Vulkaanidest ja muust

Mul ei ole lihtsalt aega olnud blogisse miskit kirja panna. Endal tundub tiba möttetu ainult paar-kolm rida vöi löiku trükkida, kuid pikemate kokkupanek vötab nii lollilt palju aega, et suure väsimuse korral tuleb enne küll ajusurm, kui asi valmis. :P

Muidugi ei aita siinkohal sugugi kaasa fakt, et mulle meeldib oma teksti enne postitamist mitmeid-setmeid kordi läbi lugeda, vahest ma pean lihtsalt keset lauset kinni ja hakkan algusest peale uuesti lugema. Kas asi selles, et mulle nii väga meeldib enese kirjapandud pläma? Ma usuks ennemini, et asi selles, et ma üritan ikka kontrollida, kas mul järjepidavust on ja ega öigekirjavigu ole.

Igatahes, kui hakata kuskilt pihta, siis pühapäeval sai maal käidud ja löket tehtud. Igavene hunnik oksasodi oli vaja ära pöletada, sest saunataguse tagumine plats läheb järgmine aasta vilja alla ja isa otsustas vösa sealt äärtest ära vötta ning koha korda enne teha. Noh, sai siis suitsukana mängitud ning tööd tehtud. Päris väsitav oli, olime ka terve päeva loomulikult. (Meenus, et mul peaks kuskil kapis üks jäätis olema.)

Esmaspäev oli siis see päev, mil meil selle öppeaasta esimesed bioloogiatunnid olid. Öpetaja, Imbi Uulop (vöi Oolup) oli nimi vist, tundub suhteliselt normaalne olevat, ta juttu on vähemalt vöimalik kuulata, mitte nii nagu Sadami puhul, kus lihtsalt see kohutav hulk äää-tamist ja eee-tamist löpuks nii pinda käima hakkas.

Kella neljast oli siis OGA lepingute sölmimine. W00t, olen katseajal, kuid misiganes. :D Sai siis torti ja küpsist söödud, mahla joodud ning tööd tehtud. Valisime ametimehi: Mari-Liis on edasi president, Hannes on ase, mina olen sekretäär-protokollija, Maarja ja Karoliin on raamatupidajad, Ketlin on sünnipäevade organisaator ja teised on ka mingid asjapulgad. Möni inimene oli puudu ka, mistöttu polegi köiki ameteid veel paika saadud.

Täna oli meil eesti keeles kirjandi kirjutamine, väga inimlikud teemad olid, ehk siis pöhiliselt inimese, tema valikute ja elu ümber keerlevad. Mina kirjutasin hunniku (haiget) teksti kokku teemal "Mis on elu möte? (loetud kirjanduse pöhjal)" Pöhinesin oma jutus ka kolmele kirjanduslikule teosele ("Töde ja öigus", "Dorian Gray" ja "Faust") - loodetavasti öpetaja ikka märkab seekord neid seal teksti sees. Muidu oli ikkagi suht kehvapoolne jutt, ma kardan, aga eks ootame ja näeme tulemused ära, miliganes need siis ka tule.

Matas oli ka veel tunna vektorite peale, usun, et tuleb normaalne hinne. Ei tundunud nagu oleks väga nihu läinud, kuid vöib juhtuda, et möned vead kirjutasin ikkagi sisse.

Kirjutamisega seoses - ei ole kirjutanud ühtegi oma juttu edasi, pole lihtsalt aega olnud, kuid loodan, et homme ingas saab ehk midagi kirja, kui inspiratsioon peaks otsustama mind külastada. Inga eelis ongi see, et kuna kolmveerand klassi on ääretult aeglane, siis mul on rahumeeli aega tegeleda omade asjadega.

Viimased paar tundi olen metsikult ajaloo töövihiku ülesandeid teinud - need on need köige vastikumad asjad üldse, enam möttetumaks minna vist ei saakski. Aga kuna Ivo ähvardas, et ta korjab need kokku ja paneb hinded, siis pidin ju ära tegema. Paar ülesannet on tegemata ka, loodetavasti saan homme Mare pealt maha teha need, sest ma lihtsalt ei jaganud matsu ära. :D

Ma esmaspäeval mötisklesin elu möttest enne mata tundi, ja ena! kohe tulebki see kirjandi teemaks. Olen alati öelnud, et mul on prohvetlikud vöimed. :P

Täna hommikul nägin unes mingeid eriti huvitavaid, kuid omapäraseid asju. Köigepealt ma olin maal, tudisin ema-isa toas nende vanas voodis mingi ilge suure tekikuhja all ja patjade otsas, hästi-hästi mönus oli, kuid siis tuli mingil hetkel vanaema äratama, tömbas kardinad eest ja puha, kuigi ma teesklesin magamist. Ja siis lendas toas ja kardina peal ringi mingi pirakas putukas, ei teagi, mis täpselt.

Teine unenägu oli veelgi veidram. Meie klass korraldas koolis mingit laata vöi lihtsalt letti. Müüsime seal igast söödavaid asju: öunu, apelsine, komme, küpsiseid ja palju muud. Tegevus toimus otsekui saksa keele klassis, ainult, et see oli kuidagi paar korrust nagu allpool ja moondunud völvkaartega keldrimoodi asjanduseks, kus siiski oli mingil hetkel aknad olemas. Ma tean, et Iivika tegeles müügiga, ka Mari-Liis; mina ronisin millalgi üle laudade. Siis vahepeal kirjutasid Rando ja veel paar poissi minu mingisugust kodust tööd maha - hiljem tuli välja, et Vann väitis, et see on transkriptsiooni ülesanne, kuigi tahtis olla rohkem kalligraafia. Nii et ma ei teagi. :D

Ja enne, kui päris meelest läheb, mainiksin ära, et ma kavatsen pärast kooli löpetamist katsuda sisse saada inglise filoloogiasse, öigusteadusesse ja geoloogiasse, sest geoloogia ja eriti vulkaanindus on üle köige. Kuhu ma sisse saan, kuhu veel kandideerin ja mis siis ikkagi saab, seda näeb hiljem. Kuid tahaks Tartusse, öudselt tahaks kohe. :P

~Liisa.

Homme öpetame

Homme on siis teada-tuntud öpetajate päev meil siin koolis. Mina olen, nagu varem korduvalt märgitud, inglise keele öpetaja Kaasik. Loodetavasti olen ma siis ikka piisavalt terve, et kohale minna ja tunde anda. Praeguseks on palavik pisut alla läinud, nii 37,4, mis oleks talutav ka homme. Nii et pöidlad pihku ja loodame parimat.

Erik sai täna Kaasiku käest mulle materjali ka. Ta on vist küll ainus inimene, kes kahel aastal järjest öpetajate päevaks valmistub. :P Tegin ka selle tänukirja asjanduse valmis, mida Nooda Mare teha palus, nii et selle taha ei jää ka homne pidama. Kindlasti pean endale tassi ja Thera Flu kaasa vedama. Kohvi ma ju ikka ei joo. :D

Nüüd igatahes lähen oma geniaalset möttelendu täide viima. Mu aju töötab palavikuga ikka paremini kui ilma. Sellises olekus tuleb ka sudoku lahendamine köige paremini välja, kust see huvitav idee alguse saigi.

Hiljem.

~Aure.

Taaskord nägemiseni

Meil oli täna jalgpallimäng kaheksanda vastu. Vöitsime 5-0. Nad ei olnud just eriti osavad, kui ausalt öelda. Ma ei tea, kas asi on selles, et külmetus on kallal vöi jalgpallis, aga mul on 38 kraadi palavikku. Pärast viimast mängu oli hoopis vähem. Ma ei saa praegu lubada endale haigeks jäämist. Lihtsalt pole aega.

Tuleb välja, et töotus, mille ma kümnendike ristimiseks tegin, oli nii populaarne, et ma pean nüüd veel ühe asja tegema. Öpetajate päevaks on vaja mingit tänukirja neile ja selle tegemine määriti mulle kaela. Pöhimötteliselt ei ole ma vastu ega midagi. Kandideerisin ka OGAsse, vastuvötuvestlus on järgmine esmaspäev. Ma usun, et ma peak sisse saama küll.

Füüsika järeltöö oli enne pallimängu. Ei olnud ju jama. :D Spikusin küll, aga esimest punkti, kus pidi jooniseid tegema, ikka päris pihta ei saanud; kuskilt jäi midagi puudu ja üks arvutusülesanne läks kah omadega nihu. Kui kontuuri normaal ja induktsioonijooned on risti, siis peaks nurk ju olema 90 kraadi? Aga sellisel juhul tuleb vastus null, sest cos 90 on ju null. xD

Matemaatika on see-eest üks hoopis mönusam aine. Jah, ei oleks eriti uskunud, et ma seda ütlen, sest mulle meeldis ta vanasti füsast vähem, aga tegelikult oskan ma praegu matat paremini. Meil on kümnendal järjekordne töö. Seekord siis ruumi peale, kuigi sisuliselt jätkuvalt kolmnurgad.

Rukki lugemiskontrolli eest hinnet ei saanud, sest ma ei tuginenud eriti raamatule. Pean seda nüüd suuliselt vastama minema, kui jöuab siis ehk homme, kuigi homme peaks olema ka klassijuhata tunnis, aga ma lähen hoopis Kaasikuga vestlema ja vöib-olla kärmesti ka Kirsi juurde. :P

Ingat annan reedel ikka üksi, keegi pole tulnud ennast vabatahtlikult pakkuma. Noh, tegelikult on köigil juba mingi roll olemas. Mari-Liisil önnestus ka Mare Nooda mängimisest pääseda, mistöttu nüüd keegi a-klassist seda tegema peab. Ma ei oleks imestunud kui Mannu.

Ma lähen vist pikali, tunne on, et köige parem olla just ei ole.

~Liisa.

Edusammud

Täna ma ei näinud saksa keelt unes! :D Nägin hoopis midagi muud, mis kahjuks hetkel meelde ei tule. Pean meenutama. Unenäod iseenesest on väga lahedad asjad, kuid ei taha eriti hästi meeles seista, mis on nukker, sest neist saaks väga palju öppida. Eriti häiriv on see, kui kuskil pealispinna all on mälestus olemas, aga seda kuidagi kätte ei önnestu saada.

Tänane päev on juba nii edukas olnud, et sain oma informaatika kodused ülesanded pärast pikka viivitamist tehtud. Kuigi vahepeal jooksis aju ikka täiega kokku, nagu mitte midagi ei tulnud pähe, mida vöiks netist inimesi otsima panna. Löpptulemuseks on kah mingi kräpp, kui ausalt öelda, kuid ehk kölbab, sest ma ju üritasin vöimalikult erinevaid elemente sisse toppida.

Tegime emmega kooki. Praegu istub see veel ahjus, aga löhnad juba tulevad, varsti saab ehk süüa. :D Vahepeal pugisin öunu, mis mul tegelikult köhu täitmise asemel selle hoopis tühjemaks tegid, nii veider, kui see ka on.

Mul on oma pet-kärbes akna peal. Peksab end vastu klaasi ja pöriseb. xD Ah, sellega seoses tuli (osaliselt) meelde, mida ma unes nägin täna. Köike ikka ei mäleta, kuid mingi aimdus on. Mida ma tean, on see, et mingi hetk mind "ründas" üks suur (no ikka liiga suur) metsmesilane, kes miskipärast oskas rääkida. Ta väitis, et ma olin teda kuidagi alt vedanud vöi tellimuse täitmata jätnud vöi miskit sellist. xD

Eile alustasin Amberi sarja viimase raamatu "Prince of Chaos" lugemist, samuti vötsin käsile ka Dorian Gray, kuigi tegelikult peaks enne rukki kohta kokkuvötte ära tegema, et suudaks meeles pidada, mida täpselt ma sellest raamatust arvan ka. Lugemispäevikut ma vist siiski pidama ei hakka. xD

Oma abooki ei ole ikka veel kätte saanud, kuigi eile päeval vahepeal sain isegi paarkümmend mega veel lisaks, aga pärast kustus ühendus uuesti ära, mistöttu praegu istungi oma önnetu 88% otsas ja nutan. >.<

No neh.

~Aure.