Holy Hozianna

Täna käisin loengutes ka muidem. Ajasin antiigis Steisiga juttu ja söin öuna, kuulasin ka Ivo Volti, kelle jutt Rooma teedest, akvaduktidest, termidest ja raamatukogudest ei olnudki väga igav. Ta lasi 40 minutit varem meid tulema ka.

Hommikul üles ärgates tuli mulle tore idee, millest Nanot kirjutada. Käisin kähku poes ja ostsin endale viinamarju, jogurtit ja kartulivahvleid. Söin siis neid ja hakkasin samas ka oma plotti kirja panema. Seda vöib lugeda Tauri ja minu ühisest blogist Vaimusünnitised. Praeguseks olen saanud kokku 3000+ söna ja usun, et neid tuleb veel. :D Ma ei ole oma tegevusega isegi nii kaugele veel jöudnud, kus mu uni pooleli jäi.

Aga mu tegelased on küll pisut kontrollimatult käituma hakanud. Gary ja Mickiga saan ma hakkama, kuid Vivian läks vahepeal puhta hulluks kätte. Vaene lollike tahtis klaasikilde ja -puru nämmuda. Aga önneks ma kaebasin Die'le ja kahe peale önnestus meil Viv'ile teine rahuldav lahendus välja pakkuda. Nüüd see hull mul vajus voodisse ja jäi magama, aga mul oleks veel sadat söna vaja (vöi 3000 kui tahan järje peale täna jöuda)...

Jap, see on hetkel köik. Mu Miami Vice ei ole ikka veel alla tulnud, kiirus on kohati naeruväärselt väike, aga peab hakkama saama. Simsi ei ole mänginud. Sillu, Kadi ja Ally läksid salsat tantsima (ma mötlesin, et see on mingi kastmelaadne kraam?).

Hmm, ma räägiksin vahepeal siiski filmist nimega Wanted, mida ma eile tömbasin ja vaatasin. See oli harukordselt füüsikaliselt vöimatute action scene'idega, kuid seda oli supermönus vaadata. Kellele on filmis vaja reaalsust? Peaasi, et efektne välja näeb. Tömbasin ka Death Race'i, mida ei ole veel jöudnud vaadata, Nano on olulisem. Ah jaa, eile vaatasin ka Lock, Stock and Two Smoking Barrels'it, mis oli täitsa vahva. Seal oli toredat briti huumorit ja totraid-napakaid olukordi. Hästi vahva oli, kuigi ma olin enne arvanud, et see ei ole eriti hea film, miks, ei mäleta. Njah.

~Aure.

Mul on mingi Simsi haigus

Eile mängisin umbes poole kümnest (vöi oli see poole üheteistkümnest? *vaatab logist* Jap, 22.20) mingi poole kolmeni äkki Simsi. No ei ole ju asjalik tegevus, aga loomulikult on mul jälle söltuvus küljes. MOA.

Täna ärkasin suhteliselt normaalsel kellaajal, aga ei töusnud enne poolt kahtteist. Siis läksime maale ja tegime usinasti tööd - laadisime laudu ja muud vanamaja peale, teise Fordi lükkasime ka sinna peitu, sai kenasti koristatud. Öue-Nurr oli meil vastas, söötsime teda mingite vanade kotlettide ja kröbinatega. Emme ütles, et Nurr söitis tal vahepeal käru sees, igavene andekas tegelane selline.

Seejärel, kuskil kuue paiku, läksime Ööriku surnuaeda - sinnakanti pidavat detsembris nunnaklooster tulema, - et paigaldada küünlaid ja natuke haudu korda teha. Selline toredalt pime oli, önneks oli meil taskulamp ja Erikul ta vingeid tossavaid tikke.

Praegu teeb ema pannkooke ja ahjus on liha. Mina plaanin pead pesema minna, süüa ja siis istuda ja oma Nanot kirjutada. Lihtsalt kavatsengi end sundida, mul on isegi küpsiseid, millega Nanot ähvardada (ja iseennast loomulikult). Teoreetiliselt peaksin ma olema vöimeline paartuhat söna vähemalt täna kokku kritseldama. Köik oleneb loomulikult aga sellest, kas ma öigele lainele satun. Ma olen vaadanud, et sellised pisut crack!fikid vöi sarkasmist nöretavad sobivad mulle iseenesest köige rohkem. Njah.

The Killers on lahedad.

~Aure.

Höbepool ülal

Päev neljas on meil käes, küll ikka kärmelt aeg läeb. <~ Ääretult nadi luulerida. :D Rütm on ka ennemini omadega metsapoole. Kuid, meh, misiganes. Oluline on hoopis see, et olen jälle oma kohustusi unarusse jätnud ja pole sissekandeid teinud. Aga kui asi niimoodi vabalt edasi vöib minna, siis öige pea vöib juhtuda, et ma loobun selle blogi täitmisest täielikult. Sest ega mulle see just ei meeldi.

Nagu Taurile sai eile öeldud, sain mata töö nelja, täna veel ei saanud vihikuid tagasi, set möni inimene alles tegi tööd. Eks näeb siis homme, mis vigu täpselt tegin, kuigi enam-vähem tean juba praegu. Tänane füsa oli ikka eriti haige. Üritasime mingeid ülesandeid lahendada, kuid ausalt öelda ei saanud nagu keegi neist eriti hästi aru. Öps ka seletas midagi, kuid see oli ikka täiesti seosetu, ning ta lubas homme vihikud ära korjata, et hinnet panna. =/

Selline kahtlane tunne on, et homme tuleb meil üks lustlik Cooper'i jooksmine. Kolmapäeval sai juba harjutatud, ehk siis poolt distantsi joostud. See on lihtsalt nii ääretult tüütu - kaksteist minutit järjest joosta on väga palju aega, mille jaoks sisu vaja leida. Eelmine aasta jooksime seda reedel esimeses tunnis, kui oli juba piisavalt külm, et halb oleks. Mina saingi vist kurguvalu vö midagi taolist.

Kui aus olla, siis polegi nagu erilist tahtmist homme kooli minna. Selline möttetu päev töotab tulla jälle. Eriti närvidele käib see, et pärast viiendat tundi (kehaline) on veel üks täiesti möttetu eesti keel ka. Ja milleks? Ainult selleks, et ikka 32 tundi nädalasse kokku saada. Aga kadeduseuss minus ütleb, et a klassil on ainult 31 tundi nädalas (ja reedel seega viis) - see on piisavalt ebaaus.

Pidin juba varem rääkima (näädsa, nüüd ongi kuupäev meelest läinud), mida ükskord unes nägin. Mingi eriti huvitav jaapani-teemaline dream oli. Mingi kutt käis igal pool ja ööbis erinevates kohtadest (millest üks meenutas meie maja pööningut), siis oli seal veel mingi jaapani maffia värk käimas. Löpuks läks ilgeks kaklemiseks kätte. xD

Nüüd igatahes simsi mängima. Polegi ammu teinud seda. (Pärast peab juttu kirjutama.)

~Aure.