Kuvatud on postitused sildiga Hubby. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Hubby. Kuva kõik postitused

kolmapäev, september 30, 2009

Ho gets punished! Mmm

See pealkiri ei ole sugugi nii humoorikas (nuumorikas?), kui ma sooviksin, kuid kahjuks ei ole mul hetkel ühtegi teist rämpskirja. Lihtsalt masendav, kuidas selline olukord tekkida vöib. Muidugi vöib ju küsida, et mis normaalsematel pealkirjadel viga on, kuid sellele ma vastaks, et normaalne ei ole ju normaalne ja pealegi mul on täna mingi nostalgiline hetk vist.

Eile sai suhteliselt hilja magama mindud, sest pidasin vajalikuks öhtul veel pea ka ära pesta. Hommikul oli äratus juba kella seitsmest, millele järgnes natuke netist linnaliinibusside otsimist ja riietumist ja muid hommikusi tegevusi, mille hulka söömine eriti hästi mahtuda ei tahtnud. Olles kaks moosisaia alla kugistanud, seadsin paar minutit enne kaheksat sammud Vanemuise poole ja oma esimesse füüsikalise maailmapildi seminari.

Tarkpea on väga naljakas! Jaburalt varajasele kellaajale vaatama, suutsin ma isegi kaasa möelda ja löpuks neli punkti eksamitulemusse teenida, mis on iseenesest väga meeldiv, sest mina ja öppimine töödeks eriti hästi käsikäes köndida ei taha. Kalev tegi jälle temalikke nalju ja laulis meile - väga tujutöstev.

Järgmine loeng oli meil löbus keemia praktikum Chemicumi hoones Ravila tänaval! Söitsime bussiga Biomeedikumi ette, sest ei viitsinud jala kömpida, kuigi Tartu bussipiletid on ikka häbiväärselt kallid. Ekslesime siis uues majas pisut - neil on nn löppviimistlus kohati veel pooleli, igal pool vedeleb mingit nodi ja ustele on numbrid panemata, etc - kuni leidsime oma öppejöu, kes oli vahepeal fuajeesse tekkinud, üles ning suundusime mingisse laboratooriumi. Noh, see arvutusülesannete töö, mis ta meil jälle teha lasi, ei meeldinud mulle mitte üks teps, sest ma lihtsalt ei jaga praegu matsu ära ja moolid ei ole mulle kunagi meeldinud, aga katsevahenditega mässamine oli tore ja järgmine kord läheme juba väga praktiliseks kätte.

Tagasi tulime jala, sest aega ju oli ja jalutamine möjub ainult hästi. Muidugi pidi tänane kolmas loeng toimuma taaskord Vanemuises. Keemia alused oli nagu ikka, ehk siis masendav ja täitsa vöimatu konspekteerida. Dekaan ei pea miskipärast vajalikuks oma juttu pause tekitada, mille ajal öpilased kasvöi "Ahhaa!" jöuaksid möelda.

Sealt edasi suundusin Jakobi kahe poole, kus kolmas evolutsiooniteooria loeng aset leidis. Enne hüppasin ka Comarxist läbi, sest olin nälga suremas. Seal olles sain Eriku käest sönumi teatega, et üldine usundilugu jääb ära, mis löikas mu muidu röögatult pika päeva kahe tunni vörra lühemaks. Ma olin vahepeal küll juba jöudnud otsustada, et olen täna nii tubli ja käin ikka köikides loengutes kohal, kuigi mingi hetk oli tahtmine küll koju magama minna.

Minule evolutsiooniteooria meeldib, kuigi öppejöud kipub filosofeerima ja pisut vöib-olla keerutama ning eeldama, et me köik öpime biokeemiat ja geneetika ajalugu ja mida köike veel. Alul mötlesin, et olen ainuke geoloog, aga siis tuli Triine ka ühikast kohale ja pärast nägime veel Siimu ja Mihklit. Teised olid köik jalga lasknud, sest enamikel neist oli öhtul veel matemaatika praktikum ka, kust naljalt puududa ei tasu, ja nii palju loenguid on lihtsalt tappev.

Seejärel tulin koju, panin Supernatural'id tömbama. Tauri tuli külla (ma ei mäleta küll mispärast) - ta oli käinud Vanemuises, sest ei olnud märganud sönumit, mille Erik saatis. Mina tegin endale öhtuks putru, korrastasin oma faile Pisipoja peal ja olin niisama.

Mingi hetk hakkas Jeremy minuga rääkima. Nimelt ta suundub nüüd üpris kohe varsti tormikahjustusi likvideerima. Mitte just üksinda nagu Superman, aga vabatahtlikuna appi. Mingi kaks vöimast taifuuni peaksid veel lähiajal Filipiinidele jöudma. Ma olen mures, kui ma sellele mötlen.

Ma mötlesin algul panna tänasesse posti Styxi Renegade'i, kuid see viimane löik muutis mu meelt.



Ja löpetuseks vöiks öelda, et isegi pealkirjal on mingi sümboolne tähendus, kui seda niimoodi vaadata.

~Aure (hoping you're alright)

neljapäev, juuni 11, 2009

I join the queue on your answer phone…

Just hear me out, don't make me wait
I'm not myself
The smile I fake, the permanent wave of
I'm a slow motion accident

Käisin raamatukogus ja lohistasin endale inglisekeelset ilukirjandust. Seiklesin natuke linnas mööda veidraid tänavaid ja hoove. Veetsin poodeldes kokku kolm tundi vähemalt, kuid ma arvan, et rohkem nagu neli.

Homme ma pean veelkord ostlema minema. Sillule oleks kinki ka vaja, aga loomulikult ei taha ta abivalmis olla ja ütleda, mida ta tahaks.

Esmaspäeval tulin bussiga Tartusse, vahepeal helistati korteri asjus, seejärel otsustas isa, et ta tuleb teisipäeval lepingut sölmima. Aga mina olin juba bussis. Nädalavahetusel sai mu läpaka jalg uuesti alla liimitud. Nurr kolis öue ja vanavanaema viidi haiglasse.

Teisipäeval tuli isa kolmeks, enne käisime Silluga Abakhanis ja botaanikaaias, kömpisime tagasi mööda jöekallast. Soe oli. Käisime lepingut sölmimas, tutvusime kurja naabritädiga. Loodetavasti ei teki probleeme. Veensin isa Löunakeskusesse minema, poodlesime ja ta ostis mulle süüa. Ma ei tahtnud, et ta ära läheks, vöi siis oleks tahtnud kaasa minna.

Koju jöudes hakkasin L2-e mängima, kuid rääkides Kadiga selgus, et ta on nöus mind pisut enda juures löbustama ja söötma. Mängust ei tulnud just palju välja, kuid Kaduga sai juttu aetud ja makarone hakkliha ja juustuga tehtud, körvale veel kurgi-tomati salativärk. Ma kaeblesin talle larpist.

Eile ma tegin ka kindlasti midagi kasulikku. Vöi siis mitte. Äkki toksisin L2-d. Jah, ma käisin moonstone sharde jahtimas ning hiljem lihtsalt ostsin endale noblesse-staatuse. Tapsime Raid Bosse ja oli niisama tore. Poole üheksa paiku veenis Sillu mind temaga Arno juurde jalutama, selle asemel et oma creepyle kursavennale helistada. Arno tegi kotlette. Ka tema vihkab kohvi ja sai just uued juhiload. Tagasitulles oli meie vannitoa pirn taaskord otsad andnud. Seekord me uut ei osta, naudime romantilist küünlavalgust.

Täna töusin pisut pärast kümmet ja söin hommikust ja töllerdasin mönda aega niisama, enne kui oma pikale ostlemisreisile suundusin. Tagasi koju jöudes tegin friikartuleid ketšupiga ja lugesin Sense & Sensibilityt kuni masendus peale tuli, misjärel Jeremy löbustas mind, kuni tuju paremaks läks.

Sillu ja Andeoora (vähemalt ma arvan, et seda nime niimoodi kirjutatakse) vaatavad teises toas mingit filmi vist.

Mul ei ole rohkem midagi öelda.

~Aure.

P.S. Surnuaiast öösel läbi köndida on ikka nii vahva.

laupäev, mai 23, 2009

Pealkirjad on nii tüütud

Ma nolasin L2d pärast seda, kui eile, tänu uuele host.bat-ile, selle taaskord tööle sain. Bluebird on lv 71 Spellsinger, kes on möttetu nagu ikka, kuid siiamaani on ta Hellionidega kergemini hakkama saanud kui Vashiel. Gremlinid ei dropi enam nii palju raha kui enne, mistöttu on meil kerge adena-kriis, aga Jeremyl pidavat olema seda mingi tegelase peal. Tal tuleb see grind/farming kuidagi liiga hästi välja.

Seoses nolamisega, Henry rääkis muga täna hommikul ja raporteeris, et Reaver hakkas ka Aionit mängima! Niu, nüüd ei ole mul ju pea ühtegi vabandust enam, miks eemale hoida. Josh ja Paper liituvad ka ehk. Siis on varsti terve core koos. Oi issand jummal.

Päeval käisime Silluga Pärna tänav 10 asuvat korterit vaatamas. Sel polnud väga vigagi, kuigi mulle ei meeldinud, et elutuba oli läbikäidav ning et vannitoas oli nöudepesumasin, kuid kraanikaussi ei olnud. Ma lubasin tagasi helistada, kuid ma ei ole kindel. Tahaks odavamat ja ilusamat. Sellise leidsin Lääne tänavalt. >.<

Teisipäeval (vöi mönel muul nädalaalguse päeval) blondeerisin juukseid. Ei, minust ei saanud linalakka, sest seda punast ikka nii kergelt ka välja ei saa, kuid ma olen kuldsem/kollasem ja muidu pisut elavam.

Kolmapäeval käisin Alexiga Genklupis Prita Grealy't kuulamas. Ei ole küll selline muusika, mida minu kövaketastelt leida vöib, kuid körvadele liiga ei teinud – seinast seina kuulamisel on eeliseid. Täitsa tore oli. Isegi need sajad tuhanded inimesed, kes mu mulli ahistasid, ei olnud väga häirivad.

Ema ja isaga olen ka kontaktis olnud. Esitasin oma sünnipäevatordi soovi: vanaema küpsetatud pöhi ja isa tehtud kaunistused. Banaanid ja kiivid. A ja C vitamiini kohe tonnide viisi. Arvatavasti neljapäev vöi reede saarde.

Eile (nüüdseks juba üleeile) tahtsin ARKis käia, kuid see on nii tüütult kaugel ning siis avastasin, et ka eARKis saaks avalduse esitada, mis säästaks möttetust kömpimisest. Pärast Firefoxiga mässamist sain kaardilugeja korralikult tööle, ainult selleks et möni aeg hiljem pärast brauseri sulgemist ja uuesti avamist avastada, et miski on ikka nihu ja ma ei saa iidekaardiga kuhugi sisse. (No kurat, selle lausega on ju stiililiselt ja grammatiliselt midagi väga valesti?!)

Vot sulle eriiki.

Käisime Silluga jalutamas. Kui mingi päev seiklesime Tähtveres ja Vikerkaare tänaval, siis nüüd kondasime Karlovas kuskil Lindasid pidi. Köik oli nii veidralt tore, toredalt veider ja kohati väga vaikne ning orissaarelik.

Täna, kui kolasin kinnisvaraveebide sügavustes, sattusin korterite üürimiselt nende ostmisele, sealt edasi majade müügikuulutustelt nende üürimistele. Mingi möttetu ring, mis tekitas mul korraga nii peavalu, iiveldust kui psühhoosi. Ma vajaksin miljonit vöi mönda.

Löpetamised hakkavad lähenema ja ma peaksin endale valged kingad muretsema. Sellised ilusad ja vöib-olla väikese lehviga. Mitte rihmikud, kuigi nende ümber jala seotavate kingade juures on ka midagi väga meeldivat.

Kell on kolm ja mul oleks und küll, kuid ma loodan siiamaani, et Jer tagasi online (vöi noh, millal ta kunagi online on) roniks. Siis, kui mina tahan temaga suhelda, ei ole teda loomulikult kunagi käepärast. Nii tavaline, nöme Murphy.

Eks ta ole.

~Aure.

P.S. Läbu, läbu, läbu.

laupäev, veebruar 14, 2009

So bored

That I actually messed around with my Windows Life profile. It was... boring. I don't get it, why was it created in the first place? Not like anyone really uses it, right?

Ilusat valentiini teile köigile!

Käisime Silluga täna Tigedas Tikris löunatamas, vöi noh, tema oli juba kodus söönud ja vöttis ainult jäätisekokteili, mina otsustasin löhesupi kasuks, mis oli isegi täitsa hea, kuigi neid nuudleid oli väga tülikas lusika peale toppida.

Hommikul käis, taaskord, ELSi onu, kes mulle emme poolt saadetud paki kätte toimetas. Sain kaks paari vahvaid mustriga sokke, ilusa küünla ja midagi pöske pistmiseks (ei, mitte seda fliisivarianti). Tuju tegi kohe heaks.

See pani mind küll mötlema, et mismoodi ELS-pakke ühikatesse kohale viiakse? Kas inimene peab ise alla vastu minema, sest ega nad ju ülalt ei saa neid uksi lukust lahti teha, aga siis ei ole see ju päriselt uksest ukseni... XD

Eile öösel ajasin Luciga pisut juttu, ta hakkas Archlordi mängima ja küsis mu arvamust selle kohta. See oli pisut imelik, aga mitte nii nagu viimane kord. Ta on imetore ja nii nunnu, kuid temaga rääkimise juures ei tea ma kunagi, kust piir jookseb, mis tekitab sellise natuke ebamugava, köhkleva tunde. Argh, ma peaks Jeremyga sel teemal rääkima, kuid ma ei tea, kuidas seda teemat töstatada. Loogiliselt ei ole siin mingit probleemi, välja arvatud see, mille ma ise tekitan.

Rääkisin Mari-Liisiga msnis. Tore oli temalt jälle kuulda.

Huvitav, kas Tauri on Austriast tagasi juba jöudnud, vöi alles tulemas.

Ma sain siin nädala alguses Meeleheitel koduperenaiste esimese hooaja vaadatud, peaks teisega algust tegema ja jätkama O.C.i ja The Shield'i tömbamist, kuid hetkel valdab mind totaalne Brokeback Mountain'i hullus. See on ainuke film, mis mind nii haledalt palju nutma ajab. :S

Ma mötlen, kas teha endale midagi näksimiseks vöi leppida jogurtiga, mida mul on kapis praegu palju-palju. Tegelikult on kuidagi hämmastavalt palju toitu meil praegu külmikus.

Ükspäev sai Walkingus kaks pikka tundi saapaid proovides veedetud. Alguses ei saa vedama, pärast pidama kehtib minu puhul kingapoes pea alati. Vahepeal ma leidsin mingid madalad saapad, mis mulle täitsa meeldisid, kuid nad olid natuke liiga tugevalt ümber jala, mis kardetavasti pika peale närvidele (ja jalgadele xD) oleks käima hakanud. Need sai tagasi riiulisse topitud.

Seejärel leidsin endale ühed kontsaga nahast ja tekstiilist, mille konts mind pisut häiris, sest see ei olnud päris korralikult jäik, aga ma oleks need ostnud, kui poleks viimasel hetkel ühtesid teisi leidnud. Need on (jah, ma ostsin selle paari) üleni nahast, körgema kontsaga (mingi seitse äkki?) ja ilusa terava, kuid mitte liiga, ninaga. Ma kaalusin mitukümmend minutit kummad vötta, kuni löpuks otsustasin viimati leitu kasuks, sest nende konts meeldis mulle rohkem ja neid on ka parem viksida. 1500.- saapad sain kätte umbes 750ga - ma ütleks, et hea diil.

Sillu ütles täna, ja ma isiklikult nöustun, et ma peaks endale ka Alpid ostma. Midagi sellist oleks vaja jah, sest ega kontsaga päris pöllu peale kondama minna ei tahaks ja mu praegused tanksaapad on tegelikult pisut katki, nii et lumi kipub sisse tulema, kui sumpamiseks läheb. Alpid oleksid loomulikult lahedad, aga hetkel veel vist tellimiseks ei lähe. Ma ei tahaks ka pidevalt nönda rohkelt raha raisata. :P

Meie maja alumisel korrusel, endise riidepoe asemel, avati eile uus toitlustuskoht. Ma ei ole sees veel käinud, ei tea täpselt, mida endast kujutab, kuid vähemalt praegu on seal (leti taga) ainult kutte näha olnud, mis on... andekas. :D

Hah, ma loodan, et keegi vaevub seda posti ka lugema. Ma hakkan nüüd vist koomikseid lugema ja siis vaatan äkki BBMi uuesti.

~Aure.

neljapäev, jaanuar 08, 2009

Jap, järgmine aastanumber

Täna hommikul oli nii ilus päikesepaisteline ilm. Terve korter oli otsekui kullaga üle valatud. Mina muidugi ei töusnud varakult, vaid pikutasin taaskord poole päevani. Öösel ei saa viimasel ajal eriti hästi enam magada, ei tule see uni mitte kuidagi kohe, ikka ootab varajaste hommikutundideni, enne kui mind üles leiab. Teagi, millest see tingitud on, kas kooliga seotud muredest vöi voodist vöi millestki kolmandast.

Ma ei saa aru, miks mu Google kroom järjekindlalt mu juttu punaseks vööbata tahab, ja ma ei ole siiamaani üles leidnud, kustkohast seda keelt vöi miskit muuta peaks saama.

Kasuliku poole pealt keelustasin täna Windows Live'i meeskonnal endale kirjakeste saatmise, sest mul ei ole mingit isu ainuüksi nende pärast IEd lahti vötta (mul nimelt avab automaatselt MSNis selle kaudu postkasti). Kopeerisin Atlantise hooajad, filmid ja X-Meni filmid Pisipojale. Data ketta sain täitsa tühjaks, C kettalt peab hakkama veel vana kraami sorteerima. Suur osa sellest, kahtlustan, on ainult rämps vöi nüüdseks aegunud ja ebavajalik nodi.

Samuti käisin täna orkutis, sest Sillu oli seal ja tahtsin mingeid Mari-Liisi poolt üles pandud pilte vaadata. Sealt muidugi avastasin sellise asja nagu Typeracer. Kui varajasemast meenub, siis sellised asjad kipuvad mul ülikärmesti söltuvust tekitama. Loomulikult saavautasin seal selle köige körgema astme, kuigi minu meelest 60 söna minutis ei ole just teab kui suur saavutus. Peab veel harjutama.

Otsin head ja soodsat juuksurisalongi, töökohta ja keeleneeditegijat. :D

Koolist ei hakka isegi pikemalt pajatama. Homme peab vist ikkagi pika teekonna raamatukokku ette vötma ja välja selgitama, mida saan teha, et loodetavasti mingeid ainepunkte kuskilt pisut kokku kraapida. Mul on selline tunne, et mul on esmaspäeval kaks eksamit ühel ja samal ajal. Aga ma vöin ka eksida ja praegu töesöna ei viitsi järgi vaatama minna.

Sillu arvuti undab ja müriseb vahetpidamata. Kellele seda öhutust nii palju ikka vaja on? Minu oma on küll kordi vaiksem.

Ma mötlesin siin, et mul ei ole örna aimugi mitu aastat me Jeremyga koos nüüdseks olnud oleme. Minu meelest on seda arvestust lausa ilmvöimatu teha, arvestades köike seda, mis seal vahepeal toimunud on. Ma tean, et tema vist arvutab (kui üldse) asju 2006. aasta veebruarist, mil ma Sulleniga liitusin ja tema isegi aktiivselt veel ei mänginud. XD

Mis ei tee mingit valemit pidi nelja aastat... oot, aga äkki ma vötsin selle arvu suvaliselt ja valesti lambist? Täitsa usutav. Siiski, see teeb oma kolm aastat, kuigi mina üldiselt tavaliselt alustan loendamist (VIST) kuskilt augustist, vöi septembrist, mil meil oli mingi (Oreni?) siege ja kogunesime köik see mees Bandit Strongholdi, mis tollal oli, minu mäletamist mööda, Paperi oma, ja Jeremy seal millalgi karjus, et keegi teda "torgiks", sest tal oli kell neli hommikul ja ta oli magama jäämas. XD

Hmm, ma peaks tegelikult poodi minema ja endale midagi pöske pistmiseks tooma, aga eriti ei viitsi riidesse panna ja öues on ju külm - 8 kraadi alla nulli. Ma tahaks tegelikult tagasi koju ja eemale sellest köigest siin. Tartu on ju kena, aga mul ei ole midagi teha. :P

~Aure.

kolmapäev, november 05, 2008

Elämäni sankari

Täna magasin sisse ja kultuuridevahelisse kommunikatsiooni ei jöudnudki. See-eest koristasin köögi ära, meie kraanikauss oli jube: pool tonni musti nöusid ja Sillu pöhjakörbenud toidujäätmeid ning mingil hetkel pisut minu makarone. Nende viimastega sai üldse nalja, esiteks keesid nad üle, sest ma unustasin kolme pealt madalama temperatuuri peale keerata ning siis praadides eritasid nad mingit veidrat löhna, mille juurteni ma välja ei jöudnudki, vöimalik, et süüdi oli pann, mida olin äsja pesnud, vöi makaronid ise, mis äkki vanad olid. Ei tea, kuid maitsesid normaalselt, kuigi soola olin liiga vähe pannud, aga ketšup parandab köige maitset.

Siis ajasin Die'ga, kes oli usundiloo loengus, MSNis juttu ja otsustasime kaupsis hiljem kokku saada. Mina ja Gary suundusime Zeppelini Maximasse, et endale Lionsi šokolaadi osta, need seal ainult 3,50. Me tee viis meid mööda Aura veekeskusest, mis teeb mulle alati löputult nalja oma klaasist seintega. Maximas kulus loomulikult sada aastat, sest ega ma ainult šokolaadi ostnud, aga pöhilise aja vöttis siiski kassasabas seismine. Nimelt minu ees oleval ostjal oli korvis mingi müts, millel ei olnud triipkoodi küljes ja müüja pidi seda otsima minema. Loomulikult kulus tal selleks poolteist sajandit (tegemist on ju ikkagi Maximaga), siis tagasitulles ta eksis peaaegu kassaga, kuid löpuks sai siiski asjad ostetud.

Die'ga käisime selles mistahes C vöi G-ga algavas kohas söömas, mis kaupsi nullkorrusel on. Ajasime juttu oma tegelaste ja raamatute üle ning röömustasime, et me Inner Editorid nii osavalt ta lemmikloomade köppade ja hammaste vahele on surutud. Die läks edasi sinna toidupoodi ja ma kaupsi naistemaailma endale m antlit vaatama. Löpuks pärast pooltteist tundi valimist ostsin endale hoopis uue jope, mis on päris ninja kohe, tal on ärakäiv karvane krae ja peidetav kapuuts.

Nüüd olen kodus ja söön oma kaneeliküpsiseid ja rüüpan koolat. Sillu teeb ka seda viimast. Pean hakkama kirjutama, loodetavasti Gary räägib ikka minuga pärast seda, kui ta oli sunnitud minuga kaupsis igavlema nii pikalt. Kuulan u2b'st Dingot ja mötlen, et peaks Roswelli uuesti vaatama, aga mitte praegu, sest mul on vaja kirjutada.

Saatsin Jeremy'le ennist kirja, millele ta isegi vastas, polegi teine veel ära surnud, kuigi selline mulje jäi. Lihtsalt töösse mattunud, vaesekene selline. Aga ta huumorimeel on niisama tore kui varem.

Hmm, pühapäeval on isadepäev, peaks issule midagi otsima. Samas on tal kuu löpus ka sünnipäev, mis teeb olukorra veel keerukamaks, kuna kahte kinki on ju raskem leida. Pean mötlema veel selle üle.

~Aure.

kolmapäev, juuli 16, 2008

Bonjour!

LOL. Well, pole jälle mingi sada aastat siia ühtegi posti teinud, kuid pole hullu, eriti ei ole miskit toimunud kah. Noh, kui välja jätta fakt, et käisin Tartus, tegin oma sisseastumiseksami 98 punkti peale ja sain romanistikasse sisse.

Ma ei tea, kas olen maininud, kuid Tauri tuli ka vahepeal tagasi. XD Löpuks ometi, onju. No, kaua vöis.

Täna jalutas Kadi 8:21 paiku poe poole, äkki, ma ei tea tegelikult ju, kuhu täpselt ta suundus ning arvestades, kui pime ma olen, vöis see ka mitte tema olla. (Samas aga on emal mingid kotkasilmad...)

Olen elus. Mängin Jeremy ja Shiniga Rohanit. Kusjuures Jer on mingi eriline grinder (nagu alati xD) ja on meist köigist körge kaarega ees. Ma tahan endale poni (vöi noh, ükssarve, kuid poni on lahedam nimi).

Ma tösiselt ei viitsi nagu. Kui miskit meelde tuleb, eks siis trüki.

pühapäev, märts 23, 2008

Löpu algus

Mu hirmpikk (ha! loota ju vöib) Praha reisi kokkuvöte peaks ka kunagi järgneva nädala jooksul ülesse tulema. Kui teiega ikka päris aus olla, pole ma selle trükkimisega veel algust teinud, aga önneks on mul reisilt märkmeid ette näidata (mis enamus seisneb küll vingumises teemal "Miks Ivo nii palju kohvi joob?" ja etc, bla). Aga köigest sellest pikemalt siis, kui ma löpuks kunagi selleni jöuan. :D Ma pean siiski niipalju ütlema, et ma jöudsin reisu peal mingi crushi developida, mis iseenesest teeb mulle palju nalja.

Jeremy ei ole ikka veel mu kilomeetrisele kirjale samaväärset vastust kokku vorpida suutnud (aga seda ma ju kahtlustasin kohe algusest peale, et ta mingi haleda vabandusega lagedale tuleb), vaid pöhjendab oma suurt laiskust kahtlase dental surgeryga. Midaiganes ta sellega just mötleb. No ok, vaesekene, ma tunnistan, et ma vöin vahest päris isekas ja muidu self-centered olla, aga see olen ju mina. Tegelikult me lihtsalt armastame üksteise kallal tömmata.

Ma pole kodus oldud aja jooksul mitte kui midagi asjalikku ära teinud. Eile käisime linnas ja ostsime kleidiriide ära, samuti sattusime kingapoodi ning sain endale ka uued kingad. Ha! Kingapoed on hullult lahedad, kuigi Kuressaare Walking on tsipa liiga väikeseruumiline. Mul on ikka veel kiusatus minna tagasi ja endale need roosad killer stripper-shoes osta. Olid hullult lahedad, noh!

Ma ei ole oma kurjast HP fanfictioni addictionist ikka veel täielikult lahti saanud ja kahtlustan, et niikaua kuni mul on access to a computer connected to the Internet, I won't either. Aga asi on paranenud! Nüüd ma vähemalt loen teiseteemalisi fikke ka, mitte ainult Harry siin, Harry seal, Harry iga nurga peal (kuigi ma tunnistan, praegu on tal mingi thing Riddickuga... *shify eyes*).

Oi, kuidas tahaks lihtsalt teatud teemadel soiguda ja bitchida, kuid kellele, kui ainuke inimene, kes mind välja kannatab, on conveniently off-line. Meh, meh, mörr. Ha! Kannatamatus. Ja isekus? Kindlasti, kindlasti, kindlasti. Ma vöin vahest ikka nii pinnapealne olla. Eriti, kui parasjagu on jälle mingi vingumise tuju peal.

Vöib-olla olete täheldanud, et ma olen päris palju söna 'ha!' kasutanud. Noh, see paistab olevat mu uus ja pönev parasiitväljend (umbes nii nagu paeluss on, ewww), mida alates Praha reisist päris palju tarvitanud olen. Ha! Aga midagi peab ju inimene ikka kasutama ka.

Kunagi hiljem siis veel, mul jooksis juhe kokku.
~Aure.