Reportaaž

Sest mulle hakkas järsku see söna meeldima. Igatahes, mis toimub? Kus köik inimesed ometi on? :S Noh, Sillust ja Kadist saab ehk veel aru, neil on ikka kombeks kogu aeg kuhugi mandri pärapörgutesse ära kaduda, aga Tauri? Just siis, kui mul on hirmpalju küsimusi talle, on ta kadunud nagu... nagu, noh mingi kadunud asi. xD

Täna peab veel piparkooke küpsetama, sest vanaema andis Tallinnast tainast kaasa. Mis muidugi tähendab, et mina pean kogu töö vististi üksinda ära tegema, kuna ema on lustlikult tööl. Njah, ega tegelikult seal tööl nüüd nii hirmvahva ka ei ole.

Lugesin siin ennist just kokku, et detsembris olen lausa kohe kaksteist positust kokku vorpinud, mis omakorda tähendab, et kui palju pingutada, siis peaks neliteist kokku saama (sama palju oli ka septembris), kuid vöimalik, et kui ninjan, saan ühe lisa, mis teeks sellest kuust ju lausa rekordihoidja. :D

Atlantisega olen jöudnud neljandasse hooaega, kuigi mul on kolmandast üks osa mingi imevalemiga körvale jäänud. Ei mäletagi, miks ma selle vahele jätsin. O_o Vöimalik, et seda polnud kuskilt saada tol hetkel, kuid siis peaks ju mingi udunegi mälestus sellest olema, aga vat ei ole - tutkitki pole- kui kasutada uut ja moodsat Eriku väljendit.

Ma ei tea, mul ei ole eriti midagi rohkemat kosta. Viimasel ajal on mind jälle hommikuti koletu unehaigus kimbutama hakanud, noo ei saa lihtsalt enne üht voodist välja. Ausalt, see muutub juba tsipakene tüütuks, niipalju rohkem jöuaks ära teha, kui varem üles töusta (mis muidugi ei tähendaks, et ma märkimisvääärselt varem magama läheksin). Lihtsalt.

Ma siis praeguseks löpetan. Hiljem.

~Aure.