Täna käisin loengutes ka muidem. Ajasin antiigis Steisiga juttu ja söin öuna, kuulasin ka Ivo Volti, kelle jutt Rooma teedest, akvaduktidest, termidest ja raamatukogudest ei olnudki väga igav. Ta lasi 40 minutit varem meid tulema ka.
Hommikul üles ärgates tuli mulle tore idee, millest Nanot kirjutada. Käisin kähku poes ja ostsin endale viinamarju, jogurtit ja kartulivahvleid. Söin siis neid ja hakkasin samas ka oma plotti kirja panema. Seda vöib lugeda Tauri ja minu ühisest blogist Vaimusünnitised. Praeguseks olen saanud kokku 3000+ söna ja usun, et neid tuleb veel. :D Ma ei ole oma tegevusega isegi nii kaugele veel jöudnud, kus mu uni pooleli jäi.
Aga mu tegelased on küll pisut kontrollimatult käituma hakanud. Gary ja Mickiga saan ma hakkama, kuid Vivian läks vahepeal puhta hulluks kätte. Vaene lollike tahtis klaasikilde ja -puru nämmuda. Aga önneks ma kaebasin Die'le ja kahe peale önnestus meil Viv'ile teine rahuldav lahendus välja pakkuda. Nüüd see hull mul vajus voodisse ja jäi magama, aga mul oleks veel sadat söna vaja (vöi 3000 kui tahan järje peale täna jöuda)...
Jap, see on hetkel köik. Mu Miami Vice ei ole ikka veel alla tulnud, kiirus on kohati naeruväärselt väike, aga peab hakkama saama. Simsi ei ole mänginud. Sillu, Kadi ja Ally läksid salsat tantsima (ma mötlesin, et see on mingi kastmelaadne kraam?).
Hmm, ma räägiksin vahepeal siiski filmist nimega Wanted, mida ma eile tömbasin ja vaatasin. See oli harukordselt füüsikaliselt vöimatute action scene'idega, kuid seda oli supermönus vaadata. Kellele on filmis vaja reaalsust? Peaasi, et efektne välja näeb. Tömbasin ka Death Race'i, mida ei ole veel jöudnud vaadata, Nano on olulisem. Ah jaa, eile vaatasin ka Lock, Stock and Two Smoking Barrels'it, mis oli täitsa vahva. Seal oli toredat briti huumorit ja totraid-napakaid olukordi. Hästi vahva oli, kuigi ma olin enne arvanud, et see ei ole eriti hea film, miks, ei mäleta. Njah.
~Aure.
Kuvatud on postitused sildiga kool. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kool. Kuva kõik postitused
teisipäev, november 04, 2008
teisipäev, juuni 03, 2008
Uwe Boll FTW
Uurige imdb-st, kui ei tea, millise geeniusega tegemist on. Kuigi minu meelest ei ole asi sugugi nii hull, mulle ITNOTK suhteliselt meeldis isegi, no ok, seal oli ikka mingeid suhteliselt veidraid ja totraid ning wannabe kohtasid, kuid ma suutsin selle isegi löpuni vaadata. Ning Jason Statham teeb pea iga filmi vaadatavaks. :D
Laupäeval vaatasin veel Pride & Prejudice'i, mida ma mingil pöhjusel siiamaani ei olnud näinud, kuid ootus tasus end ära. Raamatust erines see nii mönegi koha peal päris rohkelt ja ilma tausta teadmata vöis sellest hoopis teine mulje jääda, kuid iseenesest surus see film paari tunni sisse suhteliselt mahuka raamatu päris efektiivselt. Ma ei nurise eriti. Järgmiseks on plaan vist Memoirs of a Geisha ka löpuks ära vaadata.
Pühapäeval oli siis kella kaheteistkümnese laevaga Tallinnasse minek. Enne suutsin veel oma asjad kotti ära suruda ning teele me läksime. Loomulikult oli meil bron, sest niimoodi selle uue süsteemiga on hoopis lahedam (pilet bronitakse netis ning siis saab endale selle välja printida ning crew kuttidel on sellised lahedad skännerid ka taskus XD), kuigi oleks peale ka ilma selleta saanud, sest juhtumisi pandi veel Koguva liikvele.
Tallinnas käisime otsisime Mainori körgkooli Ülemiste tagant ülesse, korraks hüppasime ka poodi sisse, siis vanavanaema juurde, viisime talle kala ning vötsime ta auto peale. Neil on maja ees nüüd selline tore tökkepuu, mis puldiga üles käib, nii et suvalised matsid ei saa oma autodega sinna. See tiba problemaatiline, sest neil, kel autot pole, pole ka pulti ning mis siis saab kui kolimisauto tuleb?
Edasi pörutasime igatahes vanaema juurde ning saime tubli löunasöögi osaliseks. Mina ei teinud terve öhtu jooksul eriti midagi asjalikku, tukkusin ainult poolteist tundi, samal ajal kui isa kraanikausiummistust likvideeris (ta sai kaks telefonikönet ajal, mil ta peadpidi kraanikausikappis oli, hea ajastus, eh?). Kella poole kaheteistkümnest hakkasin siis natuke matemaatikat ka vaatama, nimelt eelmise aasta lisaeksamit, ei tundunudki eriti raske ning kuskil ühest läksin magama. Kuulasin veel pisut Britney Spearsi enne magamajäämist - "Break the Ice" on mönus lugu. ^^
Hommikul ärkasin juba poole seitsmest, kuid töusin alles seitsmest, vanaema tegi süüa, mina panin riidesse, siis söime ja kuskil üheksast hakkasime liikuma. Tallinnas ei tea ju kunagi, millisesse ummikusse kinni vöid jääda. Kuskil Järvevana teel (tegelt ma ei tea, kas oli ikka see tee, kuid on mingi suht lageda ala peal Ülemiste poole suunduv teejupp) oli kellegi auto igatahes natuke kortsutada saanud, vahepeal oli liiklus suht aeglane, kuid önneks ummikut ei olnud. Mingi poole kümneks jöudsime Mainorisse.
Eksam toimus siis teise korruse saalis, möni inimene ootas juba ukse taga ka, paar venelast ajasid lärmakalt omavahel vene keeles juttu - väga imelik kogemus oli. Siis kolmveerand kümme hakati nimekirja alusel sisse laskma - kontrolliti ka dokumenti - ning asjade kotist väljavötmiseks ei tahtnud nad küll eriti aega jätta, sest miskipärast tahtsid nad iga inimese peaaegu käeotsas pinki juhatada. Nojah. Ma uurisin siin vahepeal pisut kaarti ning oli jah Järvevana ja kool ise asus loomulikult Suur-Söjamäel (10a), ning ma arvan, et nüüd ma isegi oskaks vöib-olla sinna söita ka, vähemalt praegu on kaart silme ees. Mulle meeldivad kaardid.
Igatahes, venelased ja eestlased olid saalis koos, ja ühed rääkisid tükk aega ukse taga juttu - väga sürr kogemus ning pealegi ma olen sellest juba rääkinud. XD Kümnest kaheteistkümneni oli eksami esimene pool, mis koosnes viiest ülesandest, millest üks oli töenäosuse oma - sellega panin küll kuskil lepikusse pisut vist -, aga muidu sain tehtud. Siis tuli 45 minutit vaheaega. Istusin raamatukogus (tegelt mingi ühe diivani ja kahe tooliga ruum - imelik) ning tegelesin veel kordamisega, siis voolas mingi hetk igavene hunnik inimesi veel kohale, kes tundusid küll köik üksteist tundvat. Imelik.
12.45 hakkas teine osa, mis kestis kaks ja pool tundi (ma olin arvanud, et ikka ainult kaks oO), need hiljemtulnud hakkasid alles esimest osa tegema - ma eeldan, et see oli ametlikult nii sätitud. Kokku oli löpuks saalis umbes mingi viiskümmend inimest. Teises osas selle 20 punktise sain ehk öigesti lahendatud - endale vähemalt tundus -, aga jada ja funktsioonide ülesanded küll köige paremini välja ei kukkunud, kuid mingid punktid saab ikka kätte ning eksami peaks tehtud saama.
Siis korjas isa mind peale ja söitsime Järve keskusesse vöi kuhugi, kust ostsime mulle uue pörandalambi - sealne mööbliosakond oli ikka suhteliselt kopsakas, läheks heameelega teine kordki, kui pisut rohkem aega on. Seejärel ronisime veel K-Rautakeskosse, mingeid eriti pönevaid teid pidi, kust mina polnud enne läbi käinudki, kust avastasime hästi odavat laminaatparketti, siis otsisime müüjat ning laadisime oma 11 pakki kärusse. :P Löpuks sai sellega minema ka aerutatud ning isegi autosse pandud - önneks on meil suhteliselt mahukas wagen ikka.
Pörutasime tagasi vanaema juurde, kell oli mingi pool viis vist, söime veel löunat ning viisime asjad alla ja siis autosse. Bron oli meil seitsmese laeva peale, liikuma saime 17.05. Tallinnast väljasöit vöttis vist mingi kakskümmend minutit, sest juhtumisi oli tööpäeva löpp ja köik söitsid kuhugi, lisaks köigele oli veel Nömme juures rong ka tulemas ja me pidime seal paar minutit tökkepuu taga sitsima. Meil iseenesest vedas veel, et niigi kiiresti läks.
Virtsu sadamasse jöudsime täpselt 18.40 - nagu broni piletil nöutud aeg on -, muidugi isa kihutas ka natuke enamiku teest. Viimane löpp oli eriti hea ja mugav, kui ees läks veel kaks autot, kes tempot tegid ning politseiradarit oleksid blokkinud, kuigi ühtegi patrulli polnud näha, v.a see, mis kuski Pääsküla marketi ees istus. Laevaga saime üle poole tunniga ning siis kiiresti koju. Öhtul läksin suhteliselt vara magama, ei hakanud geograafiat vaatama, mötlesin, et parem hommikul ja puhkan hoopis.
Hommikul läks Erik 6.20 (vöi umbes) bussiga Raplasse, neil on seal mingid enesepäästmisekursused, mis kestavad kaks päeva. Tagasi peaksid siis jöudma seitsmenda öhtul. Mina vaatasin kiirkorras oma konspekti läbi ning siis eksamile. Maksin Ivo kingiraha ka ära, sain maakonna parimatest tehtud suure foto, mille jakivarrukasse peitsin, ning siis eksamile.
Väikseid probleeme esines meil ka: Regina ei olnud miskipärast riigieksami nimekirjas, kuigi ta oli end kirja pannud, ja siis öpetajad paanitsesid pisut seal. Kuid löpuks toodi talle siiski tool ja laud ja pärast seda, kui Reet oli helistamas veel igaks juhuks käinud (REKKi, et küsida, kas saab ikka juurde lisada niimoodi, kui nimekirjas pole), sai ta ka viisteist minutit hiljem tööle asuda.
Ühe küsimusega panin (ja vist ka Mare ja Kristjan) küll mööda, nimelt 21. märtsil ei ole Päike seniidis pöhjapöörijoonil, vaid ekvaatoril. Ärge küsige, miks ma arvasin, et -joonel, tol hetkel tundus see igati loogiline, kuigi ilmselgelt tegelikult see seda ju ei ole. Oo Iseenesest oli töö täitsa kirjutatav, kuigi möni ülesanne oli nöme - see, kus pidi mingi taluniku teekonda kodust mingisse ettevöttesse kirjeldama - töesöna...
Vähemalt on nüüd köik eksamid tehtud. Järgi on jäänud vaid "pinev ootus", kui tsiteerida Ivot. :P Tellisin isegi löpuks endale selle piiks-piiks eksamitulemuste teavituse. Eh, eks näeb, mis sellest köigest saab.
Eile viisin veel viimased öpikudki ära, raamatukogus rebiti mu nimesilt puruks ja visati prügikasti. XD Maksin Ivole ka löpupeojärgse söömingu rahad ära ning sain mönelt öpetajalt ringkäigulehele allkirja, paar tükki on veel puudu ja möni ehk jääbki saamata, kuid löpp juba paistab.
Ta paistab ikkagi jah. :D
~Aure.
Laupäeval vaatasin veel Pride & Prejudice'i, mida ma mingil pöhjusel siiamaani ei olnud näinud, kuid ootus tasus end ära. Raamatust erines see nii mönegi koha peal päris rohkelt ja ilma tausta teadmata vöis sellest hoopis teine mulje jääda, kuid iseenesest surus see film paari tunni sisse suhteliselt mahuka raamatu päris efektiivselt. Ma ei nurise eriti. Järgmiseks on plaan vist Memoirs of a Geisha ka löpuks ära vaadata.
Pühapäeval oli siis kella kaheteistkümnese laevaga Tallinnasse minek. Enne suutsin veel oma asjad kotti ära suruda ning teele me läksime. Loomulikult oli meil bron, sest niimoodi selle uue süsteemiga on hoopis lahedam (pilet bronitakse netis ning siis saab endale selle välja printida ning crew kuttidel on sellised lahedad skännerid ka taskus XD), kuigi oleks peale ka ilma selleta saanud, sest juhtumisi pandi veel Koguva liikvele.
Tallinnas käisime otsisime Mainori körgkooli Ülemiste tagant ülesse, korraks hüppasime ka poodi sisse, siis vanavanaema juurde, viisime talle kala ning vötsime ta auto peale. Neil on maja ees nüüd selline tore tökkepuu, mis puldiga üles käib, nii et suvalised matsid ei saa oma autodega sinna. See tiba problemaatiline, sest neil, kel autot pole, pole ka pulti ning mis siis saab kui kolimisauto tuleb?
Edasi pörutasime igatahes vanaema juurde ning saime tubli löunasöögi osaliseks. Mina ei teinud terve öhtu jooksul eriti midagi asjalikku, tukkusin ainult poolteist tundi, samal ajal kui isa kraanikausiummistust likvideeris (ta sai kaks telefonikönet ajal, mil ta peadpidi kraanikausikappis oli, hea ajastus, eh?). Kella poole kaheteistkümnest hakkasin siis natuke matemaatikat ka vaatama, nimelt eelmise aasta lisaeksamit, ei tundunudki eriti raske ning kuskil ühest läksin magama. Kuulasin veel pisut Britney Spearsi enne magamajäämist - "Break the Ice" on mönus lugu. ^^
Hommikul ärkasin juba poole seitsmest, kuid töusin alles seitsmest, vanaema tegi süüa, mina panin riidesse, siis söime ja kuskil üheksast hakkasime liikuma. Tallinnas ei tea ju kunagi, millisesse ummikusse kinni vöid jääda. Kuskil Järvevana teel (tegelt ma ei tea, kas oli ikka see tee, kuid on mingi suht lageda ala peal Ülemiste poole suunduv teejupp) oli kellegi auto igatahes natuke kortsutada saanud, vahepeal oli liiklus suht aeglane, kuid önneks ummikut ei olnud. Mingi poole kümneks jöudsime Mainorisse.
Eksam toimus siis teise korruse saalis, möni inimene ootas juba ukse taga ka, paar venelast ajasid lärmakalt omavahel vene keeles juttu - väga imelik kogemus oli. Siis kolmveerand kümme hakati nimekirja alusel sisse laskma - kontrolliti ka dokumenti - ning asjade kotist väljavötmiseks ei tahtnud nad küll eriti aega jätta, sest miskipärast tahtsid nad iga inimese peaaegu käeotsas pinki juhatada. Nojah. Ma uurisin siin vahepeal pisut kaarti ning oli jah Järvevana ja kool ise asus loomulikult Suur-Söjamäel (10a), ning ma arvan, et nüüd ma isegi oskaks vöib-olla sinna söita ka, vähemalt praegu on kaart silme ees. Mulle meeldivad kaardid.
Igatahes, venelased ja eestlased olid saalis koos, ja ühed rääkisid tükk aega ukse taga juttu - väga sürr kogemus ning pealegi ma olen sellest juba rääkinud. XD Kümnest kaheteistkümneni oli eksami esimene pool, mis koosnes viiest ülesandest, millest üks oli töenäosuse oma - sellega panin küll kuskil lepikusse pisut vist -, aga muidu sain tehtud. Siis tuli 45 minutit vaheaega. Istusin raamatukogus (tegelt mingi ühe diivani ja kahe tooliga ruum - imelik) ning tegelesin veel kordamisega, siis voolas mingi hetk igavene hunnik inimesi veel kohale, kes tundusid küll köik üksteist tundvat. Imelik.
12.45 hakkas teine osa, mis kestis kaks ja pool tundi (ma olin arvanud, et ikka ainult kaks oO), need hiljemtulnud hakkasid alles esimest osa tegema - ma eeldan, et see oli ametlikult nii sätitud. Kokku oli löpuks saalis umbes mingi viiskümmend inimest. Teises osas selle 20 punktise sain ehk öigesti lahendatud - endale vähemalt tundus -, aga jada ja funktsioonide ülesanded küll köige paremini välja ei kukkunud, kuid mingid punktid saab ikka kätte ning eksami peaks tehtud saama.
Siis korjas isa mind peale ja söitsime Järve keskusesse vöi kuhugi, kust ostsime mulle uue pörandalambi - sealne mööbliosakond oli ikka suhteliselt kopsakas, läheks heameelega teine kordki, kui pisut rohkem aega on. Seejärel ronisime veel K-Rautakeskosse, mingeid eriti pönevaid teid pidi, kust mina polnud enne läbi käinudki, kust avastasime hästi odavat laminaatparketti, siis otsisime müüjat ning laadisime oma 11 pakki kärusse. :P Löpuks sai sellega minema ka aerutatud ning isegi autosse pandud - önneks on meil suhteliselt mahukas wagen ikka.
Pörutasime tagasi vanaema juurde, kell oli mingi pool viis vist, söime veel löunat ning viisime asjad alla ja siis autosse. Bron oli meil seitsmese laeva peale, liikuma saime 17.05. Tallinnast väljasöit vöttis vist mingi kakskümmend minutit, sest juhtumisi oli tööpäeva löpp ja köik söitsid kuhugi, lisaks köigele oli veel Nömme juures rong ka tulemas ja me pidime seal paar minutit tökkepuu taga sitsima. Meil iseenesest vedas veel, et niigi kiiresti läks.
Virtsu sadamasse jöudsime täpselt 18.40 - nagu broni piletil nöutud aeg on -, muidugi isa kihutas ka natuke enamiku teest. Viimane löpp oli eriti hea ja mugav, kui ees läks veel kaks autot, kes tempot tegid ning politseiradarit oleksid blokkinud, kuigi ühtegi patrulli polnud näha, v.a see, mis kuski Pääsküla marketi ees istus. Laevaga saime üle poole tunniga ning siis kiiresti koju. Öhtul läksin suhteliselt vara magama, ei hakanud geograafiat vaatama, mötlesin, et parem hommikul ja puhkan hoopis.
Hommikul läks Erik 6.20 (vöi umbes) bussiga Raplasse, neil on seal mingid enesepäästmisekursused, mis kestavad kaks päeva. Tagasi peaksid siis jöudma seitsmenda öhtul. Mina vaatasin kiirkorras oma konspekti läbi ning siis eksamile. Maksin Ivo kingiraha ka ära, sain maakonna parimatest tehtud suure foto, mille jakivarrukasse peitsin, ning siis eksamile.
Väikseid probleeme esines meil ka: Regina ei olnud miskipärast riigieksami nimekirjas, kuigi ta oli end kirja pannud, ja siis öpetajad paanitsesid pisut seal. Kuid löpuks toodi talle siiski tool ja laud ja pärast seda, kui Reet oli helistamas veel igaks juhuks käinud (REKKi, et küsida, kas saab ikka juurde lisada niimoodi, kui nimekirjas pole), sai ta ka viisteist minutit hiljem tööle asuda.
Ühe küsimusega panin (ja vist ka Mare ja Kristjan) küll mööda, nimelt 21. märtsil ei ole Päike seniidis pöhjapöörijoonil, vaid ekvaatoril. Ärge küsige, miks ma arvasin, et -joonel, tol hetkel tundus see igati loogiline, kuigi ilmselgelt tegelikult see seda ju ei ole. Oo Iseenesest oli töö täitsa kirjutatav, kuigi möni ülesanne oli nöme - see, kus pidi mingi taluniku teekonda kodust mingisse ettevöttesse kirjeldama - töesöna...
Vähemalt on nüüd köik eksamid tehtud. Järgi on jäänud vaid "pinev ootus", kui tsiteerida Ivot. :P Tellisin isegi löpuks endale selle piiks-piiks eksamitulemuste teavituse. Eh, eks näeb, mis sellest köigest saab.
Eile viisin veel viimased öpikudki ära, raamatukogus rebiti mu nimesilt puruks ja visati prügikasti. XD Maksin Ivole ka löpupeojärgse söömingu rahad ära ning sain mönelt öpetajalt ringkäigulehele allkirja, paar tükki on veel puudu ja möni ehk jääbki saamata, kuid löpp juba paistab.
Ta paistab ikkagi jah. :D
~Aure.
laupäev, mai 10, 2008
Mingi ninjakiire apdeit
Ee, ma surun siia nüüd järjekindluse (mida ma ajan?) möttes kärmesti paar-kolm olulist ja pisut ebaolulisemat fakti kokku.
Inglise keele suulise eksami eest sain otse loomulikult 20 punkti. Teemaks oli pöhiliselt haridus ja kool ning rollimängus jahusin IELTSi testist vöi mis-ta-nüüd-oligi.
Ema rääkis siin üks päev Kirsiga, kes ütles, et tema paneks mu kirjandile mingi 80 punkti ehk, et siis, nagu ma isegi arvasin, olen ma paremaid asju kirjutanud. Aga ma ju ütlesin kohe, et sitt kirjand tuli. xP
Reedel käisin pärast pikka edasilükkamist löpuks ometi ka koolimajas ära. Viisin tonni öpikuid raamatukokku, kusjuures saksa keele olin miskipärast koju unustanud, kogusin möningaid allkirju ringkäigulehele, sain keka ja kemma öpsilt kursuse- ja aastahindeid. (Kemma öpsilt loomulikult informaatika hinde.) Ivole andsin Soomaa ekskursiooniraha. Kes veel ei tea, siis see on see igaaastane preemiareis. Ma olen küll Soomaal varem käinud - oli see nüüd kaheksas klass, kui me suvel käisime seal ja Miniloomaaias? - kuid kanuumatkad on üle köige. xD
Mul ütles siin vahepeal hiir üles. Minu armas ja nunnu pisi hiirepojakene! Kuid jah, ma ei tea, ma vist söön neid. Vanasti, kui kasutasin veel rulliga (noh, see kuul seal pöhjas xD) hiirt, siis kulus neid aastas ikka kaks-kolm. Viimane optiline pidas oma paar aastat vist ikka vastu - minu puhul lausa rekord! Praegu kasutan issi hiirt, mis küll ei ole nii mugav, aga parem kui mitte midagi. Huvitav, kaua kulub, enne kui ma selle ka suudan ära löhkuda? XD
Viimasel ajal olen rohkes koguses House'i vaadanud. See on ikka hullult lahe sari. No, ma kohe ei saa, minu meelest on House köige parem. Ausalt, endale perearstiks teda nüüd küll ei tahaks, aga ta on siiski andekas. xP Potterivaimustus on selleks korraks taandunud. See (kui keegi), kes ütles, et söltuvust saab ravida teise söltuvusega, oli küll tark poiss.
Mina ei suuda tavaliselt teha nii pikki postitusi kui Kadi. Ma isegi ei vaevu köikidest pisidetailidest rääkima, aga samas on täiesti vöimalik, et mul on lihtsalt vähemast pajatada. Vöi noh, endalegi ei tundu köik nii pönev, miks siis veel sellest kirjutada?
Täna panime kartuleid maha. Eks ikka maale vanaema juurde, kuigi kui aus olla, siis vanaema elab Orissaarele lähemal, kui Randküla on. Neil on hullult kurje eurokärbseid seal, kes ei tee välja ei tuulest ega tormist (mida küll ei olnud) ning ikka ründavad armaadade kaupa. Vahepeal käisime Tammelt seemet juurde toomas, sest nende keldrist sai sobilik otsa. Ja ma ei tea, see ei ole eriti pönev, kuid ometi oluline, vöi vähemalt kasulik, sest miskit sai ikkagi tehtud.
Ah, ma vaatan nüüd House'i. Sest ta on lahe. Ja mul tuleks muidu uni peale.
Hmm, meenus, ma saatsin Taurile kirja helesinises ümbrikus, aadress kirjutet punase tindiga (tegelt oli rohkem viltpliiats). Aga värviline ümbrik on lahe ja emme ostis mulle neid nüüd igavese hunniku, möned punased ja lausa lillad!
~Liisa.
Inglise keele suulise eksami eest sain otse loomulikult 20 punkti. Teemaks oli pöhiliselt haridus ja kool ning rollimängus jahusin IELTSi testist vöi mis-ta-nüüd-oligi.
Ema rääkis siin üks päev Kirsiga, kes ütles, et tema paneks mu kirjandile mingi 80 punkti ehk, et siis, nagu ma isegi arvasin, olen ma paremaid asju kirjutanud. Aga ma ju ütlesin kohe, et sitt kirjand tuli. xP
Reedel käisin pärast pikka edasilükkamist löpuks ometi ka koolimajas ära. Viisin tonni öpikuid raamatukokku, kusjuures saksa keele olin miskipärast koju unustanud, kogusin möningaid allkirju ringkäigulehele, sain keka ja kemma öpsilt kursuse- ja aastahindeid. (Kemma öpsilt loomulikult informaatika hinde.) Ivole andsin Soomaa ekskursiooniraha. Kes veel ei tea, siis see on see igaaastane preemiareis. Ma olen küll Soomaal varem käinud - oli see nüüd kaheksas klass, kui me suvel käisime seal ja Miniloomaaias? - kuid kanuumatkad on üle köige. xD
Mul ütles siin vahepeal hiir üles. Minu armas ja nunnu pisi hiirepojakene! Kuid jah, ma ei tea, ma vist söön neid. Vanasti, kui kasutasin veel rulliga (noh, see kuul seal pöhjas xD) hiirt, siis kulus neid aastas ikka kaks-kolm. Viimane optiline pidas oma paar aastat vist ikka vastu - minu puhul lausa rekord! Praegu kasutan issi hiirt, mis küll ei ole nii mugav, aga parem kui mitte midagi. Huvitav, kaua kulub, enne kui ma selle ka suudan ära löhkuda? XD
Viimasel ajal olen rohkes koguses House'i vaadanud. See on ikka hullult lahe sari. No, ma kohe ei saa, minu meelest on House köige parem. Ausalt, endale perearstiks teda nüüd küll ei tahaks, aga ta on siiski andekas. xP Potterivaimustus on selleks korraks taandunud. See (kui keegi), kes ütles, et söltuvust saab ravida teise söltuvusega, oli küll tark poiss.
Mina ei suuda tavaliselt teha nii pikki postitusi kui Kadi. Ma isegi ei vaevu köikidest pisidetailidest rääkima, aga samas on täiesti vöimalik, et mul on lihtsalt vähemast pajatada. Vöi noh, endalegi ei tundu köik nii pönev, miks siis veel sellest kirjutada?
Täna panime kartuleid maha. Eks ikka maale vanaema juurde, kuigi kui aus olla, siis vanaema elab Orissaarele lähemal, kui Randküla on. Neil on hullult kurje eurokärbseid seal, kes ei tee välja ei tuulest ega tormist (mida küll ei olnud) ning ikka ründavad armaadade kaupa. Vahepeal käisime Tammelt seemet juurde toomas, sest nende keldrist sai sobilik otsa. Ja ma ei tea, see ei ole eriti pönev, kuid ometi oluline, vöi vähemalt kasulik, sest miskit sai ikkagi tehtud.
Ah, ma vaatan nüüd House'i. Sest ta on lahe. Ja mul tuleks muidu uni peale.
Hmm, meenus, ma saatsin Taurile kirja helesinises ümbrikus, aadress kirjutet punase tindiga (tegelt oli rohkem viltpliiats). Aga värviline ümbrik on lahe ja emme ostis mulle neid nüüd igavese hunniku, möned punased ja lausa lillad!
~Liisa.
teisipäev, aprill 22, 2008
Teadur-pedagoog
Vot sulle nüüd nalja moosiga! Ma sain löpuks koolis köik-köik tehtud. xD Siinkohal tahaks karjuda: MARE ON KÖIGE PAREM INIMENE ÜLDSE!!! Noh, kuidas muidu ma oleksin jöudnud 60 minutiga kuus raamatut lugemispäevikusse kanda, millest ainult poolteist olen lugenud kusjuures?
Homme on viimane tundidega koolipäev. Me läheme teisest tunnist staadionit riisuma. Nagu WTF?! Ivo on viimaks täiesti ära ikka keeranud, nagu tösiselt... mis tal nüüd siis hakkas, et sellise lolli mötte veel enne löppu pähe vöttis? Heh, mina arvasin, et kaks tundi tösist ühiskonnaöpetust oleks halb, kuna ma ju eksamit ei tee, aga kui ma kuulsin alternatiivi, siis muutus ühiskond kohe hoobilt meeldivaks. Aga ei, meil poisid ikka pidid ju riisumist tahtma. Kui me juba kehaliseasju ei plaani kaasa vötta (peab veel üle küsima), siis kuidas üldse keegi arvata vöib, et riisumine on hea idee?
Ma sain täna uue ilusa musta seeliku, millega kirjandile minna; vahva sinine särk on ka, kuigi möne meelest on see valge, aga sel on ju sinine jume täitsa küljes! See ei häiri mind tegelikult eriti, kuigi mul tekkis nüüd (loll) idee, et peaks oma killer-kingad jalga panema. Noh, need ju ka sinised, aga... see idee on iseenesest lihtsalt uskumatult totakas. xD
Ma ootan, ma ootan, et mu alfa-reader oma järgmise chapteri valmis saaks, siis saaksin ka mina tööle asuda. Mulle hakkas järsku inglise keelega mässamine jälle hullult meeldima, kuigi see ei tähenda, et mul oleks plaanis eksamieelsetele konsultatsioonidele kohale voolata. Ei-ei, mu kallis, üpris vastupidi, minu meelest on päris rumal istuda mitu päeva palavas klassis ja igavleda, samas kui kodus on vöimalik sama hulk ja enamgi tööd ära teha.
Meil on homme kaheksast Hellamaal mingi läbu. Ma kahtlustan vähemalt, et seal läheb hullemaks joomiseks jälle, meil ju klassist pooled kuuluvad "Club LV"-sse (ei, ma töesti ei tea, kuidas seda köige parem märkida oleks, ning ei, see ei ole klubi Lord Voldemort, vaid hoopis midagi valgemat ja vedelemat, kui möistate, mida mötlen xP). Aga mina olen karsklane. :D Jah, olen küll, juba pikemat aega tegelikult ja ei plaanigi jooma hakata. Joomine on... möttetu.
Ha, ma käisin Eesti Ringhäälingumuuseumi kodulehel. Teadur-pedagoog on ikka löpp-andekas ametinimi küll. xD Mida ta teeb seal üldse? o.O
Ma pean kiiremas korra paar raamatut veel löpuni/läbi lugema. Esiteks kindlasti "Rehepapp" ja teiseks "Mees, kes teadis ussisönu". Siis plaanin veel tutvuda paari teise kohustusliku/soovitusliku teosega ka. Tauri, sul veab tegelikult roppu moodi, sest sina ei pea praegu paanitsema. (Kuigi ma ei paanitse, see ei tule mul eriti hästi välja. =/)
Mata öps pani täna konsultatsiooniaegu paika. Otse loomulikult langevad need köik täpselt Kadi sünnipäeva paiku, mis tähendab, et ma ei saa ikka eriti sinna konsultatsiooni minna (eh, appikene, mu lauseehitus on päris jube praegu), sest ma plaanin Tartusse selleks ajaks ronida. Vöi nii umbes, täpset aega ja särki-värki me veel vaatame. Ma ütlen ausalt, tore on kui Kadi ja Sillums siin on - vahelduse möttes intellektuaalset vestlust pidada on päris mönus.
Kas sina oled erudeeritud?
~Aure.
Ah jaa, ma jumaldan oma ÖS-i. (Ja ma jumaldan 'ö' kasutamist. >D)
Homme on viimane tundidega koolipäev. Me läheme teisest tunnist staadionit riisuma. Nagu WTF?! Ivo on viimaks täiesti ära ikka keeranud, nagu tösiselt... mis tal nüüd siis hakkas, et sellise lolli mötte veel enne löppu pähe vöttis? Heh, mina arvasin, et kaks tundi tösist ühiskonnaöpetust oleks halb, kuna ma ju eksamit ei tee, aga kui ma kuulsin alternatiivi, siis muutus ühiskond kohe hoobilt meeldivaks. Aga ei, meil poisid ikka pidid ju riisumist tahtma. Kui me juba kehaliseasju ei plaani kaasa vötta (peab veel üle küsima), siis kuidas üldse keegi arvata vöib, et riisumine on hea idee?
Ma sain täna uue ilusa musta seeliku, millega kirjandile minna; vahva sinine särk on ka, kuigi möne meelest on see valge, aga sel on ju sinine jume täitsa küljes! See ei häiri mind tegelikult eriti, kuigi mul tekkis nüüd (loll) idee, et peaks oma killer-kingad jalga panema. Noh, need ju ka sinised, aga... see idee on iseenesest lihtsalt uskumatult totakas. xD
Ma ootan, ma ootan, et mu alfa-reader oma järgmise chapteri valmis saaks, siis saaksin ka mina tööle asuda. Mulle hakkas järsku inglise keelega mässamine jälle hullult meeldima, kuigi see ei tähenda, et mul oleks plaanis eksamieelsetele konsultatsioonidele kohale voolata. Ei-ei, mu kallis, üpris vastupidi, minu meelest on päris rumal istuda mitu päeva palavas klassis ja igavleda, samas kui kodus on vöimalik sama hulk ja enamgi tööd ära teha.
Meil on homme kaheksast Hellamaal mingi läbu. Ma kahtlustan vähemalt, et seal läheb hullemaks joomiseks jälle, meil ju klassist pooled kuuluvad "Club LV"-sse (ei, ma töesti ei tea, kuidas seda köige parem märkida oleks, ning ei, see ei ole klubi Lord Voldemort, vaid hoopis midagi valgemat ja vedelemat, kui möistate, mida mötlen xP). Aga mina olen karsklane. :D Jah, olen küll, juba pikemat aega tegelikult ja ei plaanigi jooma hakata. Joomine on... möttetu.
Ha, ma käisin Eesti Ringhäälingumuuseumi kodulehel. Teadur-pedagoog on ikka löpp-andekas ametinimi küll. xD Mida ta teeb seal üldse? o.O
Ma pean kiiremas korra paar raamatut veel löpuni/läbi lugema. Esiteks kindlasti "Rehepapp" ja teiseks "Mees, kes teadis ussisönu". Siis plaanin veel tutvuda paari teise kohustusliku/soovitusliku teosega ka. Tauri, sul veab tegelikult roppu moodi, sest sina ei pea praegu paanitsema. (Kuigi ma ei paanitse, see ei tule mul eriti hästi välja. =/)
Mata öps pani täna konsultatsiooniaegu paika. Otse loomulikult langevad need köik täpselt Kadi sünnipäeva paiku, mis tähendab, et ma ei saa ikka eriti sinna konsultatsiooni minna (eh, appikene, mu lauseehitus on päris jube praegu), sest ma plaanin Tartusse selleks ajaks ronida. Vöi nii umbes, täpset aega ja särki-värki me veel vaatame. Ma ütlen ausalt, tore on kui Kadi ja Sillums siin on - vahelduse möttes intellektuaalset vestlust pidada on päris mönus.
Kas sina oled erudeeritud?
~Aure.
Ah jaa, ma jumaldan oma ÖS-i. (Ja ma jumaldan 'ö' kasutamist. >D)
kolmapäev, aprill 16, 2008
Words can never express
what words can never express.
Mulle meeldib Albaania eurolaulja kleit selles videos. Jah, see roosa, kuigi ma tunnistan, ma ei saa sönadest mitte muhvigi aru ja pole eriti vaevunud järgi ka uurima, millest täpselt ta lööritab. Andorra see-eest kölab kui täiesti klassikaline eurolaul, mitte et see ilmtingimata kohe halb oleks. Kuulake, saate aru küll, mida mötlen. Seal on ka ilusad kleidid, eriti see punane, milles lauljatar löpus ringi lippab.
Neli päeva on jäänud hinnete väljapanekuni. Mul ei ole köik asjad tehtud, ennem on tunne, et absoluutselt köik on täiesti pooleli. Kas koolilöpp peabki nii kärmesti ja märkamatult ligi hiilima? Mul on nii palju raamatuid veel läbi lugemata, nendest köigist vöib ju löpukirjandis kasu olla, kuid mina olen loomulikult aega raisanud mingite Potteri fikkide lugemise peale. Loomulikult, see töstab mu lugemust, kuid tegemist on vale keelega.
Oh jumal, Tauril oli öigus, sel Aserbaidžaani lauljal on küll midagi kuskilt maha vöetud. Seal alguses on ta ju puhas sopran, isegi mina ei laula niimoodi. o_O Ja kui ma juba kord jälle Eurolauluni jöudsin, siis kommenteeriks kärmelt ära ka selle, et Armeenia laul on suht lahe, kuigi eks ta selline tilu-lilu popp-palake ole. Ehm, jah, see Aserbaidžaani laul... over-dramatic ponces. Ja kontaktläätsed, mis teevad silmad valgeks/heledaks, on ikka suht freakishly scary küll. Selleaastased videod tunduvad üldse kuidagi ülepakutud olevat. (Valgevene jätkab samas vaimus nagu eelmised. Tea, kas köikide puhul on Filipp Kirkorovi käsi mängus olnud?)
Meil oli täna matas valemite peale töö, kolmkümmend erinevat, millest ühega panin raudselt mööda, teised olid ehk enam-vähem. Tundub, et mulle siiski logaritmid eriti ei meeldi, sest mingil pöhjusel suudan ma alati kuskile vea sisse kirjutada vöi midagi lihtsalt lootusetult sassi ajada. Kusjuures, kindel viga oli mul siiski hoopis vektorite kollineaarsuse koha peal. Aga mis parata, ega köike ka just perfektselt teha saa.
Belgia laul on, muidem, lihtsalt täiesti jube. Andeksi, kui kellelegi juhtub meeldima, aga see "oiulüssii" (nagu mina seda kuulma kipun, kusjuures vahel tundub see olevat "are you listening?" - imeliku aktsendiga) käib mulle ikka suht pinda. Lisaks köigele on sel lauljal imelik hääl. Kuigi üks hullemaid laule läbi aegade on olnud Horvaatia (vist) kunagine "Moja Stikla" vöi midagi a la. Ah, ja selleaastane Bosnia laul... noh, sel kutil on ikka eriti haige soeng. xD Rääkimata sellest, et neil on liiga palju hangumehi laval.
Meil hakkab homsest tutinädal siis (jah, on küll veider, et keset töönädalat algab), kuid ma pole sellekski eriti valmis: särki pole ja üldse ei taha eriti nagu lapselikult ennast riidesse panna. Ma ütleks, et mul on kerge masendus vist peal, kuigi suurema osa ajast pole mul isegi aega, et seda täiel rinnal nautida. Mis on iseenesest üks ülimalt veider tödemus, sest kas saab ikka masendust olla, kui inimene endale sellest aru ei anna ning masendunud ei ole? Ma saaks aru, et tegemist on stressiga, mis mul ka kindlasti kusagil on, millest inimene ise alati aru ei saagi, kuid masendus? (Muidem, ma saan aru küll, et mul on praegu palju sönakordusi ja laused on veidrad - aga ma töesti ei viitsi neid öigeks sättida.)
Kas teile on ka jäänud mulje, et Bulgaaria ei oska eriti eurolaule teha? Eelmine aasta oli neil mingi imelik, kus tibi peksis trumme ja möirgas, see aasta on neil mingi eriline träna (on vist selle žanri nimi), mida ennemini kuskil klubis kuulaks kui eurolaval. Samas jällegi, tundub, et Horvaatia ei saa ka asjale just köige paremini pihta... Nende laul on ju mingi nöukogudeaegne ja umbes sama halva kvaliteediga. O_o
Oh, ma sain eile oma "Eesti öigekeelsussönaraamatu" ka kätte. 2006. aasta oma ja puha. :D Löhnab ka teine ikka paganama hästi. Nüüd on ehk isegi lootust, et äkki ei teegi väga palju kokku- ja lahkukirjutamisvigu. Keegi hull naaber otsustas nüüd läbi seina tulema hakata, mul terve laud hüppab kohe. o__O Nagu, pilte saab vabalt ka ilma krohvi laest alla peksmata ja seina sisse auku tagumata üles riputada. Aga samas möni vöib-olla ei ole veel nii kaugele arenenud, et sellest aru saada.
Ma peaks nüüd öppima minema, kuigi karta on, et hoopis släkin pisut. Lollakas.
~Aure.
Mulle meeldib Albaania eurolaulja kleit selles videos. Jah, see roosa, kuigi ma tunnistan, ma ei saa sönadest mitte muhvigi aru ja pole eriti vaevunud järgi ka uurima, millest täpselt ta lööritab. Andorra see-eest kölab kui täiesti klassikaline eurolaul, mitte et see ilmtingimata kohe halb oleks. Kuulake, saate aru küll, mida mötlen. Seal on ka ilusad kleidid, eriti see punane, milles lauljatar löpus ringi lippab.
Neli päeva on jäänud hinnete väljapanekuni. Mul ei ole köik asjad tehtud, ennem on tunne, et absoluutselt köik on täiesti pooleli. Kas koolilöpp peabki nii kärmesti ja märkamatult ligi hiilima? Mul on nii palju raamatuid veel läbi lugemata, nendest köigist vöib ju löpukirjandis kasu olla, kuid mina olen loomulikult aega raisanud mingite Potteri fikkide lugemise peale. Loomulikult, see töstab mu lugemust, kuid tegemist on vale keelega.
Oh jumal, Tauril oli öigus, sel Aserbaidžaani lauljal on küll midagi kuskilt maha vöetud. Seal alguses on ta ju puhas sopran, isegi mina ei laula niimoodi. o_O Ja kui ma juba kord jälle Eurolauluni jöudsin, siis kommenteeriks kärmelt ära ka selle, et Armeenia laul on suht lahe, kuigi eks ta selline tilu-lilu popp-palake ole. Ehm, jah, see Aserbaidžaani laul... over-dramatic ponces. Ja kontaktläätsed, mis teevad silmad valgeks/heledaks, on ikka suht freakishly scary küll. Selleaastased videod tunduvad üldse kuidagi ülepakutud olevat. (Valgevene jätkab samas vaimus nagu eelmised. Tea, kas köikide puhul on Filipp Kirkorovi käsi mängus olnud?)
Meil oli täna matas valemite peale töö, kolmkümmend erinevat, millest ühega panin raudselt mööda, teised olid ehk enam-vähem. Tundub, et mulle siiski logaritmid eriti ei meeldi, sest mingil pöhjusel suudan ma alati kuskile vea sisse kirjutada vöi midagi lihtsalt lootusetult sassi ajada. Kusjuures, kindel viga oli mul siiski hoopis vektorite kollineaarsuse koha peal. Aga mis parata, ega köike ka just perfektselt teha saa.
Belgia laul on, muidem, lihtsalt täiesti jube. Andeksi, kui kellelegi juhtub meeldima, aga see "oiulüssii" (nagu mina seda kuulma kipun, kusjuures vahel tundub see olevat "are you listening?" - imeliku aktsendiga) käib mulle ikka suht pinda. Lisaks köigele on sel lauljal imelik hääl. Kuigi üks hullemaid laule läbi aegade on olnud Horvaatia (vist) kunagine "Moja Stikla" vöi midagi a la. Ah, ja selleaastane Bosnia laul... noh, sel kutil on ikka eriti haige soeng. xD Rääkimata sellest, et neil on liiga palju hangumehi laval.
Meil hakkab homsest tutinädal siis (jah, on küll veider, et keset töönädalat algab), kuid ma pole sellekski eriti valmis: särki pole ja üldse ei taha eriti nagu lapselikult ennast riidesse panna. Ma ütleks, et mul on kerge masendus vist peal, kuigi suurema osa ajast pole mul isegi aega, et seda täiel rinnal nautida. Mis on iseenesest üks ülimalt veider tödemus, sest kas saab ikka masendust olla, kui inimene endale sellest aru ei anna ning masendunud ei ole? Ma saaks aru, et tegemist on stressiga, mis mul ka kindlasti kusagil on, millest inimene ise alati aru ei saagi, kuid masendus? (Muidem, ma saan aru küll, et mul on praegu palju sönakordusi ja laused on veidrad - aga ma töesti ei viitsi neid öigeks sättida.)
Kas teile on ka jäänud mulje, et Bulgaaria ei oska eriti eurolaule teha? Eelmine aasta oli neil mingi imelik, kus tibi peksis trumme ja möirgas, see aasta on neil mingi eriline träna (on vist selle žanri nimi), mida ennemini kuskil klubis kuulaks kui eurolaval. Samas jällegi, tundub, et Horvaatia ei saa ka asjale just köige paremini pihta... Nende laul on ju mingi nöukogudeaegne ja umbes sama halva kvaliteediga. O_o
Oh, ma sain eile oma "Eesti öigekeelsussönaraamatu" ka kätte. 2006. aasta oma ja puha. :D Löhnab ka teine ikka paganama hästi. Nüüd on ehk isegi lootust, et äkki ei teegi väga palju kokku- ja lahkukirjutamisvigu. Keegi hull naaber otsustas nüüd läbi seina tulema hakata, mul terve laud hüppab kohe. o__O Nagu, pilte saab vabalt ka ilma krohvi laest alla peksmata ja seina sisse auku tagumata üles riputada. Aga samas möni vöib-olla ei ole veel nii kaugele arenenud, et sellest aru saada.
Ma peaks nüüd öppima minema, kuigi karta on, et hoopis släkin pisut. Lollakas.
~Aure.
laupäev, aprill 12, 2008
Slytherins do it with Gryffindors
Ehk siis Harry Potteri fandom ruulib. xD Ma ei ole oma söltuvusest just lahti saanud, aga ma arvaksin, et praegu on asi enam-vähem talutav. Pärast reisi oli vist isegi veel parem, aga teate, mind üldse ei huvita. :D
Meil on nii umbes poolteist nädalat veel tunde järgi jäänud, siis on kaks vaba päeva (eesti keele konsultatsioonid) ning kirjand ja parem elu! Mul on nii körimulguauguni juba nendest tüütutest koolitundidest, et päris kopp on ees kohe. Eks vöib-olla ole omajagu kurb ka, kui löpuks enam klassikaaslasi nii tihti ei näe ja köike seda, kuid selline elu juba kord on.
Mul on enamik kohustuslikust kirjandusest ikka veel läbi lugemata, eks peab siin nädalavahetusel sellega tegelema hakkama ning lugemispäevikut täitma (sest ega ma ei jöuaks köiki neid ikka ükshaaval ära vastata), aga ma usun, et küll köik enam-vähem korda saab.
Ma kuulan selleaastaseid eurolaule netist. Noh, möned on ikka eriti naljakad. xD Eriti veider on praeguseni olnud Aserbaidžaan, aga ma usun, et neid on ka teisi. :D
Ma ei ole oma hirmpikka reisikirjeldust ikka veel paberile pannud, aga mul pole lihtsalt aega ega tahtmist olnud. Vöib-olla tegelen sellega täna? Kuigi kui ma nüüd täiesti ausalt üles tunnistan, eriti nagu ei viitsiks. xD Aga ennast peab vahest sundima ka, sest muidu ei teeks ma ju absoluutselt mitte midagi. o.O
~Aure.
Meil on nii umbes poolteist nädalat veel tunde järgi jäänud, siis on kaks vaba päeva (eesti keele konsultatsioonid) ning kirjand ja parem elu! Mul on nii körimulguauguni juba nendest tüütutest koolitundidest, et päris kopp on ees kohe. Eks vöib-olla ole omajagu kurb ka, kui löpuks enam klassikaaslasi nii tihti ei näe ja köike seda, kuid selline elu juba kord on.
Mul on enamik kohustuslikust kirjandusest ikka veel läbi lugemata, eks peab siin nädalavahetusel sellega tegelema hakkama ning lugemispäevikut täitma (sest ega ma ei jöuaks köiki neid ikka ükshaaval ära vastata), aga ma usun, et küll köik enam-vähem korda saab.
Ma kuulan selleaastaseid eurolaule netist. Noh, möned on ikka eriti naljakad. xD Eriti veider on praeguseni olnud Aserbaidžaan, aga ma usun, et neid on ka teisi. :D
Ma ei ole oma hirmpikka reisikirjeldust ikka veel paberile pannud, aga mul pole lihtsalt aega ega tahtmist olnud. Vöib-olla tegelen sellega täna? Kuigi kui ma nüüd täiesti ausalt üles tunnistan, eriti nagu ei viitsiks. xD Aga ennast peab vahest sundima ka, sest muidu ei teeks ma ju absoluutselt mitte midagi. o.O
~Aure.
teisipäev, märts 11, 2008
Sarcastic woot!
Haa, ma tegin eile kella kaheni öösel oma saksa ringreisilehte, mille eest täna viie sain ja löpuks (nii pärast kahte-kolme nädalat) oma kursusehinde ka kätte sain. Homseks on plaan minna matat tegema (ei tea täpselt mida), et ka seal hinne välja pandaks. Ajaloo kohta ei oska ma midagi öelda, kuigi kui aus olla, tuleks töö ju ikka veel selle veerandi jooksul ära teha, aga Ivo ütles, et tal pole aega, nii et jääb hiljemaks? Ma eriti ei hooli tegelt.
Eile saime oma proovikirjandite tulemused teada. Mingi 73% said 20+ punkti (kuus inimest kukkus läbi, saades hindeks kas ühe vöi kahe), nende keskmine oli 60 punkti, kuid terve klassi oma ainult 45. XD Kolm viite (mina, Mare, Tannu - köik kirjutasime ühel ja samal teemal), viis nelja ja kaheksa kolme. 91 punkti ei ole väga halb, see mul juba teine kirjand, mis sellise tulemuse toonud. Kui nüüd ainult sisu eest kuidagi viis korda üheksa välja venitaks. Mis teie teete teisiti kui mina?
Uni tuleb, ma ei jöua oodata vaheaega. The clock goes tick-tock.
~Aure.
Eile saime oma proovikirjandite tulemused teada. Mingi 73% said 20+ punkti (kuus inimest kukkus läbi, saades hindeks kas ühe vöi kahe), nende keskmine oli 60 punkti, kuid terve klassi oma ainult 45. XD Kolm viite (mina, Mare, Tannu - köik kirjutasime ühel ja samal teemal), viis nelja ja kaheksa kolme. 91 punkti ei ole väga halb, see mul juba teine kirjand, mis sellise tulemuse toonud. Kui nüüd ainult sisu eest kuidagi viis korda üheksa välja venitaks. Mis teie teete teisiti kui mina?
Uni tuleb, ma ei jöua oodata vaheaega. The clock goes tick-tock.
~Aure.
pühapäev, märts 09, 2008
Worthy of a slap
I R teh slackmeister! (Though the word makes me cringe and draw back in horror.) Praeguseks on mu hirmuäratav tegemata tööde kuhi kordi kasvanud. Kui enne oli lihtsalt ajalugu, mingi mata, saksa, musa ja kaks esta kirjandit, siis nüüd on kaks aja tööd, üks ühiskond, ikka matat, jätkuvalt saksa ja musa ning kirjandid. Tulemas on lisaks veel füsa, veel üks mata ja mingi saksa kontrolltöö. AND ONE WEEK 'til HOLS! Aga ma saan hakkama, ma saan ju alati, lhtsalt pean saama. It could always be worse, much worse.
Proovikirjand ei olnudki väga hull, kuigi tulemusi ju loomulikult veel ei tea ning seetöttu ei oska ka öelda, kui kehva tulemuse täpsemalt ma siis ka sain. Ei usu eriti, et väga palju punkte saaks, selline niru töö tundus olevat. Kirjutasin teemal "Ainult hea toidab head, ainult kurjus kasvatab kurja." (Hando Runneli tsitaat) Ma ajasin oma tavalist pläma seal loomulikult.
Kolmapäeval ja neljapäeval olin kodus. Oli paha/ei viitsinud kooli minna. Kolmap hommikul avastasin, et meil oli ajas töö, ma polnud isegi teadlik, mille peale, mistöttu jätsin kooli minemata. Neljapäeval ei saanud minna, sest saksa ringreisileht oli tegemata (no improvement there).
Reedel oli karjääripäev. Juhtimise loeng oli suht huvitav, sain teada, et unistamine on väga oluline, isegi kui teised ütlevad, et mingi unistus on vöimatu/ebareaalne. Vot sulle kooki moosiga, saan ikka maailmavalitsejaks, kui väga tahan. Teine töötuba oli mul muusika, kus Villu Veski käis ja jutustas (hästi pikalt, kuid see-eest pönevalt) oma elust ja tegemistest. Miskipärast meenutas ta mulle natuke Sillut. o.O Pärast konverentsil viibisin ainult lühikest aega, kuni sain oma osa ette loetud, siis sneakisin koju, sest pea valutas ja särki-värki.
Eile vaatasin Atlantise neljanda hooaja viimase osa ära. Lugesin rohketes kogustes HP fänfikke, uuendasin oma profiili, kuulasin iLife'i ning kirjutasin üht 2004. aastal alustatud fikki edasi. Kuskil kolmeni öösel ehk. Tempo ei olnud eriti körge, sest kokku tuli seda ainult umbes 4000 söna, millest tuhatkond oli varem olemas olnud. Aga ma arvaks, et see on päris jabur/koomiline, kuigi ei ole veel löpetatud. Kindlalt tuleb sellest one-shot, sest ah, peatükke ei oska ma kirjutada.
Ma pean nüüd millegagi tegelema hakkama, ei saa eriti asju edasi lükata, homme on füüsikas kontrolltöö, ajaloo(d) ja/vöi ühiskonna peaks ka ära vastama, soovitatavalt saksa ja musa lehed valmis tootma. Oeh, eluke vöib vahest ikka raske küll olla. (Ma ei ole ikka kindel, kas see peaks äkki hoopis 'vahel' olema. Ma ei tee neil ka kunagi vahet.)
Eh, näeme siis,
~Aure.
Proovikirjand ei olnudki väga hull, kuigi tulemusi ju loomulikult veel ei tea ning seetöttu ei oska ka öelda, kui kehva tulemuse täpsemalt ma siis ka sain. Ei usu eriti, et väga palju punkte saaks, selline niru töö tundus olevat. Kirjutasin teemal "Ainult hea toidab head, ainult kurjus kasvatab kurja." (Hando Runneli tsitaat) Ma ajasin oma tavalist pläma seal loomulikult.
Kolmapäeval ja neljapäeval olin kodus. Oli paha/ei viitsinud kooli minna. Kolmap hommikul avastasin, et meil oli ajas töö, ma polnud isegi teadlik, mille peale, mistöttu jätsin kooli minemata. Neljapäeval ei saanud minna, sest saksa ringreisileht oli tegemata (no improvement there).
Reedel oli karjääripäev. Juhtimise loeng oli suht huvitav, sain teada, et unistamine on väga oluline, isegi kui teised ütlevad, et mingi unistus on vöimatu/ebareaalne. Vot sulle kooki moosiga, saan ikka maailmavalitsejaks, kui väga tahan. Teine töötuba oli mul muusika, kus Villu Veski käis ja jutustas (hästi pikalt, kuid see-eest pönevalt) oma elust ja tegemistest. Miskipärast meenutas ta mulle natuke Sillut. o.O Pärast konverentsil viibisin ainult lühikest aega, kuni sain oma osa ette loetud, siis sneakisin koju, sest pea valutas ja särki-värki.
Eile vaatasin Atlantise neljanda hooaja viimase osa ära. Lugesin rohketes kogustes HP fänfikke, uuendasin oma profiili, kuulasin iLife'i ning kirjutasin üht 2004. aastal alustatud fikki edasi. Kuskil kolmeni öösel ehk. Tempo ei olnud eriti körge, sest kokku tuli seda ainult umbes 4000 söna, millest tuhatkond oli varem olemas olnud. Aga ma arvaks, et see on päris jabur/koomiline, kuigi ei ole veel löpetatud. Kindlalt tuleb sellest one-shot, sest ah, peatükke ei oska ma kirjutada.
Ma pean nüüd millegagi tegelema hakkama, ei saa eriti asju edasi lükata, homme on füüsikas kontrolltöö, ajaloo(d) ja/vöi ühiskonna peaks ka ära vastama, soovitatavalt saksa ja musa lehed valmis tootma. Oeh, eluke vöib vahest ikka raske küll olla. (Ma ei ole ikka kindel, kas see peaks äkki hoopis 'vahel' olema. Ma ei tee neil ka kunagi vahet.)
Eh, näeme siis,
~Aure.
teisipäev, veebruar 05, 2008
Col. Sheppard love
Atlantis on lihtsalt niii lahe ja ma olen such a fangirl. xDD||
Eurolaulust: Mulle tegelikult ei meeldinud Leto Svet eriti. Ma ei tea, ta ei ole just nii naljakas kah, pealegi, lihtsalt kuulates ei ole seal mitte midagi nii head/erilist/lahedat, ennemini on selline keskmine jura. Mina oleks Euruviisule saatnud Iirise vöi Rolfi. :D
Nädalavahetus oli üldse raske. Ema pidas kaks sünnipäevapidu kahel järjestikusel päeval ning mina tundsin ennast ülearusena. Noh, kui aus olla, siis lihtsalt väsinuna. Ülejärgmisel nädalavahetusel peaks olema ajaloo olümpiaad. Kaks punkti sellele, kes arvab ära, kes veel ei ole öppima hakanud. Pühapäeva vötsin täielikult endale ning kuna reede ja laupäev olid kah pöhimötteliselt mahavisatud, siis kodustest töödest (mida oli küll ja küll ning enamgi) ei tulnud ju loomulikult mitte kui midagi välja.
Ainus, mis ma tehtud sain, oli küünte lakkimine. Praegu aga vaatan, et need tüütud säravad tähed tahavad kangesti maha tulla - nurgad on lahti ning jäävad igale poole taha, kuid kummalisel kombel momendil need niiväga isegi ei häiri, oleksin nagu juba pisut ära harjunud. Tegelikult ei ole elu ju sugugi nii hull.
Kui just homne vastik füüsikakontrolltöö körvale jätta. Pealegi Ivo, vana veidrik, andis meile täna teada, et homme on ühiskonnas töö. Miks ta sellest ei vöinud näiteks reedel rääkida? Vöi vöib-olla hoopis homme hommikul, ah? Ma pean kindlasti füüsikat täna öppima, kuigi siin on broom ju selles, et Väli ei tee normaalseid töid. >.>
Hmm, täna on praegu lastevanemate koosolek koolimajas. Mitte et minu emm vöi iss oleksid sinna läinud, sest nemad küll ei saa, kui asi hakkab pihta pool viis. Igatahes, lähen kohale, vaatan oi ups, kus see Karmo ja Iivs on. Löpuks tulid mölemad kohale (Kammu enne) ning siis ootasime oma emasid-isasid, ise juureldes, et kas üldse ära ka kellegi neist tunneme. Noh, eriti ikka ei tundnud küll. xD Aga löpuks saime mingi pundi kokku ja läksime ekskursioonitama. Mööda koolimaja ringiratast siis, küll ma ikka latrasin palju, Iivika pärast ütles ka, et ma üldse ei pannudki suud nagu kinni, kuigi eks see oli hea, keegi pidi ju mulisevat katelt mängima. Saime siis oma emadest ja ühest isast all füüsika klassis lahti ning läksime laiali. Nemad peavad seal veel öige mitu tundi istuma, selle asemel, et hernesuppi ja vastlakukleid süüa. :P
Me käisime täna Riidoga Tüüri juures pilti tegemas, enne mötlesime tükk aega, et kas oli ikka pärast esimest tundi. Piltnik tegi minust kolm pilti, tükk aega sättis mind seal tooli peal. Ju ma ikka ei oska siis öigesti poositada. Nagunii tulevad mingid eriti rövedikud pildid ka, kus hambaid pole ja kolm silma on. XDD
Pärast seda töime endale 20. sajani vene kirjanduse proosaöpiku, mida ma terve päeva lugenud olen - nina raamatus mööda koolimaja kömpinud, teistel vöis koom olla vaadata. Vähe on asju, mis on naljakamad kui kommunistlik propaganda. Kui Troll 2 välja jätta, loomulikult. (Sellest kirjutasin täna saksas mingi arvamusevärgi. Muidem, igal juhul soovitan vaadata, kes iganes saab, ning soovitatavalt koos söprade ning alkoholiga - selle filmiga nimelt kaasneb selline mäng, et iga kord, kui keegi ütleb Nilbog, Goblin vöi Joshua, tuleb vötta lonks alkoholi ja väidetavalt peaks filmi löpuks sitaks täis olema. xD)
Mul on igaks nädalapäevaks uus msn'i nimeosa olemas, hoidke silm peal ja vaadake, mis kokku tuleb. :P
~Aure
(with Shep lurking nearby)
Eurolaulust: Mulle tegelikult ei meeldinud Leto Svet eriti. Ma ei tea, ta ei ole just nii naljakas kah, pealegi, lihtsalt kuulates ei ole seal mitte midagi nii head/erilist/lahedat, ennemini on selline keskmine jura. Mina oleks Euruviisule saatnud Iirise vöi Rolfi. :D
Nädalavahetus oli üldse raske. Ema pidas kaks sünnipäevapidu kahel järjestikusel päeval ning mina tundsin ennast ülearusena. Noh, kui aus olla, siis lihtsalt väsinuna. Ülejärgmisel nädalavahetusel peaks olema ajaloo olümpiaad. Kaks punkti sellele, kes arvab ära, kes veel ei ole öppima hakanud. Pühapäeva vötsin täielikult endale ning kuna reede ja laupäev olid kah pöhimötteliselt mahavisatud, siis kodustest töödest (mida oli küll ja küll ning enamgi) ei tulnud ju loomulikult mitte kui midagi välja.
Ainus, mis ma tehtud sain, oli küünte lakkimine. Praegu aga vaatan, et need tüütud säravad tähed tahavad kangesti maha tulla - nurgad on lahti ning jäävad igale poole taha, kuid kummalisel kombel momendil need niiväga isegi ei häiri, oleksin nagu juba pisut ära harjunud. Tegelikult ei ole elu ju sugugi nii hull.
Kui just homne vastik füüsikakontrolltöö körvale jätta. Pealegi Ivo, vana veidrik, andis meile täna teada, et homme on ühiskonnas töö. Miks ta sellest ei vöinud näiteks reedel rääkida? Vöi vöib-olla hoopis homme hommikul, ah? Ma pean kindlasti füüsikat täna öppima, kuigi siin on broom ju selles, et Väli ei tee normaalseid töid. >.>
Hmm, täna on praegu lastevanemate koosolek koolimajas. Mitte et minu emm vöi iss oleksid sinna läinud, sest nemad küll ei saa, kui asi hakkab pihta pool viis. Igatahes, lähen kohale, vaatan oi ups, kus see Karmo ja Iivs on. Löpuks tulid mölemad kohale (Kammu enne) ning siis ootasime oma emasid-isasid, ise juureldes, et kas üldse ära ka kellegi neist tunneme. Noh, eriti ikka ei tundnud küll. xD Aga löpuks saime mingi pundi kokku ja läksime ekskursioonitama. Mööda koolimaja ringiratast siis, küll ma ikka latrasin palju, Iivika pärast ütles ka, et ma üldse ei pannudki suud nagu kinni, kuigi eks see oli hea, keegi pidi ju mulisevat katelt mängima. Saime siis oma emadest ja ühest isast all füüsika klassis lahti ning läksime laiali. Nemad peavad seal veel öige mitu tundi istuma, selle asemel, et hernesuppi ja vastlakukleid süüa. :P
Me käisime täna Riidoga Tüüri juures pilti tegemas, enne mötlesime tükk aega, et kas oli ikka pärast esimest tundi. Piltnik tegi minust kolm pilti, tükk aega sättis mind seal tooli peal. Ju ma ikka ei oska siis öigesti poositada. Nagunii tulevad mingid eriti rövedikud pildid ka, kus hambaid pole ja kolm silma on. XDD
Pärast seda töime endale 20. sajani vene kirjanduse proosaöpiku, mida ma terve päeva lugenud olen - nina raamatus mööda koolimaja kömpinud, teistel vöis koom olla vaadata. Vähe on asju, mis on naljakamad kui kommunistlik propaganda. Kui Troll 2 välja jätta, loomulikult. (Sellest kirjutasin täna saksas mingi arvamusevärgi. Muidem, igal juhul soovitan vaadata, kes iganes saab, ning soovitatavalt koos söprade ning alkoholiga - selle filmiga nimelt kaasneb selline mäng, et iga kord, kui keegi ütleb Nilbog, Goblin vöi Joshua, tuleb vötta lonks alkoholi ja väidetavalt peaks filmi löpuks sitaks täis olema. xD)
Mul on igaks nädalapäevaks uus msn'i nimeosa olemas, hoidke silm peal ja vaadake, mis kokku tuleb. :P
~Aure
(with Shep lurking nearby)
neljapäev, jaanuar 24, 2008
Tahaks ka nutikat pealkirja
Aga kui palju ma ka ajurakke ei väsitaks, ei tule praegu mitte midagi head pähe. Miks on nii, et ma pidevalt soiun oma viletsate pealkirjade üle? Viimase viie postituse algus on kindlasti umbes sama moodi (kas 'sama moodi' peaks äkki kokku olema?) alanud.
Mulle tundub, et ma siiski ei ole maininud, mis ma selle ühe teisipäevase klassikirjandi sain. Mingi imevalemiga önnestus kokku kraapida 91 punkti, mis peaks praeguse seisuga olema isiklik rekord (vähemalt sel aastal). Mul ei olnud sissejuhatuses probleem küsimuse kujul sönastatud, mispärast öpetaja punkte vähemaks kratsis, kuid 91 on siiski hea tulemus. :D Ma ju kirjutasin seda ainult oma 2-2,5 tundi, ümberkirjutamisele kulus küll märkimisväärselt palju aega, kuid 780 söna pole paha.
Vaat, see mata kontrolltöö, mida eile mainisin... Noh, sellega on üks igavene tore nali. Nimelt, mul önnestus see 5+ saada. xD Vöimalik - ei tule vähemalt tuttav ette -, et ma polegi varem matas viit plussi saanud. Viimastel aastatel kindlasti mitte. Ja ma isegi ei oska seda osa. Talk about luck.
Üldiselt ei ole ma täna mitte miskit asjalikku korda saatnud. Mul on üks hullem unehaigus jälle kallal. Eelmine poolaasta oli asi hoopis paremini kontrolli all, aga nüüd tahaks iga päev ainult magada, magada. Ma tösiselt usun, et ma ei lähe homme füüsikasse (teistesse tundidesse ei läheks nagunii), sest kardetavasti ei jöua ma tööks öppida - eks see tule ikka sellest, et laiskus on nönda suur.
Mul kompuuter tahab mingit restarti teha, väidetavalt on ta apdeitimise löpetanud, kuid ma ju alles trükin siin. Ei omavolitse midagi! Ma arvan, et pärast ma vaatan natuke SG-1 vöi Atlantist. Mul on vajadused. :D
~Aure.
Mulle tundub, et ma siiski ei ole maininud, mis ma selle ühe teisipäevase klassikirjandi sain. Mingi imevalemiga önnestus kokku kraapida 91 punkti, mis peaks praeguse seisuga olema isiklik rekord (vähemalt sel aastal). Mul ei olnud sissejuhatuses probleem küsimuse kujul sönastatud, mispärast öpetaja punkte vähemaks kratsis, kuid 91 on siiski hea tulemus. :D Ma ju kirjutasin seda ainult oma 2-2,5 tundi, ümberkirjutamisele kulus küll märkimisväärselt palju aega, kuid 780 söna pole paha.
Vaat, see mata kontrolltöö, mida eile mainisin... Noh, sellega on üks igavene tore nali. Nimelt, mul önnestus see 5+ saada. xD Vöimalik - ei tule vähemalt tuttav ette -, et ma polegi varem matas viit plussi saanud. Viimastel aastatel kindlasti mitte. Ja ma isegi ei oska seda osa. Talk about luck.
Üldiselt ei ole ma täna mitte miskit asjalikku korda saatnud. Mul on üks hullem unehaigus jälle kallal. Eelmine poolaasta oli asi hoopis paremini kontrolli all, aga nüüd tahaks iga päev ainult magada, magada. Ma tösiselt usun, et ma ei lähe homme füüsikasse (teistesse tundidesse ei läheks nagunii), sest kardetavasti ei jöua ma tööks öppida - eks see tule ikka sellest, et laiskus on nönda suur.
Mul kompuuter tahab mingit restarti teha, väidetavalt on ta apdeitimise löpetanud, kuid ma ju alles trükin siin. Ei omavolitse midagi! Ma arvan, et pärast ma vaatan natuke SG-1 vöi Atlantist. Mul on vajadused. :D
~Aure.
kolmapäev, jaanuar 23, 2008
Söltlane
Täiesti hull värk. Pisikene hematogeenisöltlane raporteerib siin. Neljast batoonist on kaks veel järgi, nii ahvatlevad teised. Kutsuvad mind sealt oma korvikesest... Söin ühe Bounty ära, et vähegi tähelepanu körvale juhtida, kuid eriliselt kasu sellest ei ole olnud.
Rääkides ilmast (nagu Tauri), siis meil on siin suhteliselt soe, kuid päevas tuleb korra keskmiselt lumepuru moodi asjandust taevast alla, nii et teatud hetkedel on maa isegi valge, kuid pidama see ei jää, vaid sulab jälle. Täna hommikul Mari-Liis avastas, et ajaloo klassi aken oli vist öösel lahti olnud, aga ruum oli niisama lämbe, kui polekski olnud. Taaskord tunnistus hukkaläinud ilmast.
Ahahaha, meil oli täna matas töenäosuse peale kontrolltöö. Ma oskasin nii vähe, et lahendasin köik ülesanded ära, ka lisa, ning sain esimesena valmis. Kahjuks ei ole lootustki, et mul köik ka öiged oleksid, ennemini saab jälle kolme kätte. Aga mis parata, kui inimene ei saa ülesandest aru, siis ta ei saagi seda lahendatud.
Ma ei ole ikka veel paari vajaliku asjaga algust teinud. Eile ja täna lubasin, et täna kindlasti, kuid mis sest välja tuli? Eks ikka mitte midagi. Ma ei hakka lubama, et homme kindlasti, kuid lähematel päevadel peab siiski miskit ette vötma.
Kogu selle eesti keele kallal juurdlemisega (keeleline järamine, nagu mina ütlen XD) on asi jöudnud nii kaugele, et mul on kohati probleeme eneseväljendusega, sest kipun liialt mötlema sellele, kas kirjapandu ka kirjalikku teksti päriselt sobitub. Eh, aga see rikub juba minu stiili. :D
Lähen nüüd vist pead pesema. Kusjuures, meil olid täna lindikavad hindele. Nagu arvata oligi, saatis Link köik kolm kava "vöistlustele" edasi. Pidid järgmine kolmapäev toimuma, kui just miskit vahele ei tule. Kui ma ei eksi, siis auhinnaks on solaariumiskäik, aga solaarium on nahale halb... O.o Kui meie peaksime vöitma (yeah, rite), siis ma küll ei lähe - andke andeks, aga nahavähk isn't quite my cup o' tea.
Nägeš,
Aure.
Rääkides ilmast (nagu Tauri), siis meil on siin suhteliselt soe, kuid päevas tuleb korra keskmiselt lumepuru moodi asjandust taevast alla, nii et teatud hetkedel on maa isegi valge, kuid pidama see ei jää, vaid sulab jälle. Täna hommikul Mari-Liis avastas, et ajaloo klassi aken oli vist öösel lahti olnud, aga ruum oli niisama lämbe, kui polekski olnud. Taaskord tunnistus hukkaläinud ilmast.
Ahahaha, meil oli täna matas töenäosuse peale kontrolltöö. Ma oskasin nii vähe, et lahendasin köik ülesanded ära, ka lisa, ning sain esimesena valmis. Kahjuks ei ole lootustki, et mul köik ka öiged oleksid, ennemini saab jälle kolme kätte. Aga mis parata, kui inimene ei saa ülesandest aru, siis ta ei saagi seda lahendatud.
Ma ei ole ikka veel paari vajaliku asjaga algust teinud. Eile ja täna lubasin, et täna kindlasti, kuid mis sest välja tuli? Eks ikka mitte midagi. Ma ei hakka lubama, et homme kindlasti, kuid lähematel päevadel peab siiski miskit ette vötma.
Kogu selle eesti keele kallal juurdlemisega (keeleline järamine, nagu mina ütlen XD) on asi jöudnud nii kaugele, et mul on kohati probleeme eneseväljendusega, sest kipun liialt mötlema sellele, kas kirjapandu ka kirjalikku teksti päriselt sobitub. Eh, aga see rikub juba minu stiili. :D
Lähen nüüd vist pead pesema. Kusjuures, meil olid täna lindikavad hindele. Nagu arvata oligi, saatis Link köik kolm kava "vöistlustele" edasi. Pidid järgmine kolmapäev toimuma, kui just miskit vahele ei tule. Kui ma ei eksi, siis auhinnaks on solaariumiskäik, aga solaarium on nahale halb... O.o Kui meie peaksime vöitma (yeah, rite), siis ma küll ei lähe - andke andeks, aga nahavähk isn't quite my cup o' tea.
Nägeš,
Aure.
esmaspäev, jaanuar 21, 2008
Pealkirjad on nömedad
95% oludest ei tule mulle ühtegi asjalikku ega isegi naljakat pealkirja pähe. Ainult mingid hullemad jamad nagu ehma-lehma, ma-ei-tea ja kompanii. Seepärast on täiesti vöimalik, et iga natukese aja tagant nad kipuvad korduma vöi vähemalt kahtlaselt lamedad olema.
Täna vaatasin viimaks ka The Italian Job'i löpuni, kusjuures ma olen seda siiski varem näinud (ma ei tea ainult, kas päris algusest löpuni just, möned kohad ei olnud köige tuttavamad, aga eks aastatega unub ikkagi nii möndagi). Eh, miks on röövid nii lahedad? :D Kadi, wanna be my getaway driver? xP
Täna oli päev nagu ikka, miskit pönevat eriti ei toimunud. Esta öps saatis lehti olümpiaadiks valmistumiseks, noh, ma arvaks, et nii mönigi teine on pädevam neid ülesandeid tegema kui mina, aga ju siis paremaid pole vötta. Proovida vöib ju ikka, päris viimaseks ei olegi eriti palju kordi jäänud.
Erikul algas täna siis autokool. Pets olevat olnud nagu Pets ikka. Ehk siis mitte väga hull, kuid ta jutt muutub iga korraga aina igavamaks, mis on pöhiliselt tingitud sellest, et inimese oma tähelepanu kipub hajuma. Kes siis ikka seda teooriat nii palju öppida tahaks, kui hoopis meeldivam on praktikas köike harrastada?
Mul on pisemal moel praegu kerge peavalu. Ikka sealt tavalisest kohast - vasakpoolne otsaesine. Peaksin "Maa önnistuse" täna läbi lugema - ainult pool raamatut ongi ju veel, - siis saaks homme ehk lugemiskontrolli ära teha (sellega meenus praegu, et peab ka eesti keele koduse töö ära tegema, mis seisneb kellegi kunagises kirjandis kirjavahemärkide panemises. Ega see mind just ei löbusta - enamik inimesi kasutab ju nii imelikke lauseid...)
Reedel igatahes mina kooli ei lähe. Vöib-olla ainult füüsika kontrolltööks, aga selle üle pean ma veel mötlema. Kolmapäeval on matas töö. Kas ma olen juba jöudnud mainida, et töenäosus on nöme? Vist korra kuskil sai mokaotsast poetatudki... Aga et ikka selge oleks - see on töeliselt nöme.
~Aure.
Täna vaatasin viimaks ka The Italian Job'i löpuni, kusjuures ma olen seda siiski varem näinud (ma ei tea ainult, kas päris algusest löpuni just, möned kohad ei olnud köige tuttavamad, aga eks aastatega unub ikkagi nii möndagi). Eh, miks on röövid nii lahedad? :D Kadi, wanna be my getaway driver? xP
Täna oli päev nagu ikka, miskit pönevat eriti ei toimunud. Esta öps saatis lehti olümpiaadiks valmistumiseks, noh, ma arvaks, et nii mönigi teine on pädevam neid ülesandeid tegema kui mina, aga ju siis paremaid pole vötta. Proovida vöib ju ikka, päris viimaseks ei olegi eriti palju kordi jäänud.
Erikul algas täna siis autokool. Pets olevat olnud nagu Pets ikka. Ehk siis mitte väga hull, kuid ta jutt muutub iga korraga aina igavamaks, mis on pöhiliselt tingitud sellest, et inimese oma tähelepanu kipub hajuma. Kes siis ikka seda teooriat nii palju öppida tahaks, kui hoopis meeldivam on praktikas köike harrastada?
Mul on pisemal moel praegu kerge peavalu. Ikka sealt tavalisest kohast - vasakpoolne otsaesine. Peaksin "Maa önnistuse" täna läbi lugema - ainult pool raamatut ongi ju veel, - siis saaks homme ehk lugemiskontrolli ära teha (sellega meenus praegu, et peab ka eesti keele koduse töö ära tegema, mis seisneb kellegi kunagises kirjandis kirjavahemärkide panemises. Ega see mind just ei löbusta - enamik inimesi kasutab ju nii imelikke lauseid...)
Reedel igatahes mina kooli ei lähe. Vöib-olla ainult füüsika kontrolltööks, aga selle üle pean ma veel mötlema. Kolmapäeval on matas töö. Kas ma olen juba jöudnud mainida, et töenäosus on nöme? Vist korra kuskil sai mokaotsast poetatudki... Aga et ikka selge oleks - see on töeliselt nöme.
~Aure.
pühapäev, jaanuar 20, 2008
Ma olen koba
Vähemalt siis, kui asi puudutab postitamist. *slaps self on wrist*
Eh, teisipäeval oli kirjand (kas ma kirjutasin sellest juba?), tulemust ei tea ikka veel. Vöimalik, et see on ekoolis ülal, aga ma ei taha endal tuju rikkuma minna. Nagunii olen jöudnud juba korra unes näha, et sain selle kolme miinusega ning öpetaja väitis, et ma kasutan liialt keerulisi lauseid (mis vöib täiesti tösi olla), kuid ma olengi ju keeruline inimene.
Ma lähen järgmine laupäev eesti keele olümpiaadile, pole örna aimugi, mida täpselt seal tegema peab, kuid Kirs ei paistnud eriti muretsevat ettevalmistuse pärast. Pealegi saab niimoodi reede vabaks ja see on ju ainult tore nähtus. Egon peaks ka vist tulema. Et, siis saab nagu nalja. xD
Üleeile kehalises mängisime vörkpalli, mis imede ime, polnudki köige nömedam, aga samas oli tunnis ka ainult meie klass (sest a klass tegeles proovikirjandi kirjutamisega - jah, nagu on küll liiga vara ja wtf, - kusjuures, kaks esimest tundi olid tavalised tunnid ning siis vöisid vist poole viieni kirjutada. Meie küll nii ei kavatse teha, kui proovikirjand tuleb, siis ikka päeva algusest.)
Eile vaatasin Atlantist (ei mingit üllatust siin), mis oli, noh, tore. :D Sheppard on ikka uskumatult andekas küll. Jälle ei saa liialt rääkida, sest vöib-olla keegi teist tahab ka kunagi neid osasid vaadata ja mitte spoilitud olla.
Ma olen Mari-Liisile viis krooni völgu paljunduspaberi eest. Raffaellod on head nagu pangaröövidki. Lähengi vist nüüd The Italian Job'i vaatama, kui selle üles leian, kuigi tegelikult peaks bioloogiat kordama (homme on kontrolltöö ning pean ka eelmise töö ära tegema).
Elu on praegu chill, vöi vähemalt ma teesklen, et on. Meil oli eile torm, vihma sadas. Praegu paistab päike, mis on jöudnud nüüdseks internaatkooli nurga taha peitu pugeda ja ei kiiskagi mulle enam silmnäkku. Maa on usutavasti väga märg ja pehme.
Mul on üks idee seoses ühe vöimaliku fänfikiga, kuid ma ei mötle sellest eriti, sest ma ei jöua. Kunagi ei jöua midagi. Ja rahul ei ole endaga ka. Paganama Mary Sue on köiges süüdi.
~Liisa.
Eh, teisipäeval oli kirjand (kas ma kirjutasin sellest juba?), tulemust ei tea ikka veel. Vöimalik, et see on ekoolis ülal, aga ma ei taha endal tuju rikkuma minna. Nagunii olen jöudnud juba korra unes näha, et sain selle kolme miinusega ning öpetaja väitis, et ma kasutan liialt keerulisi lauseid (mis vöib täiesti tösi olla), kuid ma olengi ju keeruline inimene.
Ma lähen järgmine laupäev eesti keele olümpiaadile, pole örna aimugi, mida täpselt seal tegema peab, kuid Kirs ei paistnud eriti muretsevat ettevalmistuse pärast. Pealegi saab niimoodi reede vabaks ja see on ju ainult tore nähtus. Egon peaks ka vist tulema. Et, siis saab nagu nalja. xD
Üleeile kehalises mängisime vörkpalli, mis imede ime, polnudki köige nömedam, aga samas oli tunnis ka ainult meie klass (sest a klass tegeles proovikirjandi kirjutamisega - jah, nagu on küll liiga vara ja wtf, - kusjuures, kaks esimest tundi olid tavalised tunnid ning siis vöisid vist poole viieni kirjutada. Meie küll nii ei kavatse teha, kui proovikirjand tuleb, siis ikka päeva algusest.)
Eile vaatasin Atlantist (ei mingit üllatust siin), mis oli, noh, tore. :D Sheppard on ikka uskumatult andekas küll. Jälle ei saa liialt rääkida, sest vöib-olla keegi teist tahab ka kunagi neid osasid vaadata ja mitte spoilitud olla.
Ma olen Mari-Liisile viis krooni völgu paljunduspaberi eest. Raffaellod on head nagu pangaröövidki. Lähengi vist nüüd The Italian Job'i vaatama, kui selle üles leian, kuigi tegelikult peaks bioloogiat kordama (homme on kontrolltöö ning pean ka eelmise töö ära tegema).
Elu on praegu chill, vöi vähemalt ma teesklen, et on. Meil oli eile torm, vihma sadas. Praegu paistab päike, mis on jöudnud nüüdseks internaatkooli nurga taha peitu pugeda ja ei kiiskagi mulle enam silmnäkku. Maa on usutavasti väga märg ja pehme.
Mul on üks idee seoses ühe vöimaliku fänfikiga, kuid ma ei mötle sellest eriti, sest ma ei jöua. Kunagi ei jöua midagi. Ja rahul ei ole endaga ka. Paganama Mary Sue on köiges süüdi.
~Liisa.
teisipäev, jaanuar 15, 2008
L. Midagi uut
Ehk siis selle blogi viiekümnes postitus! :D *throws a party or two* Polegi kunagi varem nii kaugele välja jöudnud.
Installisin endale ka uue IE (selle 7.0 versiooni - ma elasin varem ikka enneminevikus) - on teine selline, noh... omapärane. Ütleks, et äkki harjumatu, vöib-olla ajapikku muutub mugavamaks.
Käisin just ekoolis. Mul on kodukirjandi eest üks sees. :D Tegelikult ei ole ma selle üle just teab kui röömus, aga samas ei ole ma ka suutnud end kokku vötta, et seda jama ära kirjutada, ning vaevalt, et hiljemgi suudan. Pealegi, ega ma ju ei tea, kas öpetaja lasekski seda üldse enam järgi teha. Esimene tähtaeg oli ju ikkagi 18. detsember... Ma pean uurima, kas see kuidagi ka mu kursusehinnet möjutab (allapoole nelja, see on). Kui julguse kokku saan kunagi.
Täna kirjutasime klassikirjandit. Mul oli teemaks eetika, vabadus, vastutus ja üldse eksistentsiaalfilosoofilisedprobleemid. (Jah, see on tegelikult kaks söna, aga mulle hakkas see koos meeldima.) Sain kokku umbes 780 söna, mis tegi pea poolteist tundi ümberkirjutamist, mida on töesti palju, kuid mida rohkem ma kirjutan, seda aeglasemaks tempo (Euroopa tugevaim pabersalvrätt) muutub, sest käsi sureb ja krambistub. Ma usun, et saan löpukirjandil kuue tunniga hakkama, sest sellest maha magan ma ju ainult esimesed nelikümmend viis minutit kuni ühe tunni.
Potter Puppet Pals Kadi blogist lämmatavad mind jätkuvalt naeruga. No, ma ei vöi, sellise absoluutse huumoriidiootsusega annab ikka välja tulla. :D
Homme peaks tulema ometi üks lühem päev. Kui suudaks end kuidagi veenda ka matat öppima/koduseid ülesandeid tegema, oleks suur saavutus ja saaks seinale risti tömmata. Mulle meeldib, kui ma ei pea trükkides klaverit vaatama, kuid vahel möni täht eksib ikka kuidagi ära. Nagu ühes eelnevas postis kirjas, on statistika jama, kuid sinnasamasse kategooriasse vöite paigutada ka töenäosuse. Lihtsalt kohutav jama.
Ma loen "Forsyte'ide saagat". Lihtsalt jonni pärast. Ja selle nömeda pseudo-psühholoogi kiuste. Jah, olengi selline väike vastik uss (Goa'uld xD). Kuigi tegelikult, peaks keskenduma "Maa önnistusele", mis oli ka üks vöimalik kirjanditeema. Koos "Töe ja öiguse" ning "Körboja peremehega", kuid ma lihtsalt ei suutnud Tammsaaret lahkama hakata. Minugi laused on kohati liig pikad ja keerulised, kuid ma ei ole tammsaarelikult üksluine.
Eh, piisab teile küll. Ja minulegi.
~Aure.
EDIT: (Sest ma ei taha ilusat L'i rikkuda.) Mis te uuest silmapaigutusest ülal blogi pealkirja juures arvate? Praise and constructive criticism plox.
Installisin endale ka uue IE (selle 7.0 versiooni - ma elasin varem ikka enneminevikus) - on teine selline, noh... omapärane. Ütleks, et äkki harjumatu, vöib-olla ajapikku muutub mugavamaks.
Käisin just ekoolis. Mul on kodukirjandi eest üks sees. :D Tegelikult ei ole ma selle üle just teab kui röömus, aga samas ei ole ma ka suutnud end kokku vötta, et seda jama ära kirjutada, ning vaevalt, et hiljemgi suudan. Pealegi, ega ma ju ei tea, kas öpetaja lasekski seda üldse enam järgi teha. Esimene tähtaeg oli ju ikkagi 18. detsember... Ma pean uurima, kas see kuidagi ka mu kursusehinnet möjutab (allapoole nelja, see on). Kui julguse kokku saan kunagi.
Täna kirjutasime klassikirjandit. Mul oli teemaks eetika, vabadus, vastutus ja üldse eksistentsiaalfilosoofilisedprobleemid. (Jah, see on tegelikult kaks söna, aga mulle hakkas see koos meeldima.) Sain kokku umbes 780 söna, mis tegi pea poolteist tundi ümberkirjutamist, mida on töesti palju, kuid mida rohkem ma kirjutan, seda aeglasemaks tempo (Euroopa tugevaim pabersalvrätt) muutub, sest käsi sureb ja krambistub. Ma usun, et saan löpukirjandil kuue tunniga hakkama, sest sellest maha magan ma ju ainult esimesed nelikümmend viis minutit kuni ühe tunni.
Potter Puppet Pals Kadi blogist lämmatavad mind jätkuvalt naeruga. No, ma ei vöi, sellise absoluutse huumoriidiootsusega annab ikka välja tulla. :D
Homme peaks tulema ometi üks lühem päev. Kui suudaks end kuidagi veenda ka matat öppima/koduseid ülesandeid tegema, oleks suur saavutus ja saaks seinale risti tömmata. Mulle meeldib, kui ma ei pea trükkides klaverit vaatama, kuid vahel möni täht eksib ikka kuidagi ära. Nagu ühes eelnevas postis kirjas, on statistika jama, kuid sinnasamasse kategooriasse vöite paigutada ka töenäosuse. Lihtsalt kohutav jama.
Ma loen "Forsyte'ide saagat". Lihtsalt jonni pärast. Ja selle nömeda pseudo-psühholoogi kiuste. Jah, olengi selline väike vastik uss (Goa'uld xD). Kuigi tegelikult, peaks keskenduma "Maa önnistusele", mis oli ka üks vöimalik kirjanditeema. Koos "Töe ja öiguse" ning "Körboja peremehega", kuid ma lihtsalt ei suutnud Tammsaaret lahkama hakata. Minugi laused on kohati liig pikad ja keerulised, kuid ma ei ole tammsaarelikult üksluine.
Eh, piisab teile küll. Ja minulegi.
~Aure.
EDIT: (Sest ma ei taha ilusat L'i rikkuda.) Mis te uuest silmapaigutusest ülal blogi pealkirja juures arvate? Praise and constructive criticism plox.
pühapäev, jaanuar 06, 2008
Vaadake vasakult poolt
Tösiselt praegu ei jaksa. Mingi ilge imelik masendushoog tuli peale ekooli vaadates (vötsin kaks korda järjest paroolikaardi asemel juhiload välja, ise sellest aru saamata - siiamaani ei taipa, miks nii tegin). Eriti ei tahaks kooli minna - kohe esimesel päeval kaks kontrolltööd pluss kaheksa tundi. Ärme sellest parem räägigi, et mul kirjand siiamaani tegemata.
Isa jöudis täna taaskord järeldusele, et ma olen tegelikult vasakukäeline, kes paremakäeliseks kasvatatud. Kunagi ammu lugesin - vöi kuulsin kusagilt, - et selline sunniviisiline ümberkasvatamine (mida Nöukogude ajal kuni kuuekümnendateni massiliselt praktiseeriti) möjub inimese psüühikale halvasti. Äkki sellest osa mu veidrusi tulebki?
Eile öösel poole kaheks sain ka Atlantise uue osa vaadatud (hiljem tuli välja, et Erikul oli see olemas - oli kusagilt tömmanud - ja enne mind vaadatud, aga see ei olegi teab kui oluline). Ma tahaks kiitust avaldada - nende armaada oli päris lahe, köik neliteist vöi nii laeva korraga hüperkosmosesse hüppamas oli päris möjuvöimas pilt. Löpp oleks vöinud minu meelest teistsugune siiski olla. Ma ei taha pikalt rääkida sellest, kuid (kedagi tsiteerides, ei mäleta kes) üks nädalgi vöiks elada usus, et pahad kutid said ometi maha löödud.
Ma lahendasin mata koduse töö ära, oli üks varasema aasta eksamiülesanne, kus tuli silindrikujulisse karpi peidetud nelja palli kaudu leida, kui suure osa karbist täidavad pallid. Suhteliselt lihtne oli, kuid eks mul oli vihikus analoogne olemas ka juba. Peaksin veel pisut bioloogiat vaatama - pole örna aimugi, mille peale töö tuleb - ning geograafiaks paragrahvi läbi lugema, mul teise osa peale töö eelmisest veerandist tehtud (kuigi hinnet ei tea ikka veel - ju nii halb tulemus oli).
Ma lähen üritan siis olla tubli, kuigi tahaks hoopis magama (tuba, muidem, on mönusalt soe) vöi KOTORit mängida. Jah, imelik, onju.
~Aure.
Isa jöudis täna taaskord järeldusele, et ma olen tegelikult vasakukäeline, kes paremakäeliseks kasvatatud. Kunagi ammu lugesin - vöi kuulsin kusagilt, - et selline sunniviisiline ümberkasvatamine (mida Nöukogude ajal kuni kuuekümnendateni massiliselt praktiseeriti) möjub inimese psüühikale halvasti. Äkki sellest osa mu veidrusi tulebki?
Eile öösel poole kaheks sain ka Atlantise uue osa vaadatud (hiljem tuli välja, et Erikul oli see olemas - oli kusagilt tömmanud - ja enne mind vaadatud, aga see ei olegi teab kui oluline). Ma tahaks kiitust avaldada - nende armaada oli päris lahe, köik neliteist vöi nii laeva korraga hüperkosmosesse hüppamas oli päris möjuvöimas pilt. Löpp oleks vöinud minu meelest teistsugune siiski olla. Ma ei taha pikalt rääkida sellest, kuid (kedagi tsiteerides, ei mäleta kes) üks nädalgi vöiks elada usus, et pahad kutid said ometi maha löödud.
Ma lahendasin mata koduse töö ära, oli üks varasema aasta eksamiülesanne, kus tuli silindrikujulisse karpi peidetud nelja palli kaudu leida, kui suure osa karbist täidavad pallid. Suhteliselt lihtne oli, kuid eks mul oli vihikus analoogne olemas ka juba. Peaksin veel pisut bioloogiat vaatama - pole örna aimugi, mille peale töö tuleb - ning geograafiaks paragrahvi läbi lugema, mul teise osa peale töö eelmisest veerandist tehtud (kuigi hinnet ei tea ikka veel - ju nii halb tulemus oli).
Ma lähen üritan siis olla tubli, kuigi tahaks hoopis magama (tuba, muidem, on mönusalt soe) vöi KOTORit mängida. Jah, imelik, onju.
~Aure.
kolmapäev, detsember 19, 2007
Aga tead Sa, kes...
...on terve nädala släkkinud? Endale hakkab ka juba veider tunduma see pidev tegevusetus, ehk tegelikult küll möttetutele asjadele keskendumine. Nagu näiteks, selle asemel, et praegu füüsika kontrolltööks öppida vöi lugemispäevikuga mässata, kirjutan ma hoopis blogipostitust, mis juba iseenesest näitab, millisesse äärmusesse ma olen langenud, sest on üldteada fakt, kui vähe mulle meeldib blogitseda.
Mulle hakkab vaikselt selgeks saama, et kirjandit ma homseks vaevalt kirjutatud saan. Muidugi, alati on olemas pisitilluke vöimalus, et ma olen enam-vähem terve öö ülal ja muudkui aga kriban, kuid selleks peaks inspiratsioonilaine tulema, kuid need käivad umbes iga kolmekümne aasta tagant, pea nagu tormid Atlantises.
Mistöttu oleks ülimalt tore ja vahva, kui ma midagi kohustuslikest töödest tehtud saaksin. Tegelikult ma olen täna juba nii edukas olnud, et "Kuristik rukkis" on peaaegu lugemispäevikusse sisse kantud, jääb üle veel natuke häma ajada, mingid üldistused teha ning loota, et sain ülesandele öigesti pihta.
Füüsika jaoks on raudselt spikut vaja, mul ei ole plaaniski hakata endale laineoptika ma-ei-tea misasju köike pähe tuupima. Andke andeks, kuid töenäosus, et mul neid kunagi päriselus ka vaja läheb, on suhteliselt väike, ning kurvastav tösiasi on seegi, et kui vaja lähebki, ei ole faktid mul enam ammu meeles, tee, mis just tahad.
Ema käis just paar hetke tagasi midagi seoses homsega rääkimas, ma kahtlustan, et ta tahtis vihjata jöulupakkidele, kuid taaskord ei jaganud ma matsu just ära, mille töttu praegu jäävad kingid pakkimata. Önneks on mul homme siiski mingil määral aega sellega tegeleda. Ma loodan, sest jöulupidu algab alles kell kuus, ja vöib-olla, pisike vöimalus ju on, töusen ma hommikul nii palju varem üles, et saan voila! sellegi töö tehtud.
Varase ülestöusuga seoses, täna öösel sain ma heal juhul ainult neli tundi magada, sest ma napakas läksin alles kell pool neli hommikul magama. Ajalugu oli ju vaja ikka pisut vaadata enne kontrolltööd ning veelgi olulisem - enne seda tuli tegeleda absoluutselt millegi mitte-olulisega.
Huvitaval kombel ma ei olegi eriti väsinud, vahepeal tahtis küll tukk peale tulla, kuid pole nagu eriti tahtmist/viitsimist magada olnud. Eks see väsimus lööb millalgi kindlasti välja ja hakkab viimati veel mäkra vöi kobrast ka mängima, kuid kuni see aeg veel käes ei ole, ma loomulikult ei muretse.
Tegelikult ma sain ühiskonnaöpetuse valimisteemalise kontrolltöö 5+, mingi imevalemiga, mis avaldus arvatavasti selles, et minu rida oli lihtsalt lihtsam. Ajaloo kohta ei oska praegu veel midagi öelda, öpetaja arvas, et ta neid homseks kontrollitud ei saa, mis tähendab, et ega hindeid ekooli ka ei teki, ning kui veel halvemini läheb, siis saab alles kuskil vaheaja sees tulemused teada. Huvitav, mis ma viimase geograafiakontrolltöö sain?
Mulle vähemalt tundub, et Atlantise main theme sarnaneb teatud kohtade peal öige pisut Oride taustamuusikaga, kuigi arvatavasti öige vähe, aga mingi imeliku seose ta mul siiski loob. Kui reede löpuks ometi kätte jöuab, siis saan ma jälle oma kullakallist Atlantist vaadata. Sheppardil on haldjakörvad ning ka mina olen Steve'i fangirl.
Nüüd lähen sunnin end seda lugemispäevikut täitma, mind ei huvita, et Neopetsis on vaja käia ja punkte koguda ning loomi hotelli suruda ning palju, palju enamat. Praegu on vaja kirjanduse töö ära löpetada, et öpetaja väga pettunud ei oleks. :D
Kuniks jällenägemiseni,
~Aure.
Mulle hakkab vaikselt selgeks saama, et kirjandit ma homseks vaevalt kirjutatud saan. Muidugi, alati on olemas pisitilluke vöimalus, et ma olen enam-vähem terve öö ülal ja muudkui aga kriban, kuid selleks peaks inspiratsioonilaine tulema, kuid need käivad umbes iga kolmekümne aasta tagant, pea nagu tormid Atlantises.
Mistöttu oleks ülimalt tore ja vahva, kui ma midagi kohustuslikest töödest tehtud saaksin. Tegelikult ma olen täna juba nii edukas olnud, et "Kuristik rukkis" on peaaegu lugemispäevikusse sisse kantud, jääb üle veel natuke häma ajada, mingid üldistused teha ning loota, et sain ülesandele öigesti pihta.
Füüsika jaoks on raudselt spikut vaja, mul ei ole plaaniski hakata endale laineoptika ma-ei-tea misasju köike pähe tuupima. Andke andeks, kuid töenäosus, et mul neid kunagi päriselus ka vaja läheb, on suhteliselt väike, ning kurvastav tösiasi on seegi, et kui vaja lähebki, ei ole faktid mul enam ammu meeles, tee, mis just tahad.
Ema käis just paar hetke tagasi midagi seoses homsega rääkimas, ma kahtlustan, et ta tahtis vihjata jöulupakkidele, kuid taaskord ei jaganud ma matsu just ära, mille töttu praegu jäävad kingid pakkimata. Önneks on mul homme siiski mingil määral aega sellega tegeleda. Ma loodan, sest jöulupidu algab alles kell kuus, ja vöib-olla, pisike vöimalus ju on, töusen ma hommikul nii palju varem üles, et saan voila! sellegi töö tehtud.
Varase ülestöusuga seoses, täna öösel sain ma heal juhul ainult neli tundi magada, sest ma napakas läksin alles kell pool neli hommikul magama. Ajalugu oli ju vaja ikka pisut vaadata enne kontrolltööd ning veelgi olulisem - enne seda tuli tegeleda absoluutselt millegi mitte-olulisega.
Huvitaval kombel ma ei olegi eriti väsinud, vahepeal tahtis küll tukk peale tulla, kuid pole nagu eriti tahtmist/viitsimist magada olnud. Eks see väsimus lööb millalgi kindlasti välja ja hakkab viimati veel mäkra vöi kobrast ka mängima, kuid kuni see aeg veel käes ei ole, ma loomulikult ei muretse.
Tegelikult ma sain ühiskonnaöpetuse valimisteemalise kontrolltöö 5+, mingi imevalemiga, mis avaldus arvatavasti selles, et minu rida oli lihtsalt lihtsam. Ajaloo kohta ei oska praegu veel midagi öelda, öpetaja arvas, et ta neid homseks kontrollitud ei saa, mis tähendab, et ega hindeid ekooli ka ei teki, ning kui veel halvemini läheb, siis saab alles kuskil vaheaja sees tulemused teada. Huvitav, mis ma viimase geograafiakontrolltöö sain?
Mulle vähemalt tundub, et Atlantise main theme sarnaneb teatud kohtade peal öige pisut Oride taustamuusikaga, kuigi arvatavasti öige vähe, aga mingi imeliku seose ta mul siiski loob. Kui reede löpuks ometi kätte jöuab, siis saan ma jälle oma kullakallist Atlantist vaadata. Sheppardil on haldjakörvad ning ka mina olen Steve'i fangirl.
Nüüd lähen sunnin end seda lugemispäevikut täitma, mind ei huvita, et Neopetsis on vaja käia ja punkte koguda ning loomi hotelli suruda ning palju, palju enamat. Praegu on vaja kirjanduse töö ära löpetada, et öpetaja väga pettunud ei oleks. :D
Kuniks jällenägemiseni,
~Aure.
teisipäev, detsember 18, 2007
Lumetus suplemine
Tegelikult ei ole praegu porigi eriti palju, lihtsalt mingi üliebamäärane olek. Keegi kuskilt ähvardas, et jöuluks jääb maa ikka lustlikult lillaks vöi noh, lumevabaks, mis on kuri. Kes pagan, mötles kliimasoojenemise välja??
Homme on ajaloos kontrolltöö, teemaks maailm pärast teist maailmasöda. Ei ole veel öppinud. Ehk önnestub lähema tunni aja jooksul paragrahvid läbi lugeda, ei tahaks tööd nagu eriti alla viie saada, kuid maailmalöpp see loomulikult ei oleks.
Neljapäevaks tuleb kodukirjand, lugemispäevik ja füsa spiku teha. Pole veel mitte ühegagi alustanud. Kes tahab panuseid teha, et kas saan tehtud vöi mitte? Ise usun, et füsa on praegu prioriteet number üks, kuid ka need teised kaks on ju olulised. Armas taevas, miks meeldib mul küll nii palju släkkida kogu see neetud aeg?
Mandariinid on head. SG-d pole mitme päeva jooksul vaadanud, üritan paaniliselt täie rahuga nädalalöpuni välja venitada, täna tahtsin juba poole päeva pealt koju minna, kuid suutsin siiski vastu pidada. Millalgi peab jöulukinke pakkima hakkama. Väsimus, väsimus ja eelköige tüdimus.
~Liisa.
Homme on ajaloos kontrolltöö, teemaks maailm pärast teist maailmasöda. Ei ole veel öppinud. Ehk önnestub lähema tunni aja jooksul paragrahvid läbi lugeda, ei tahaks tööd nagu eriti alla viie saada, kuid maailmalöpp see loomulikult ei oleks.
Neljapäevaks tuleb kodukirjand, lugemispäevik ja füsa spiku teha. Pole veel mitte ühegagi alustanud. Kes tahab panuseid teha, et kas saan tehtud vöi mitte? Ise usun, et füsa on praegu prioriteet number üks, kuid ka need teised kaks on ju olulised. Armas taevas, miks meeldib mul küll nii palju släkkida kogu see neetud aeg?
Mandariinid on head. SG-d pole mitme päeva jooksul vaadanud, üritan paaniliselt täie rahuga nädalalöpuni välja venitada, täna tahtsin juba poole päeva pealt koju minna, kuid suutsin siiski vastu pidada. Millalgi peab jöulukinke pakkima hakkama. Väsimus, väsimus ja eelköige tüdimus.
~Liisa.
esmaspäev, detsember 17, 2007
Taaskord
Vist olen seda pealkirja kunagi varem kasutanud. Ühe korra ehk, sest mul ei ole ju XCDII postitust. :D (Jätkuvalt arvan, et selline märkimisviis on vildakas.)
Eile ei saanud ühtegi kirjandit kirjutatud. Lugemispäeviku poole ei vaadanud samuti. Tegelikult tegin ära ainult matemaatika, geograafiat öppisin täna hommikul. Ärkasin kell 6:15 ülesse, ainult selleks, et leida, et nii vara pole ikka mötet töusta, eriti kui enam ei ole meeles, mis see teine asi, mida teha plaanisin, oli. Geograafiaöpetaja lasi üldse täna tööd teha ainult neil, kes seda teha tahtsid, ehk siis viiendik klassist äkki. Loomulikult ei olnud enamik ju üldse tööks öppinudki.
Peaksin nüüd oma kirjandiga vaeva nägema hakkama, kuid arvan, et keskendun praegu hoopis ühiskonnaöpetuse öppimisele, kirjandiga saab veel pisut venitada (äkki isegi uude aastasse), sest kursusehinne on juba väljas. Lugemispäeviku pean neljapäevaks siiski ära tegema. Önneks olen sel aastal kohustuslikust kirjandusest ainult kahte raamatut lugeda jöudnud, nii et eriti pikka ja pöhjalikku tööd siit ei tule, kuid loodetavasti siiski piisavalt.
Ma olen oma eksirännakutega jöudnud nii kaugele, et praeguseks on juba järgmine vöimalik karjäärivöimalus ennast esitlenud, kuid ma pole sugugi kindel, kas selle juurde pidama jään. Vöimalik, et jöudsin selle juba ära sönuda, vöimalik, et lihtsalt saatusest pole mulle määratud otsustusvöimet selle koha pealt. Vöimalik, et köik on veel alles ees ja tulemas.
~Aure.
Apocalyptica feat. Linda Sundbald "Faraway"
Eile ei saanud ühtegi kirjandit kirjutatud. Lugemispäeviku poole ei vaadanud samuti. Tegelikult tegin ära ainult matemaatika, geograafiat öppisin täna hommikul. Ärkasin kell 6:15 ülesse, ainult selleks, et leida, et nii vara pole ikka mötet töusta, eriti kui enam ei ole meeles, mis see teine asi, mida teha plaanisin, oli. Geograafiaöpetaja lasi üldse täna tööd teha ainult neil, kes seda teha tahtsid, ehk siis viiendik klassist äkki. Loomulikult ei olnud enamik ju üldse tööks öppinudki.
Peaksin nüüd oma kirjandiga vaeva nägema hakkama, kuid arvan, et keskendun praegu hoopis ühiskonnaöpetuse öppimisele, kirjandiga saab veel pisut venitada (äkki isegi uude aastasse), sest kursusehinne on juba väljas. Lugemispäeviku pean neljapäevaks siiski ära tegema. Önneks olen sel aastal kohustuslikust kirjandusest ainult kahte raamatut lugeda jöudnud, nii et eriti pikka ja pöhjalikku tööd siit ei tule, kuid loodetavasti siiski piisavalt.
Ma olen oma eksirännakutega jöudnud nii kaugele, et praeguseks on juba järgmine vöimalik karjäärivöimalus ennast esitlenud, kuid ma pole sugugi kindel, kas selle juurde pidama jään. Vöimalik, et jöudsin selle juba ära sönuda, vöimalik, et lihtsalt saatusest pole mulle määratud otsustusvöimet selle koha pealt. Vöimalik, et köik on veel alles ees ja tulemas.
~Aure.
Apocalyptica feat. Linda Sundbald "Faraway"
pühapäev, detsember 16, 2007
Slacking ftfw
Ehk siis, ma otsustasin, et praegu ei häiri mind see pildi värdjalikkus nii väga kui ta vöiks. Teise ja olulisema punkti pealt, mul on tuleval nädalal iga päev, v.a. reedel, kontrolltöö pluss kodukirjand vaja kirjutada ja lugemispäevikut täita. Lugemispäevik! Mis me oleme, mingi esimene klass vöi?? o_O
Pönev on ka see, et komad ja kirjavahemärgid jätavad mind viimasel ajal täiesti külmaks. Mis tähtsust sel siis ikkagi on, kuhu ma neid veidrikke puistan?
Eile käisime Kuressaares poodlemas, nägin liialt palju tuttavaid, väga veider oli. Sain ka enamiku jöulukinke ostetud, tulevad sellised sümboolsed äkki, sest tegelikult ma ei oska inimestele kingitusi teha, eriti veel kui keegi pole öelnud ka, mida nad täpselt saada tahaksid. Jöulud ongi viimastel aastatel sellised närvesöövad ajad selle asemel, et olla rahu ja blabla.
Atlantisega olen jöudnud juba teise hooaega, kuskile poole peale. Eile oli mingi hetk väike ahastusemoment, sest audio oli hispaaniakeelne, aga önneks leidsin ka inglisekeelse faili üles ning sain löpuks ikka aru, mida täpselt räägiti. XD
Oh ma ei tea, oleks tore, kui saaks ajas kuus päeva edasi rännata. Kellele neid viimaseid koolipäevi ikka vaja on? Mulle küll mitte. Soig-soig. Ma lähen vist nüüd Neopetsi korraks, vaatan, kas loomadel on süüa vaja ja nii. Siis vöib-olla uurin geograafiat? Aga arvatavasti mitte. Millalgi pean ikkagi selle kirjandiga tegelema hakkama.
Oh, aeg kullakallis, miks lendad küll nii kiiresti?
~Aure,
tsipa vaimselt häiritud.
Pönev on ka see, et komad ja kirjavahemärgid jätavad mind viimasel ajal täiesti külmaks. Mis tähtsust sel siis ikkagi on, kuhu ma neid veidrikke puistan?
Eile käisime Kuressaares poodlemas, nägin liialt palju tuttavaid, väga veider oli. Sain ka enamiku jöulukinke ostetud, tulevad sellised sümboolsed äkki, sest tegelikult ma ei oska inimestele kingitusi teha, eriti veel kui keegi pole öelnud ka, mida nad täpselt saada tahaksid. Jöulud ongi viimastel aastatel sellised närvesöövad ajad selle asemel, et olla rahu ja blabla.
Atlantisega olen jöudnud juba teise hooaega, kuskile poole peale. Eile oli mingi hetk väike ahastusemoment, sest audio oli hispaaniakeelne, aga önneks leidsin ka inglisekeelse faili üles ning sain löpuks ikka aru, mida täpselt räägiti. XD
Oh ma ei tea, oleks tore, kui saaks ajas kuus päeva edasi rännata. Kellele neid viimaseid koolipäevi ikka vaja on? Mulle küll mitte. Soig-soig. Ma lähen vist nüüd Neopetsi korraks, vaatan, kas loomadel on süüa vaja ja nii. Siis vöib-olla uurin geograafiat? Aga arvatavasti mitte. Millalgi pean ikkagi selle kirjandiga tegelema hakkama.
Oh, aeg kullakallis, miks lendad küll nii kiiresti?
~Aure,
tsipa vaimselt häiritud.
esmaspäev, detsember 03, 2007
Veidrused
Kas keegi teine näeb veel, et mu silmapilt teeb lollusi siin? Ehk siis on roninud tiitli taha. Viimati Firefoxiga vaadates oli asi korras, aga kurjavaimu IE ajab sogast.
Ma unustasin rääkida sellest, mida me reedel enne keka tundi tegime. Juhtumisi oli meid kahe klassi peale kokku ainult kuus (tüdrukut, poisse oli oma posu), meenusid pisut vanad head ajad kümnendast klassist, kus meid pöhiliselt kuus-seitse ainult oligi. Igatahes, mingil hetkel, kui me poomi harjutasime ja mattidega mööda pörandat ringi kelgutasime (ma löin pölve ära, nüüd on sinine teine), tuli keegi ideele, et nendest sinistest akrobaatikamattidest saaks väga hea päkapikumaja ehitada. Möeldud, tehtud. Panimegi oma kolmnurkse putka, millel ka katus peal oli, püsti. Kahjuks saabus öige pea nurga tagant Taavi, kes maja ära löhkus. Igavene nömedik. Noh, siis pidime loomulikult uue ehitama - seekord tegime tugevama konstruktsiooni ja pugesime ise majja peitu. Öpetaja käis siis ümber maja ringi ja otsis sissepääsu. Ise veel naersime hullumeelselt oma peiduurkast ja mötlesime, et mis klassis me küll käime, kas kaheteistkümnendas vöi kolmandas. xD
Oih näe, ma unustasin selle eile postitada. Tuleb siis täna.
~Liisa.
Ma unustasin rääkida sellest, mida me reedel enne keka tundi tegime. Juhtumisi oli meid kahe klassi peale kokku ainult kuus (tüdrukut, poisse oli oma posu), meenusid pisut vanad head ajad kümnendast klassist, kus meid pöhiliselt kuus-seitse ainult oligi. Igatahes, mingil hetkel, kui me poomi harjutasime ja mattidega mööda pörandat ringi kelgutasime (ma löin pölve ära, nüüd on sinine teine), tuli keegi ideele, et nendest sinistest akrobaatikamattidest saaks väga hea päkapikumaja ehitada. Möeldud, tehtud. Panimegi oma kolmnurkse putka, millel ka katus peal oli, püsti. Kahjuks saabus öige pea nurga tagant Taavi, kes maja ära löhkus. Igavene nömedik. Noh, siis pidime loomulikult uue ehitama - seekord tegime tugevama konstruktsiooni ja pugesime ise majja peitu. Öpetaja käis siis ümber maja ringi ja otsis sissepääsu. Ise veel naersime hullumeelselt oma peiduurkast ja mötlesime, et mis klassis me küll käime, kas kaheteistkümnendas vöi kolmandas. xD
Oih näe, ma unustasin selle eile postitada. Tuleb siis täna.
~Liisa.
Tellimine:
Postitused (Atom)