hüppamas oli päris möjuvöimas pilt. Löpp oleks vöinud minu meelest teistsugune siiski olla. Ma ei taha pikalt rääkida sellest, kuid (kedagi tsiteerides, ei mäleta kes) üks nädalgi vöiks elada usus, et pahad kutid said ometi maha löödud.

Ma lahendasin mata koduse töö ära, oli üks varasema aasta eksamiülesanne, kus tuli silindrikujulisse karpi peidetud nelja palli kaudu leida, kui suure osa karbist täidavad pallid. Suhteliselt lihtne oli, kuid eks mul oli vihikus analoogne olemas ka juba. Peaksin veel pisut bioloogiat vaatama - pole örna aimugi, mille peale töö tuleb - ning geograafiaks paragrahvi läbi lugema, mul teise osa peale töö eelmisest veerandist tehtud (kuigi hinnet ei tea ikka veel - ju nii halb tulemus oli).

Ma lähen üritan siis olla tubli, kuigi tahaks hoopis magama (tuba, muidem, on mönusalt soe) vöi KOTORit mängida. Jah, imelik, onju.

~Aure.

Jaanuar, kolmas.

Ma arvasin eile, et oli täna. Ning täna arvasin terve päeva, et oli homme. Lohutav on teada, et tegelikult on veel lausa kolm päeva - ja mitte ainult kaks - vaheajast järele jäänud.

Kuigi ega see eriti palju ju ei anna. Tegemata asju on jätkuvalt palju, vöimalik, et neid on lausa juurde tulnud, ning mötted on kinni ainult ühe asja juures ja lahti nad sealt naljalt tulla ei taha.

Arvatavasti on viga selles, et mulle ei meeldi asju löpetada. Löpetatud asjad kaotavad oma völu - nad on nagu tühjaks raputatud suhkrukotid, mille otstarve ja ilu on koos suhkruga minema kantud. Enam ei ole ja enam ei saagi olema.

Löpetamata asjad see-eest kannavad endas igikestvaid variante, valikuvöimalusi, jätku ja elu. Midagi öhkörnalt ilusat peitub teadmises, et alati on vöimalik tagasi pöörduda ning jätkata täpselt sealt, kus pooleli jäädi, vöi kustiganest süda ihaldab.

Löpetamata löppude terviseks, et nad kunagi ei löppeks.

~Liisa.

Ma-ei-tea

Mulle tundub, et silm on jälle asendit ning suurust muutnud. Paistab, et mul ei ole ta tegemiste üle absoluutselt mitte mingit kontrolli, mis iseenesest on loogiline. Möni asi lihtsalt peab nii hea olema.

Ma loen praegu Hamsuni "Maa önnistust" - ühe rea kirjutan ja kaks loen. Omaette huvitav kuigi vöib-olla omapärane kogemus. Miks on see nii, et kaks eesti "paremat" kirjandusteost on maha viksitud meie armsate, kuigi vahest kaugete, pöhjanaabrite pealt? (Kui keegi nüüd ütleb, et Tammsaare oma teose enne valmis meisterdas kui Knut, siis uups, andke andeks.)

Ootan neljandat jaanuari ja ei oota ka. Iga mööduv päev on jälle sammuke edasi, lähemale tulevikule ja - enamgi veel - vaheaja löpule. Progress vöib ju olla tore, kuid ma olen siinkohal sunnitud jääma vastupidisele arvamusele.

Oh, milleks neljas jaanuar? Sest siis peaks Atlantise järgmine osa linastuma. Loodetavasti saadakse see kärmesti netti üles. Mul on tunne, et saadakse. Kuigi kunagi ei saa milleski sajaprotsendiliselt kindel olla. Peaks kaartidega konsulteerima.

Ma ei teinudki kunagi uue aasta postitust (pöhiliselt selle pärast, et vaatasin Atlantist - yes, I'm that addicted, - millega seoses mulle meenub see pönev fanfic, mida juhtusin lugema. Ma ei hakkaks seda siinkohal kommenteerima, kuid see oli vägagi humoorikas. xD). Ja mingi hetk vöib-olla löpus siiski soovin seda veelkord, sest praegu ju veel aega on.

Vahest veetsite teie oma pühad ilusamini kui mina? Aga vöib-olla ka mitte. Mönikord on önneks vaja väga vähe, teinekord jälle liiga palju.

Head uut aastat siis veel üks kord.

~Liisa.

Reportaaž

Sest mulle hakkas järsku see söna meeldima. Igatahes, mis toimub? Kus köik inimesed ometi on? :S Noh, Sillust ja Kadist saab ehk veel aru, neil on ikka kombeks kogu aeg kuhugi mandri pärapörgutesse ära kaduda, aga Tauri? Just siis, kui mul on hirmpalju küsimusi talle, on ta kadunud nagu... nagu, noh mingi kadunud asi. xD

Täna peab veel piparkooke küpsetama, sest vanaema andis Tallinnast tainast kaasa. Mis muidugi tähendab, et mina pean kogu töö vististi üksinda ära tegema, kuna ema on lustlikult tööl. Njah, ega tegelikult seal tööl nüüd nii hirmvahva ka ei ole.

Lugesin siin ennist just kokku, et detsembris olen lausa kohe kaksteist positust kokku vorpinud, mis omakorda tähendab, et kui palju pingutada, siis peaks neliteist kokku saama (sama palju oli ka septembris), kuid vöimalik, et kui ninjan, saan ühe lisa, mis teeks sellest kuust ju lausa rekordihoidja. :D

Atlantisega olen jöudnud neljandasse hooaega, kuigi mul on kolmandast üks osa mingi imevalemiga körvale jäänud. Ei mäletagi, miks ma selle vahele jätsin. O_o Vöimalik, et seda polnud kuskilt saada tol hetkel, kuid siis peaks ju mingi udunegi mälestus sellest olema, aga vat ei ole - tutkitki pole- kui kasutada uut ja moodsat Eriku väljendit.

Ma ei tea, mul ei ole eriti midagi rohkemat kosta. Viimasel ajal on mind jälle hommikuti koletu unehaigus kimbutama hakanud, noo ei saa lihtsalt enne üht voodist välja. Ausalt, see muutub juba tsipakene tüütuks, niipalju rohkem jöuaks ära teha, kui varem üles töusta (mis muidugi ei tähendaks, et ma märkimisvääärselt varem magama läheksin). Lihtsalt.

Ma siis praeguseks löpetan. Hiljem.

~Aure.