Kuvatud on postitused sildiga nano. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga nano. Kuva kõik postitused

neljapäev, november 06, 2008

Nâdiya - Parle-moi



Sest see läheb kohe väga hästi teemasse. Talk to me, Gary!

~Aure.

kolmapäev, november 05, 2008

Elämäni sankari

Täna magasin sisse ja kultuuridevahelisse kommunikatsiooni ei jöudnudki. See-eest koristasin köögi ära, meie kraanikauss oli jube: pool tonni musti nöusid ja Sillu pöhjakörbenud toidujäätmeid ning mingil hetkel pisut minu makarone. Nende viimastega sai üldse nalja, esiteks keesid nad üle, sest ma unustasin kolme pealt madalama temperatuuri peale keerata ning siis praadides eritasid nad mingit veidrat löhna, mille juurteni ma välja ei jöudnudki, vöimalik, et süüdi oli pann, mida olin äsja pesnud, vöi makaronid ise, mis äkki vanad olid. Ei tea, kuid maitsesid normaalselt, kuigi soola olin liiga vähe pannud, aga ketšup parandab köige maitset.

Siis ajasin Die'ga, kes oli usundiloo loengus, MSNis juttu ja otsustasime kaupsis hiljem kokku saada. Mina ja Gary suundusime Zeppelini Maximasse, et endale Lionsi šokolaadi osta, need seal ainult 3,50. Me tee viis meid mööda Aura veekeskusest, mis teeb mulle alati löputult nalja oma klaasist seintega. Maximas kulus loomulikult sada aastat, sest ega ma ainult šokolaadi ostnud, aga pöhilise aja vöttis siiski kassasabas seismine. Nimelt minu ees oleval ostjal oli korvis mingi müts, millel ei olnud triipkoodi küljes ja müüja pidi seda otsima minema. Loomulikult kulus tal selleks poolteist sajandit (tegemist on ju ikkagi Maximaga), siis tagasitulles ta eksis peaaegu kassaga, kuid löpuks sai siiski asjad ostetud.

Die'ga käisime selles mistahes C vöi G-ga algavas kohas söömas, mis kaupsi nullkorrusel on. Ajasime juttu oma tegelaste ja raamatute üle ning röömustasime, et me Inner Editorid nii osavalt ta lemmikloomade köppade ja hammaste vahele on surutud. Die läks edasi sinna toidupoodi ja ma kaupsi naistemaailma endale m antlit vaatama. Löpuks pärast pooltteist tundi valimist ostsin endale hoopis uue jope, mis on päris ninja kohe, tal on ärakäiv karvane krae ja peidetav kapuuts.

Nüüd olen kodus ja söön oma kaneeliküpsiseid ja rüüpan koolat. Sillu teeb ka seda viimast. Pean hakkama kirjutama, loodetavasti Gary räägib ikka minuga pärast seda, kui ta oli sunnitud minuga kaupsis igavlema nii pikalt. Kuulan u2b'st Dingot ja mötlen, et peaks Roswelli uuesti vaatama, aga mitte praegu, sest mul on vaja kirjutada.

Saatsin Jeremy'le ennist kirja, millele ta isegi vastas, polegi teine veel ära surnud, kuigi selline mulje jäi. Lihtsalt töösse mattunud, vaesekene selline. Aga ta huumorimeel on niisama tore kui varem.

Hmm, pühapäeval on isadepäev, peaks issule midagi otsima. Samas on tal kuu löpus ka sünnipäev, mis teeb olukorra veel keerukamaks, kuna kahte kinki on ju raskem leida. Pean mötlema veel selle üle.

~Aure.

teisipäev, november 04, 2008

Holy Hozianna

Täna käisin loengutes ka muidem. Ajasin antiigis Steisiga juttu ja söin öuna, kuulasin ka Ivo Volti, kelle jutt Rooma teedest, akvaduktidest, termidest ja raamatukogudest ei olnudki väga igav. Ta lasi 40 minutit varem meid tulema ka.

Hommikul üles ärgates tuli mulle tore idee, millest Nanot kirjutada. Käisin kähku poes ja ostsin endale viinamarju, jogurtit ja kartulivahvleid. Söin siis neid ja hakkasin samas ka oma plotti kirja panema. Seda vöib lugeda Tauri ja minu ühisest blogist Vaimusünnitised. Praeguseks olen saanud kokku 3000+ söna ja usun, et neid tuleb veel. :D Ma ei ole oma tegevusega isegi nii kaugele veel jöudnud, kus mu uni pooleli jäi.

Aga mu tegelased on küll pisut kontrollimatult käituma hakanud. Gary ja Mickiga saan ma hakkama, kuid Vivian läks vahepeal puhta hulluks kätte. Vaene lollike tahtis klaasikilde ja -puru nämmuda. Aga önneks ma kaebasin Die'le ja kahe peale önnestus meil Viv'ile teine rahuldav lahendus välja pakkuda. Nüüd see hull mul vajus voodisse ja jäi magama, aga mul oleks veel sadat söna vaja (vöi 3000 kui tahan järje peale täna jöuda)...

Jap, see on hetkel köik. Mu Miami Vice ei ole ikka veel alla tulnud, kiirus on kohati naeruväärselt väike, aga peab hakkama saama. Simsi ei ole mänginud. Sillu, Kadi ja Ally läksid salsat tantsima (ma mötlesin, et see on mingi kastmelaadne kraam?).

Hmm, ma räägiksin vahepeal siiski filmist nimega Wanted, mida ma eile tömbasin ja vaatasin. See oli harukordselt füüsikaliselt vöimatute action scene'idega, kuid seda oli supermönus vaadata. Kellele on filmis vaja reaalsust? Peaasi, et efektne välja näeb. Tömbasin ka Death Race'i, mida ei ole veel jöudnud vaadata, Nano on olulisem. Ah jaa, eile vaatasin ka Lock, Stock and Two Smoking Barrels'it, mis oli täitsa vahva. Seal oli toredat briti huumorit ja totraid-napakaid olukordi. Hästi vahva oli, kuigi ma olin enne arvanud, et see ei ole eriti hea film, miks, ei mäleta. Njah.

~Aure.

pühapäev, november 02, 2008

Mul on mingi Simsi haigus

Eile mängisin umbes poole kümnest (vöi oli see poole üheteistkümnest? *vaatab logist* Jap, 22.20) mingi poole kolmeni äkki Simsi. No ei ole ju asjalik tegevus, aga loomulikult on mul jälle söltuvus küljes. MOA.

Täna ärkasin suhteliselt normaalsel kellaajal, aga ei töusnud enne poolt kahtteist. Siis läksime maale ja tegime usinasti tööd - laadisime laudu ja muud vanamaja peale, teise Fordi lükkasime ka sinna peitu, sai kenasti koristatud. Öue-Nurr oli meil vastas, söötsime teda mingite vanade kotlettide ja kröbinatega. Emme ütles, et Nurr söitis tal vahepeal käru sees, igavene andekas tegelane selline.

Seejärel, kuskil kuue paiku, läksime Ööriku surnuaeda - sinnakanti pidavat detsembris nunnaklooster tulema, - et paigaldada küünlaid ja natuke haudu korda teha. Selline toredalt pime oli, önneks oli meil taskulamp ja Erikul ta vingeid tossavaid tikke.

Praegu teeb ema pannkooke ja ahjus on liha. Mina plaanin pead pesema minna, süüa ja siis istuda ja oma Nanot kirjutada. Lihtsalt kavatsengi end sundida, mul on isegi küpsiseid, millega Nanot ähvardada (ja iseennast loomulikult). Teoreetiliselt peaksin ma olema vöimeline paartuhat söna vähemalt täna kokku kritseldama. Köik oleneb loomulikult aga sellest, kas ma öigele lainele satun. Ma olen vaadanud, et sellised pisut crack!fikid vöi sarkasmist nöretavad sobivad mulle iseenesest köige rohkem. Njah.

The Killers on lahedad.

~Aure.

laupäev, november 01, 2008

Head Nanot teile

Mina magasin täna kuskil löunani loomulikult. Eile läks kohutavalt pikaks, vastikud inimesed tahtsid köik saarele tulla. Nömedikud sellised. Me saime alles kaheteistkümnese laevaga üle, kuigi bron oli üheksasele. Viire loomulikult ei söitnud, sest oli liiga tormine - mis, muidem, ei andnud mere peal üldse endast tunda - ja siis Rex söitis graafikuväliselt.

Praegu pöletan küünalt ja kirjutan oma sci-fi fikki. Atlantist sel nädalavahetusel ei olegi. Nano kodukale ligi ei pääsenud, ju see üle on koormatud. Tahaks Max Payne'i vaadata.



~Aure.

kolmapäev, oktoober 22, 2008

I want her calendar!

Miks peab Die nii andekas olema? Yes, I'm shamelessly advertising. I'm gonna get that calendar.

Teistel teemadel: Ma tahan hoopis inglise filot öppida, mitte prantsuse. Täna saatsin mönda kohta oma CVd. Mötlesin, et kevadel teen ehk inglise keele eksami uuesti ja suvel katsetan akadeemilist testi - niisama äkki läheb önneks.

Neljapäeval on plaan kodu minna, reedene loeng ei ole nii oluline, et sealt puududa ei tohiks. I have a secret, which I'm not gonna tell you. Pühapäeval saab issuga tagasi, ta suundub edasi Tallinna. Saan siis kergemini puhta pesu tagasi tuua. Pean voodilinad vist Saaremaale viima. Sillums ja Tauri saavad ka autoga tagasi, kuigi laevapileti peavad vist ise ostma, sest bron on tehtud vöi miskit.

Ma mötisklesin siin ja vist, vist, vist on mul mingi idee olemas, millest novembris kirjutada. Ma ei julge sellest pikemalt pajatada, see on praegu nii arengustaadiumis veel, kuid ma julgen pakkuda, et see on sci-fi, kindlalt möjutatud Täheväravast ja Södadest, ma ütleks, et ka Die "Big City'st", kuid see on vaieldav, sest ainsad sarnasused on, et ka minul on pistmist mingi linnaga ja tegevus toimub tulevikus. But then again, that setup isn't all that original, now is it?

---

The butt of the fag was crushed under a heavy boot. The world was alight around them, iridescent gold dancing, flirting with inky blue; the hum of the city was deafening, millions of shards of noise fighting for life, dominance. An everlasting battle of everyday existence.

"The night has come."

She stepped off the edge, gracefully diving for the abyss below. The wind ripped through her hair and pulled at the clothes, making her cloak billow out behind her. Flying, falling. Faster, forever.

In the West, a new day was dawning.


---

Oh jumal, mul on selline multimahla isu hetkel, et mine röögata akna peal. (Ära küsi.) Aga poodi, neetut, ei tehta ju enne kaheksat - vöi lausa üheksat? - lahti. Örr, kuidas ma nii kaua üle elan? Muidem, kell on praegu 4:48. I'm weird.

Vaatasin siin mingi päev Vantage Point'i ära. Kes ei tea, see on film atentaadist mingile USA presidendile Hispaanias mingil terrorivastasel riigipeade kogunemisel. Näidatakse sündmust, sellele eelnenud ja järgnenud tegevust mitmest erinevast vaatenurgast ehk POVist. Lost'i doktor Matthew Fox mängis ka siin, mille suhtes ma olin algul pisut skeptiline, kuid ta osutus hämmastavalt sobivaks.

Seal on väga palju korduvat, nö, kuna näidatakse mitme inimese POVi, siis mitmed asjad kattuvad ja algul vöib see olla päris tüütu, kuna esialgu ei arene sündmused liiga kiiresti. Ennemini tekib tunne, et venib ja piisavalt palju uut ei saada teada, kuid löpuks tempo kiireneb ja löpp on päris pinev.

Mina avastasin, et kui filmi algul olin ma nn "heade" kuttide poolt, ehk USA & Co, siis süžee arenedes mu sümpaatia kaldus "pahadele", ehk siis terroristidele. Mine vöta kinni miks, aga üks lause jäi mulle eriti kölavalt meelde: "The beauty of American arrogance is that they can't imagine a world where they're not a step ahead." - Suarez.

~Aure.

reede, oktoober 17, 2008

Writertopia: Progress Meter



Pätsasin Mithgarieli käest. Ee, see peaks novembris muutuma hakkama. Arvatavasti lisan selle kuhugi saidbaarile ka.

pühapäev, oktoober 12, 2008

Kodus on hea

Aga seda teame me köik juba ammusest ajast. Seekord jääb saarel viibimine siiski suhteliselt lühikeseks. Tulime Silluga reede päeval 15.50 bussiga, mis jöudis pisut enne üheksat Orissaarde. Sillul oli terve bande inimesi vastus, ja Kadi ema tuli ka kotile järgi. Kodus sai jälle toredasti süüa.

Laupäeval käisime Auriga keskuses ja olime niisama, vaatasin Atlantise uue osa ära. Eh, ma ei taha kedagi spoilida. :D Siis öhtul vaatasime veel Hispaania-Eesti jalgpallimängu, kahjuks mu ennustus 5-0 kaotusest ei läinud täide, aga peaaegu, hispaanlastel jäi ainult kaks väravat löömata! Hm, öhtul istusin veel netis pisut, postitasin Nano foorumitesse ja vaatasin SG-1 Fallouti.

Täna on saadud pöhiliselt pakkimisega tegeletud, praegu kopin mönda filmi enda arvutisse Eriku omast. Poole ühest peaksid Sillu&Co siia tulema, et meid praamile viia. Virtsusse tuleb Indrek vastu ja saab seekord kiiremini tagasi Tartu. Ah, öigus, ma pidin oma autokooli dokumendid ja möned prantsuse keele raamatud kaasa vedama.

~Aure.

reede, oktoober 10, 2008

Uudiseid Nanomaalt

Sel aastal otsustasin pärast pisukest kaalumist teha endale uue kasutaja, sest vanal ju nime muuta loomulikult ei saa. Nii et nüüdsest olen ka seal Aure. Selle toreda kuldse sööri kohta mu avatari kohal vöite ise järeldusi teha. ^^

Sellega seoses peaks hakkama oma raamatu ideestikku paika panema, ja vöib-olla tuleks kasuks ka mingi idee kui sellisega lagedale tulek. =/ Peaks seekord proovima sci-fi humourit. Äkki önnestukski.

Muudelt frontidelt: löpetame Silluga veel viimaseid pakkimisi, et siis 15.50 bussile suunduda. Ma mässasin siin oma mpkaga, surusin erinevaid laulukesi peale ja just nüüd avastasin, et mul miskipärast oli hakanud lindistama. oO Nagu wtf. Aku ka loomulikult tühjenes. Urr.

Muidem, kui jabur on loota, et ma klikin mingil lingil, mis keegi MSNis "saadab", kui seal on juttu mingist "crazy party"st, arvestades seda, et see inimene, kelle arvutis viirus on, elab USAs ja me ei ole isegi kunagi RL kohtunud? Njah.

~Aure.

neljapäev, november 29, 2007

Järjekordne NaNolöpp

Ehk siis episood sarjast "Minu läbikukkumised". Teate, ma ei pöegi selle pärast üleliia palju, kui aus olla, siis üldse ei pöe, kuigi mingi osa minust on suhteliselt pettunud (taaskord) ning tiba nukker. Kuid elu on selline ja mina niisama püsimatu. Vöimalik, et kirjutamine ei ole ikkagi minu ala, aga samas ei saa välistada, et ma ei ole lihtsalt veel seda öiget "miskit" leidnud ning et kunagi hakkab sulg jooksma, nii öelda.

Mönikord libiseb ta küll paberil, kuid hoopis tihedamini siiski mitte. (Kass püüab mingit putukat ehk siis kolistab ringi. :D) Ehm, mul on vaja üks tabel (oii, kuidas ma neid vihkan!) kirjanduse jaoks ära teha. Järjekordne Dorian Gray lugemiskontroll. Nendega on tänavu küll just igavene nuhtlus. Üks kahest, kas öpetaja on see aasta neid mingi veidra nurga alt tootma hakanud vöi mina. Ma arvaks, et ikkagi öpetaja on see patukott siin.

Varsti tahab Kitu suure töenäosusega süüa. Siis peab lippama. Praegu veel nii palju, et täna käis Söömer meile kirjanditest pajatamas, ei saanudki nagu midagi uut teada, kuid praeguse seisuga ei tea ma ikka veel päris kindlalt, mis eksamid vötta ja veelgi enam, mida edasi öppima minna.

Vahepeal käisin kiisut söötmas. Temaga on ka igavene trall just. Köigepealt otsi pool tundi taga kohta, kus talle süüa meeldiks, ning siis seisa ta körval nagu auvalve. Njah, hukkas loom. :D

Igatahes, nüüd veel tabelit tegema ning siis magama. Vaja jälle totakaid unenägusid vaadata. xD

Hiljem,
Aure.

neljapäev, november 01, 2007

Nanosoiud

12:06
Ma kardan, et mul on see probleem, et ma ei oska situatsioone luua normaalselt. Kirjeldama vöiksin ma jäädagi, kuid kuidas sündmusi luua, on minu jaoks äraütlemata keeruline. No, lihtsalt ei tule normaalseid ideid pähe.

17:30
Vahepeal on toimunud progress. Lisandunnud on üsna tubli hunnik sönu, kui enne oli mingi 881, siis nüüd on 1576. Kusjuures, seda on liiga vähe. Eriti arvestades seda, et ma peaks umbes 1667 söna päevas kirjutama, aga osa sellest tänasest on varem valmis kirjutatud juba. Noh. Mul on veel aega. :D

19:20
Kolmsada söna on jöudnud juurde tekkida. Ausalt, see kirjutamine polegi nii raske, kuigi omajagu aega vötab kindlasti see, et köigepealt pastakast välja imen teksti ja alles siis arvutisse trükin, kuid nii jookseb mul inspiratsioon hoopis paremini ning paberil ei teki pidevat vajadust ega tahtmist juba kirjapandut metsikult muuta. =/

~Aure.