Kuvatud on postitused sildiga reis. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga reis. Kuva kõik postitused

teisipäev, mai 19, 2009

Eelmisest nädalast

Ma käisin Kadrinas ja vaatasin muusikale. Ei tea ise ka, kuidas see niimoodi välja kukkus. Aga lahe oli.

Tagasi tulles vestlesin rongis ühe vanahärraga, kellel oli suguvösas väga palju raudteega seotuid inimesi, niiet ta oli väga kursis köigega. Samuti näitas ta mulle ära, kuskandis ta sündinud oli ja ta vanemad vanasti elasid. Lihtsalt lambist kellegagi rääkima hakata on väga vahva. Me kirusime ka Eesti valitsust. xD

Norra vöitis Eurovisiooni, mida oligi arvata. Eesti tuli kuuendaks, mis pole sugugi paha arvestades kui paljud hääletavad riigi ja mitte laulu poolt. Rahvusvaheline kosmosejaam – overkill much?

Eile käisime Silluga Eedeni lähedal olevas ehituskaupade poes, kust sain vannituppa sobiva pirni (pidin teist natuke enne küll noaga ründama, aga vähemalt on nüüd valgust). Ostsime Hesburgerist juustuburksi, mis oli täitsa hea. Palju muud asjalikku vist ei teinud.

Täna pesin valget pesu, värvilisega peaks homme tegelema. Miks ei vöiks köike lihtsalt kokku suruda, ilma et pärast oleks tulemuseks huvitav värvigamma?

Mängisin Age of Empires kolme. Tömbasin No Country For Old Men'i ja There Will Be Blood'i. Viimane on alles poolik.

Ma lähen vist katsetan Twitter'it. Jah. :S

~Aure.

P.S. Me söitsime linnaliinibussiga.

teisipäev, juuni 03, 2008

Uwe Boll FTW

Uurige imdb-st, kui ei tea, millise geeniusega tegemist on. Kuigi minu meelest ei ole asi sugugi nii hull, mulle ITNOTK suhteliselt meeldis isegi, no ok, seal oli ikka mingeid suhteliselt veidraid ja totraid ning wannabe kohtasid, kuid ma suutsin selle isegi löpuni vaadata. Ning Jason Statham teeb pea iga filmi vaadatavaks. :D

Laupäeval vaatasin veel Pride & Prejudice'i, mida ma mingil pöhjusel siiamaani ei olnud näinud, kuid ootus tasus end ära. Raamatust erines see nii mönegi koha peal päris rohkelt ja ilma tausta teadmata vöis sellest hoopis teine mulje jääda, kuid iseenesest surus see film paari tunni sisse suhteliselt mahuka raamatu päris efektiivselt. Ma ei nurise eriti. Järgmiseks on plaan vist Memoirs of a Geisha ka löpuks ära vaadata.

Pühapäeval oli siis kella kaheteistkümnese laevaga Tallinnasse minek. Enne suutsin veel oma asjad kotti ära suruda ning teele me läksime. Loomulikult oli meil bron, sest niimoodi selle uue süsteemiga on hoopis lahedam (pilet bronitakse netis ning siis saab endale selle välja printida ning crew kuttidel on sellised lahedad skännerid ka taskus XD), kuigi oleks peale ka ilma selleta saanud, sest juhtumisi pandi veel Koguva liikvele.

Tallinnas käisime otsisime Mainori körgkooli Ülemiste tagant ülesse, korraks hüppasime ka poodi sisse, siis vanavanaema juurde, viisime talle kala ning vötsime ta auto peale. Neil on maja ees nüüd selline tore tökkepuu, mis puldiga üles käib, nii et suvalised matsid ei saa oma autodega sinna. See tiba problemaatiline, sest neil, kel autot pole, pole ka pulti ning mis siis saab kui kolimisauto tuleb?

Edasi pörutasime igatahes vanaema juurde ning saime tubli löunasöögi osaliseks. Mina ei teinud terve öhtu jooksul eriti midagi asjalikku, tukkusin ainult poolteist tundi, samal ajal kui isa kraanikausiummistust likvideeris (ta sai kaks telefonikönet ajal, mil ta peadpidi kraanikausikappis oli, hea ajastus, eh?). Kella poole kaheteistkümnest hakkasin siis natuke matemaatikat ka vaatama, nimelt eelmise aasta lisaeksamit, ei tundunudki eriti raske ning kuskil ühest läksin magama. Kuulasin veel pisut Britney Spearsi enne magamajäämist - "Break the Ice" on mönus lugu. ^^

Hommikul ärkasin juba poole seitsmest, kuid töusin alles seitsmest, vanaema tegi süüa, mina panin riidesse, siis söime ja kuskil üheksast hakkasime liikuma. Tallinnas ei tea ju kunagi, millisesse ummikusse kinni vöid jääda. Kuskil Järvevana teel (tegelt ma ei tea, kas oli ikka see tee, kuid on mingi suht lageda ala peal Ülemiste poole suunduv teejupp) oli kellegi auto igatahes natuke kortsutada saanud, vahepeal oli liiklus suht aeglane, kuid önneks ummikut ei olnud. Mingi poole kümneks jöudsime Mainorisse.

Eksam toimus siis teise korruse saalis, möni inimene ootas juba ukse taga ka, paar venelast ajasid lärmakalt omavahel vene keeles juttu - väga imelik kogemus oli. Siis kolmveerand kümme hakati nimekirja alusel sisse laskma - kontrolliti ka dokumenti - ning asjade kotist väljavötmiseks ei tahtnud nad küll eriti aega jätta, sest miskipärast tahtsid nad iga inimese peaaegu käeotsas pinki juhatada. Nojah. Ma uurisin siin vahepeal pisut kaarti ning oli jah Järvevana ja kool ise asus loomulikult Suur-Söjamäel (10a), ning ma arvan, et nüüd ma isegi oskaks vöib-olla sinna söita ka, vähemalt praegu on kaart silme ees. Mulle meeldivad kaardid.

Igatahes, venelased ja eestlased olid saalis koos, ja ühed rääkisid tükk aega ukse taga juttu - väga sürr kogemus ning pealegi ma olen sellest juba rääkinud. XD Kümnest kaheteistkümneni oli eksami esimene pool, mis koosnes viiest ülesandest, millest üks oli töenäosuse oma - sellega panin küll kuskil lepikusse pisut vist -, aga muidu sain tehtud. Siis tuli 45 minutit vaheaega. Istusin raamatukogus (tegelt mingi ühe diivani ja kahe tooliga ruum - imelik) ning tegelesin veel kordamisega, siis voolas mingi hetk igavene hunnik inimesi veel kohale, kes tundusid küll köik üksteist tundvat. Imelik.

12.45 hakkas teine osa, mis kestis kaks ja pool tundi (ma olin arvanud, et ikka ainult kaks oO), need hiljemtulnud hakkasid alles esimest osa tegema - ma eeldan, et see oli ametlikult nii sätitud. Kokku oli löpuks saalis umbes mingi viiskümmend inimest. Teises osas selle 20 punktise sain ehk öigesti lahendatud - endale vähemalt tundus -, aga jada ja funktsioonide ülesanded küll köige paremini välja ei kukkunud, kuid mingid punktid saab ikka kätte ning eksami peaks tehtud saama.

Siis korjas isa mind peale ja söitsime Järve keskusesse vöi kuhugi, kust ostsime mulle uue pörandalambi - sealne mööbliosakond oli ikka suhteliselt kopsakas, läheks heameelega teine kordki, kui pisut rohkem aega on. Seejärel ronisime veel K-Rautakeskosse, mingeid eriti pönevaid teid pidi, kust mina polnud enne läbi käinudki, kust avastasime hästi odavat laminaatparketti, siis otsisime müüjat ning laadisime oma 11 pakki kärusse. :P Löpuks sai sellega minema ka aerutatud ning isegi autosse pandud - önneks on meil suhteliselt mahukas wagen ikka.

Pörutasime tagasi vanaema juurde, kell oli mingi pool viis vist, söime veel löunat ning viisime asjad alla ja siis autosse. Bron oli meil seitsmese laeva peale, liikuma saime 17.05. Tallinnast väljasöit vöttis vist mingi kakskümmend minutit, sest juhtumisi oli tööpäeva löpp ja köik söitsid kuhugi, lisaks köigele oli veel Nömme juures rong ka tulemas ja me pidime seal paar minutit tökkepuu taga sitsima. Meil iseenesest vedas veel, et niigi kiiresti läks.

Virtsu sadamasse jöudsime täpselt 18.40 - nagu broni piletil nöutud aeg on -, muidugi isa kihutas ka natuke enamiku teest. Viimane löpp oli eriti hea ja mugav, kui ees läks veel kaks autot, kes tempot tegid ning politseiradarit oleksid blokkinud, kuigi ühtegi patrulli polnud näha, v.a see, mis kuski Pääsküla marketi ees istus. Laevaga saime üle poole tunniga ning siis kiiresti koju. Öhtul läksin suhteliselt vara magama, ei hakanud geograafiat vaatama, mötlesin, et parem hommikul ja puhkan hoopis.

Hommikul läks Erik 6.20 (vöi umbes) bussiga Raplasse, neil on seal mingid enesepäästmisekursused, mis kestavad kaks päeva. Tagasi peaksid siis jöudma seitsmenda öhtul. Mina vaatasin kiirkorras oma konspekti läbi ning siis eksamile. Maksin Ivo kingiraha ka ära, sain maakonna parimatest tehtud suure foto, mille jakivarrukasse peitsin, ning siis eksamile.

Väikseid probleeme esines meil ka: Regina ei olnud miskipärast riigieksami nimekirjas, kuigi ta oli end kirja pannud, ja siis öpetajad paanitsesid pisut seal. Kuid löpuks toodi talle siiski tool ja laud ja pärast seda, kui Reet oli helistamas veel igaks juhuks käinud (REKKi, et küsida, kas saab ikka juurde lisada niimoodi, kui nimekirjas pole), sai ta ka viisteist minutit hiljem tööle asuda.

Ühe küsimusega panin (ja vist ka Mare ja Kristjan) küll mööda, nimelt 21. märtsil ei ole Päike seniidis pöhjapöörijoonil, vaid ekvaatoril. Ärge küsige, miks ma arvasin, et -joonel, tol hetkel tundus see igati loogiline, kuigi ilmselgelt tegelikult see seda ju ei ole. Oo Iseenesest oli töö täitsa kirjutatav, kuigi möni ülesanne oli nöme - see, kus pidi mingi taluniku teekonda kodust mingisse ettevöttesse kirjeldama - töesöna...

Vähemalt on nüüd köik eksamid tehtud. Järgi on jäänud vaid "pinev ootus", kui tsiteerida Ivot. :P Tellisin isegi löpuks endale selle piiks-piiks eksamitulemuste teavituse. Eh, eks näeb, mis sellest köigest saab.

Eile viisin veel viimased öpikudki ära, raamatukogus rebiti mu nimesilt puruks ja visati prügikasti. XD Maksin Ivole ka löpupeojärgse söömingu rahad ära ning sain mönelt öpetajalt ringkäigulehele allkirja, paar tükki on veel puudu ja möni ehk jääbki saamata, kuid löpp juba paistab.

Ta paistab ikkagi jah. :D

~Aure.

pühapäev, märts 23, 2008

Löpu algus

Mu hirmpikk (ha! loota ju vöib) Praha reisi kokkuvöte peaks ka kunagi järgneva nädala jooksul ülesse tulema. Kui teiega ikka päris aus olla, pole ma selle trükkimisega veel algust teinud, aga önneks on mul reisilt märkmeid ette näidata (mis enamus seisneb küll vingumises teemal "Miks Ivo nii palju kohvi joob?" ja etc, bla). Aga köigest sellest pikemalt siis, kui ma löpuks kunagi selleni jöuan. :D Ma pean siiski niipalju ütlema, et ma jöudsin reisu peal mingi crushi developida, mis iseenesest teeb mulle palju nalja.

Jeremy ei ole ikka veel mu kilomeetrisele kirjale samaväärset vastust kokku vorpida suutnud (aga seda ma ju kahtlustasin kohe algusest peale, et ta mingi haleda vabandusega lagedale tuleb), vaid pöhjendab oma suurt laiskust kahtlase dental surgeryga. Midaiganes ta sellega just mötleb. No ok, vaesekene, ma tunnistan, et ma vöin vahest päris isekas ja muidu self-centered olla, aga see olen ju mina. Tegelikult me lihtsalt armastame üksteise kallal tömmata.

Ma pole kodus oldud aja jooksul mitte kui midagi asjalikku ära teinud. Eile käisime linnas ja ostsime kleidiriide ära, samuti sattusime kingapoodi ning sain endale ka uued kingad. Ha! Kingapoed on hullult lahedad, kuigi Kuressaare Walking on tsipa liiga väikeseruumiline. Mul on ikka veel kiusatus minna tagasi ja endale need roosad killer stripper-shoes osta. Olid hullult lahedad, noh!

Ma ei ole oma kurjast HP fanfictioni addictionist ikka veel täielikult lahti saanud ja kahtlustan, et niikaua kuni mul on access to a computer connected to the Internet, I won't either. Aga asi on paranenud! Nüüd ma vähemalt loen teiseteemalisi fikke ka, mitte ainult Harry siin, Harry seal, Harry iga nurga peal (kuigi ma tunnistan, praegu on tal mingi thing Riddickuga... *shify eyes*).

Oi, kuidas tahaks lihtsalt teatud teemadel soiguda ja bitchida, kuid kellele, kui ainuke inimene, kes mind välja kannatab, on conveniently off-line. Meh, meh, mörr. Ha! Kannatamatus. Ja isekus? Kindlasti, kindlasti, kindlasti. Ma vöin vahest ikka nii pinnapealne olla. Eriti, kui parasjagu on jälle mingi vingumise tuju peal.

Vöib-olla olete täheldanud, et ma olen päris palju söna 'ha!' kasutanud. Noh, see paistab olevat mu uus ja pönev parasiitväljend (umbes nii nagu paeluss on, ewww), mida alates Praha reisist päris palju tarvitanud olen. Ha! Aga midagi peab ju inimene ikka kasutama ka.

Kunagi hiljem siis veel, mul jooksis juhe kokku.
~Aure.

neljapäev, märts 13, 2008

Praha!

Homme hommikul seitsmese praamiga suundume kuueks järgnevaks päevaks Euroopasse. Läti, Leedu, Poola, Tshehhi - teh usual.See oli suht äkiline samm minu poolt. Kristjan haigestus ja talle oli asendajat vaja ning ma lähengi. Mul on veel möningasi asju pakkida ja siis magama. Peab varakult töusma. Mitu päeva bussis... oehh. Kuid mis parata. Eks ma raporteeri, kui tagasi olen. Kadi ja Sillums peaksid laupäeval tulema hakkama.

Edukat reisi mulle ja teile head vaheaega,
~Aure.