Miks peab Die nii andekas olema? Yes, I'm shamelessly advertising. I'm gonna get that calendar.
Teistel teemadel: Ma tahan hoopis inglise filot öppida, mitte prantsuse. Täna saatsin mönda kohta oma CVd. Mötlesin, et kevadel teen ehk inglise keele eksami uuesti ja suvel katsetan akadeemilist testi - niisama äkki läheb önneks.
Neljapäeval on plaan kodu minna, reedene loeng ei ole nii oluline, et sealt puududa ei tohiks. I have a secret, which I'm not gonna tell you. Pühapäeval saab issuga tagasi, ta suundub edasi Tallinna. Saan siis kergemini puhta pesu tagasi tuua. Pean voodilinad vist Saaremaale viima. Sillums ja Tauri saavad ka autoga tagasi, kuigi laevapileti peavad vist ise ostma, sest bron on tehtud vöi miskit.
Ma mötisklesin siin ja vist, vist, vist on mul mingi idee olemas, millest novembris kirjutada. Ma ei julge sellest pikemalt pajatada, see on praegu nii arengustaadiumis veel, kuid ma julgen pakkuda, et see on sci-fi, kindlalt möjutatud Täheväravast ja Södadest, ma ütleks, et ka Die "Big City'st", kuid see on vaieldav, sest ainsad sarnasused on, et ka minul on pistmist mingi linnaga ja tegevus toimub tulevikus. But then again, that setup isn't all that original, now is it?
---
The butt of the fag was crushed under a heavy boot. The world was alight around them, iridescent gold dancing, flirting with inky blue; the hum of the city was deafening, millions of shards of noise fighting for life, dominance. An everlasting battle of everyday existence.
"The night has come."
She stepped off the edge, gracefully diving for the abyss below. The wind ripped through her hair and pulled at the clothes, making her cloak billow out behind her. Flying, falling. Faster, forever.
In the West, a new day was dawning.
---
Oh jumal, mul on selline multimahla isu hetkel, et mine röögata akna peal. (Ära küsi.) Aga poodi, neetut, ei tehta ju enne kaheksat - vöi lausa üheksat? - lahti. Örr, kuidas ma nii kaua üle elan? Muidem, kell on praegu 4:48. I'm weird.
Vaatasin siin mingi päev Vantage Point'i ära. Kes ei tea, see on film atentaadist mingile USA presidendile Hispaanias mingil terrorivastasel riigipeade kogunemisel. Näidatakse sündmust, sellele eelnenud ja järgnenud tegevust mitmest erinevast vaatenurgast ehk POVist. Lost'i doktor Matthew Fox mängis ka siin, mille suhtes ma olin algul pisut skeptiline, kuid ta osutus hämmastavalt sobivaks.
Seal on väga palju korduvat, nö, kuna näidatakse mitme inimese POVi, siis mitmed asjad kattuvad ja algul vöib see olla päris tüütu, kuna esialgu ei arene sündmused liiga kiiresti. Ennemini tekib tunne, et venib ja piisavalt palju uut ei saada teada, kuid löpuks tempo kiireneb ja löpp on päris pinev.
Mina avastasin, et kui filmi algul olin ma nn "heade" kuttide poolt, ehk USA & Co, siis süžee arenedes mu sümpaatia kaldus "pahadele", ehk siis terroristidele. Mine vöta kinni miks, aga üks lause jäi mulle eriti kölavalt meelde: "The beauty of American arrogance is that they can't imagine a world where they're not a step ahead." - Suarez.
~Aure.
Kuvatud on postitused sildiga looming. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga looming. Kuva kõik postitused
kolmapäev, oktoober 22, 2008
reede, august 22, 2008
Ah, there's a new...
layout for the dashboard thingy. Jer ütles, et ta mängib uut mmod, mingi 9dragons martial arts asjandus. Mul pole hetkel aja haisugi, et taga ühineda. Sillu vanemad pörutasid täna Tartusse, et korterivärki ajada. Loodetavasti saab korda ja millalgi asjad sisse viia (k.a Kadi voodi xP).
Täna käisin juuksuris, eh, sai natuke pässi kärbitud, peaks vaatama, kas kuskil on digikat, et pilti teha, enne kui soeng paigast läheb. Täna on veel kosmeetikusse minek. Milline hullem money raiskamine, kuid midagi pole parata.
Empy oli Paraselenicut uuendanud. Nagu hullult lahe. Muidugi kopisin kiirelt endale kompusse ja lugesin läbi ka veel, jätsin isegi review. Beijing OG tuleb sigaaeglaselt. Oma kuus päeva kulub veel vist, vöi oli see nüüd kokku. Eh, ma pean veel jöudma paar asja installida endale, vöi lihtsalt kopima ringi, enne kui täna koduminek on, samas aga kulub ka pakkimisele aega, niiet väga hull polegi.
Oma Potteri fiki esimese peatüki sain ka enam-vähem valmis, möningased descriptionid on puudu, paar asja tuleb ära muuta, pisut kohendada ja nii ja naa, kuid üldplaanis on asi omadega mäel. Nüüd tuleb siis teise peatükiga algust teha, kas täna vöi homme.
Eh,
Aure.
Täna käisin juuksuris, eh, sai natuke pässi kärbitud, peaks vaatama, kas kuskil on digikat, et pilti teha, enne kui soeng paigast läheb. Täna on veel kosmeetikusse minek. Milline hullem money raiskamine, kuid midagi pole parata.
Empy oli Paraselenicut uuendanud. Nagu hullult lahe. Muidugi kopisin kiirelt endale kompusse ja lugesin läbi ka veel, jätsin isegi review. Beijing OG tuleb sigaaeglaselt. Oma kuus päeva kulub veel vist, vöi oli see nüüd kokku. Eh, ma pean veel jöudma paar asja installida endale, vöi lihtsalt kopima ringi, enne kui täna koduminek on, samas aga kulub ka pakkimisele aega, niiet väga hull polegi.
Oma Potteri fiki esimese peatüki sain ka enam-vähem valmis, möningased descriptionid on puudu, paar asja tuleb ära muuta, pisut kohendada ja nii ja naa, kuid üldplaanis on asi omadega mäel. Nüüd tuleb siis teise peatükiga algust teha, kas täna vöi homme.
Eh,
Aure.
kolmapäev, august 13, 2008
Ei pealkirjasta hetkel
Oih, mu kursor oli lausa imetillu. Kuid, mul ei olegi midagi uut ja asjalikku rääkida. Lihtsalt elukene veereb tasapisi. Täna tulevad Persoonid meile maale, praegu istungi korteri peal ja ootan. Hea, et touchpadi ikka lukku panna saab, ma olen miljoneid kordi juba mingeid imelikke vigu teinud. xD
Humm, kodus ootab Stalin. Korterist ei tea ikka veel midagi, ei tahaks nagu ära ka sönuda, kuid mingi kuri tunne sitsib küll kohe ümber nurga. Sillu pidi siis, kui Orissaarde jöuab, ehk siis täna, ma eeldaks (ta jöudis küll juba eile), pikemalt pajatama sellest. Ma pole kindel, kas tahangi teada... >.>
Potteri kirjutamine edeneb tasapisi, parem üks päev seitsekümmend söna ja järgmisel 800-1200, kui nädalaid mitte midagi kirjutada. Ega ma muidugi kindel ei ole, kas saan samas tempos jätkata, kui Tartusse kolimine aset leiab, kuid sinna on veel aega. Eks see ole üks kehvakene stoori nii vöi teisiti, kuid pisiasjade pärast ei ole ma kunagi pead vaevanud. xD
Eile öhtul käisin veel poole kümnest küla vahel jalutamas, vihma sadas ja igal pool oli palju porilompe, mis tegid kogu seikluse ikka nii lahedaks. Maantee peal tuli üks auto ka vastu, kuid on vöimalik, et see oli keegi Paalilt, tuli nagu sealt laudast. Kodus olevat vahepeal Mammal paanikahoog peale tulnud, ehk siis vaadanud, et ma kadunud ja pidanud ikka otsima minema. Nagu, misasja. Kust ta mind ikka üles leiab, kui ma olen "ära kadunud". Andke inimesele möned hetkedki rahu, aga kus sa sellega.
Peaks veel Eeku arvutist muusikat pätsama (kövakettad vajaksid koristamist, tahaks lisapartitsiooni >.<) ning kuskilt ehk veel möne toreda mängu leidma. Kell 12 tulevad teised ja siis on enam-vähem kohe minek kah. Mul önnestus kusjuures auto päris sirgelt ja osavalt parkida. Muahaha.
Hiljem,
~Aure.
Humm, kodus ootab Stalin. Korterist ei tea ikka veel midagi, ei tahaks nagu ära ka sönuda, kuid mingi kuri tunne sitsib küll kohe ümber nurga. Sillu pidi siis, kui Orissaarde jöuab, ehk siis täna, ma eeldaks (ta jöudis küll juba eile), pikemalt pajatama sellest. Ma pole kindel, kas tahangi teada... >.>
Potteri kirjutamine edeneb tasapisi, parem üks päev seitsekümmend söna ja järgmisel 800-1200, kui nädalaid mitte midagi kirjutada. Ega ma muidugi kindel ei ole, kas saan samas tempos jätkata, kui Tartusse kolimine aset leiab, kuid sinna on veel aega. Eks see ole üks kehvakene stoori nii vöi teisiti, kuid pisiasjade pärast ei ole ma kunagi pead vaevanud. xD
Eile öhtul käisin veel poole kümnest küla vahel jalutamas, vihma sadas ja igal pool oli palju porilompe, mis tegid kogu seikluse ikka nii lahedaks. Maantee peal tuli üks auto ka vastu, kuid on vöimalik, et see oli keegi Paalilt, tuli nagu sealt laudast. Kodus olevat vahepeal Mammal paanikahoog peale tulnud, ehk siis vaadanud, et ma kadunud ja pidanud ikka otsima minema. Nagu, misasja. Kust ta mind ikka üles leiab, kui ma olen "ära kadunud". Andke inimesele möned hetkedki rahu, aga kus sa sellega.
Peaks veel Eeku arvutist muusikat pätsama (kövakettad vajaksid koristamist, tahaks lisapartitsiooni >.<) ning kuskilt ehk veel möne toreda mängu leidma. Kell 12 tulevad teised ja siis on enam-vähem kohe minek kah. Mul önnestus kusjuures auto päris sirgelt ja osavalt parkida. Muahaha.
Hiljem,
~Aure.
reede, mai 02, 2008
Millestki ja tollestki
O weep no more, Heaven's Daughter, prettiest on all of Earth.
The time to shed thy tears hath passed, let there be mirth
For now and for ever.
Ma tahaks maa alla vajuda, Pörgus vöib ju päris pönev olla, köik need podisevad katlad ja naeru kökutavad deemonid. Mul on endal küll Pandemooniumist tsipa teistsugune ettekujutlus, kuid eks ma kipu Saatanat kergelt üleväärtustama.
Eh, mul tuli eile paar ideed, millest vöiksin kirjutada - kujutate ette - lasteraamatu. oO See on küll midagi esmakordset, tavaliselt ma kipun ikka kuidagi sinna täiskasvanumate žanridesse ronima. Huvitav, kas keegi tahaks leiutada ravimit tüdimuse ja püsimatuse vastu?
Homme on inga eksam. Ha! ma arvan, et see ei lähe mul eriti hästi, kui aus olla, ei oska ma eriti ka selleks korrata. Mitte et mul köik nüüd nii selge oleks, aga iseenda vigu on ju alati raskem leida kui teiste.
Tollestki, muidem, kölab paganama naljakalt. xD
The time to shed thy tears hath passed, let there be mirth
For now and for ever.
Ma tahaks maa alla vajuda, Pörgus vöib ju päris pönev olla, köik need podisevad katlad ja naeru kökutavad deemonid. Mul on endal küll Pandemooniumist tsipa teistsugune ettekujutlus, kuid eks ma kipu Saatanat kergelt üleväärtustama.
Eh, mul tuli eile paar ideed, millest vöiksin kirjutada - kujutate ette - lasteraamatu. oO See on küll midagi esmakordset, tavaliselt ma kipun ikka kuidagi sinna täiskasvanumate žanridesse ronima. Huvitav, kas keegi tahaks leiutada ravimit tüdimuse ja püsimatuse vastu?
Homme on inga eksam. Ha! ma arvan, et see ei lähe mul eriti hästi, kui aus olla, ei oska ma eriti ka selleks korrata. Mitte et mul köik nüüd nii selge oleks, aga iseenda vigu on ju alati raskem leida kui teiste.
Tollestki, muidem, kölab paganama naljakalt. xD
Nägemiskivid:
eksamid,
looming,
mötisklused
pühapäev, märts 09, 2008
Worthy of a slap
I R teh slackmeister! (Though the word makes me cringe and draw back in horror.) Praeguseks on mu hirmuäratav tegemata tööde kuhi kordi kasvanud. Kui enne oli lihtsalt ajalugu, mingi mata, saksa, musa ja kaks esta kirjandit, siis nüüd on kaks aja tööd, üks ühiskond, ikka matat, jätkuvalt saksa ja musa ning kirjandid. Tulemas on lisaks veel füsa, veel üks mata ja mingi saksa kontrolltöö. AND ONE WEEK 'til HOLS! Aga ma saan hakkama, ma saan ju alati, lhtsalt pean saama. It could always be worse, much worse.
Proovikirjand ei olnudki väga hull, kuigi tulemusi ju loomulikult veel ei tea ning seetöttu ei oska ka öelda, kui kehva tulemuse täpsemalt ma siis ka sain. Ei usu eriti, et väga palju punkte saaks, selline niru töö tundus olevat. Kirjutasin teemal "Ainult hea toidab head, ainult kurjus kasvatab kurja." (Hando Runneli tsitaat) Ma ajasin oma tavalist pläma seal loomulikult.
Kolmapäeval ja neljapäeval olin kodus. Oli paha/ei viitsinud kooli minna. Kolmap hommikul avastasin, et meil oli ajas töö, ma polnud isegi teadlik, mille peale, mistöttu jätsin kooli minemata. Neljapäeval ei saanud minna, sest saksa ringreisileht oli tegemata (no improvement there).
Reedel oli karjääripäev. Juhtimise loeng oli suht huvitav, sain teada, et unistamine on väga oluline, isegi kui teised ütlevad, et mingi unistus on vöimatu/ebareaalne. Vot sulle kooki moosiga, saan ikka maailmavalitsejaks, kui väga tahan. Teine töötuba oli mul muusika, kus Villu Veski käis ja jutustas (hästi pikalt, kuid see-eest pönevalt) oma elust ja tegemistest. Miskipärast meenutas ta mulle natuke Sillut. o.O Pärast konverentsil viibisin ainult lühikest aega, kuni sain oma osa ette loetud, siis sneakisin koju, sest pea valutas ja särki-värki.
Eile vaatasin Atlantise neljanda hooaja viimase osa ära. Lugesin rohketes kogustes HP fänfikke, uuendasin oma profiili, kuulasin iLife'i ning kirjutasin üht 2004. aastal alustatud fikki edasi. Kuskil kolmeni öösel ehk. Tempo ei olnud eriti körge, sest kokku tuli seda ainult umbes 4000 söna, millest tuhatkond oli varem olemas olnud. Aga ma arvaks, et see on päris jabur/koomiline, kuigi ei ole veel löpetatud. Kindlalt tuleb sellest one-shot, sest ah, peatükke ei oska ma kirjutada.
Ma pean nüüd millegagi tegelema hakkama, ei saa eriti asju edasi lükata, homme on füüsikas kontrolltöö, ajaloo(d) ja/vöi ühiskonna peaks ka ära vastama, soovitatavalt saksa ja musa lehed valmis tootma. Oeh, eluke vöib vahest ikka raske küll olla. (Ma ei ole ikka kindel, kas see peaks äkki hoopis 'vahel' olema. Ma ei tee neil ka kunagi vahet.)
Eh, näeme siis,
~Aure.
Proovikirjand ei olnudki väga hull, kuigi tulemusi ju loomulikult veel ei tea ning seetöttu ei oska ka öelda, kui kehva tulemuse täpsemalt ma siis ka sain. Ei usu eriti, et väga palju punkte saaks, selline niru töö tundus olevat. Kirjutasin teemal "Ainult hea toidab head, ainult kurjus kasvatab kurja." (Hando Runneli tsitaat) Ma ajasin oma tavalist pläma seal loomulikult.
Kolmapäeval ja neljapäeval olin kodus. Oli paha/ei viitsinud kooli minna. Kolmap hommikul avastasin, et meil oli ajas töö, ma polnud isegi teadlik, mille peale, mistöttu jätsin kooli minemata. Neljapäeval ei saanud minna, sest saksa ringreisileht oli tegemata (no improvement there).
Reedel oli karjääripäev. Juhtimise loeng oli suht huvitav, sain teada, et unistamine on väga oluline, isegi kui teised ütlevad, et mingi unistus on vöimatu/ebareaalne. Vot sulle kooki moosiga, saan ikka maailmavalitsejaks, kui väga tahan. Teine töötuba oli mul muusika, kus Villu Veski käis ja jutustas (hästi pikalt, kuid see-eest pönevalt) oma elust ja tegemistest. Miskipärast meenutas ta mulle natuke Sillut. o.O Pärast konverentsil viibisin ainult lühikest aega, kuni sain oma osa ette loetud, siis sneakisin koju, sest pea valutas ja särki-värki.
Eile vaatasin Atlantise neljanda hooaja viimase osa ära. Lugesin rohketes kogustes HP fänfikke, uuendasin oma profiili, kuulasin iLife'i ning kirjutasin üht 2004. aastal alustatud fikki edasi. Kuskil kolmeni öösel ehk. Tempo ei olnud eriti körge, sest kokku tuli seda ainult umbes 4000 söna, millest tuhatkond oli varem olemas olnud. Aga ma arvaks, et see on päris jabur/koomiline, kuigi ei ole veel löpetatud. Kindlalt tuleb sellest one-shot, sest ah, peatükke ei oska ma kirjutada.
Ma pean nüüd millegagi tegelema hakkama, ei saa eriti asju edasi lükata, homme on füüsikas kontrolltöö, ajaloo(d) ja/vöi ühiskonna peaks ka ära vastama, soovitatavalt saksa ja musa lehed valmis tootma. Oeh, eluke vöib vahest ikka raske küll olla. (Ma ei ole ikka kindel, kas see peaks äkki hoopis 'vahel' olema. Ma ei tee neil ka kunagi vahet.)
Eh, näeme siis,
~Aure.
teisipäev, jaanuar 15, 2008
L. Midagi uut
Ehk siis selle blogi viiekümnes postitus! :D *throws a party or two* Polegi kunagi varem nii kaugele välja jöudnud.
Installisin endale ka uue IE (selle 7.0 versiooni - ma elasin varem ikka enneminevikus) - on teine selline, noh... omapärane. Ütleks, et äkki harjumatu, vöib-olla ajapikku muutub mugavamaks.
Käisin just ekoolis. Mul on kodukirjandi eest üks sees. :D Tegelikult ei ole ma selle üle just teab kui röömus, aga samas ei ole ma ka suutnud end kokku vötta, et seda jama ära kirjutada, ning vaevalt, et hiljemgi suudan. Pealegi, ega ma ju ei tea, kas öpetaja lasekski seda üldse enam järgi teha. Esimene tähtaeg oli ju ikkagi 18. detsember... Ma pean uurima, kas see kuidagi ka mu kursusehinnet möjutab (allapoole nelja, see on). Kui julguse kokku saan kunagi.
Täna kirjutasime klassikirjandit. Mul oli teemaks eetika, vabadus, vastutus ja üldse eksistentsiaalfilosoofilisedprobleemid. (Jah, see on tegelikult kaks söna, aga mulle hakkas see koos meeldima.) Sain kokku umbes 780 söna, mis tegi pea poolteist tundi ümberkirjutamist, mida on töesti palju, kuid mida rohkem ma kirjutan, seda aeglasemaks tempo (Euroopa tugevaim pabersalvrätt) muutub, sest käsi sureb ja krambistub. Ma usun, et saan löpukirjandil kuue tunniga hakkama, sest sellest maha magan ma ju ainult esimesed nelikümmend viis minutit kuni ühe tunni.
Potter Puppet Pals Kadi blogist lämmatavad mind jätkuvalt naeruga. No, ma ei vöi, sellise absoluutse huumoriidiootsusega annab ikka välja tulla. :D
Homme peaks tulema ometi üks lühem päev. Kui suudaks end kuidagi veenda ka matat öppima/koduseid ülesandeid tegema, oleks suur saavutus ja saaks seinale risti tömmata. Mulle meeldib, kui ma ei pea trükkides klaverit vaatama, kuid vahel möni täht eksib ikka kuidagi ära. Nagu ühes eelnevas postis kirjas, on statistika jama, kuid sinnasamasse kategooriasse vöite paigutada ka töenäosuse. Lihtsalt kohutav jama.
Ma loen "Forsyte'ide saagat". Lihtsalt jonni pärast. Ja selle nömeda pseudo-psühholoogi kiuste. Jah, olengi selline väike vastik uss (Goa'uld xD). Kuigi tegelikult, peaks keskenduma "Maa önnistusele", mis oli ka üks vöimalik kirjanditeema. Koos "Töe ja öiguse" ning "Körboja peremehega", kuid ma lihtsalt ei suutnud Tammsaaret lahkama hakata. Minugi laused on kohati liig pikad ja keerulised, kuid ma ei ole tammsaarelikult üksluine.
Eh, piisab teile küll. Ja minulegi.
~Aure.
EDIT: (Sest ma ei taha ilusat L'i rikkuda.) Mis te uuest silmapaigutusest ülal blogi pealkirja juures arvate? Praise and constructive criticism plox.
Installisin endale ka uue IE (selle 7.0 versiooni - ma elasin varem ikka enneminevikus) - on teine selline, noh... omapärane. Ütleks, et äkki harjumatu, vöib-olla ajapikku muutub mugavamaks.
Käisin just ekoolis. Mul on kodukirjandi eest üks sees. :D Tegelikult ei ole ma selle üle just teab kui röömus, aga samas ei ole ma ka suutnud end kokku vötta, et seda jama ära kirjutada, ning vaevalt, et hiljemgi suudan. Pealegi, ega ma ju ei tea, kas öpetaja lasekski seda üldse enam järgi teha. Esimene tähtaeg oli ju ikkagi 18. detsember... Ma pean uurima, kas see kuidagi ka mu kursusehinnet möjutab (allapoole nelja, see on). Kui julguse kokku saan kunagi.
Täna kirjutasime klassikirjandit. Mul oli teemaks eetika, vabadus, vastutus ja üldse eksistentsiaalfilosoofilisedprobleemid. (Jah, see on tegelikult kaks söna, aga mulle hakkas see koos meeldima.) Sain kokku umbes 780 söna, mis tegi pea poolteist tundi ümberkirjutamist, mida on töesti palju, kuid mida rohkem ma kirjutan, seda aeglasemaks tempo (Euroopa tugevaim pabersalvrätt) muutub, sest käsi sureb ja krambistub. Ma usun, et saan löpukirjandil kuue tunniga hakkama, sest sellest maha magan ma ju ainult esimesed nelikümmend viis minutit kuni ühe tunni.
Potter Puppet Pals Kadi blogist lämmatavad mind jätkuvalt naeruga. No, ma ei vöi, sellise absoluutse huumoriidiootsusega annab ikka välja tulla. :D
Homme peaks tulema ometi üks lühem päev. Kui suudaks end kuidagi veenda ka matat öppima/koduseid ülesandeid tegema, oleks suur saavutus ja saaks seinale risti tömmata. Mulle meeldib, kui ma ei pea trükkides klaverit vaatama, kuid vahel möni täht eksib ikka kuidagi ära. Nagu ühes eelnevas postis kirjas, on statistika jama, kuid sinnasamasse kategooriasse vöite paigutada ka töenäosuse. Lihtsalt kohutav jama.
Ma loen "Forsyte'ide saagat". Lihtsalt jonni pärast. Ja selle nömeda pseudo-psühholoogi kiuste. Jah, olengi selline väike vastik uss (Goa'uld xD). Kuigi tegelikult, peaks keskenduma "Maa önnistusele", mis oli ka üks vöimalik kirjanditeema. Koos "Töe ja öiguse" ning "Körboja peremehega", kuid ma lihtsalt ei suutnud Tammsaaret lahkama hakata. Minugi laused on kohati liig pikad ja keerulised, kuid ma ei ole tammsaarelikult üksluine.
Eh, piisab teile küll. Ja minulegi.
~Aure.
EDIT: (Sest ma ei taha ilusat L'i rikkuda.) Mis te uuest silmapaigutusest ülal blogi pealkirja juures arvate? Praise and constructive criticism plox.
neljapäev, november 01, 2007
Nanosoiud
12:06
Ma kardan, et mul on see probleem, et ma ei oska situatsioone luua normaalselt. Kirjeldama vöiksin ma jäädagi, kuid kuidas sündmusi luua, on minu jaoks äraütlemata keeruline. No, lihtsalt ei tule normaalseid ideid pähe.
17:30
Vahepeal on toimunud progress. Lisandunnud on üsna tubli hunnik sönu, kui enne oli mingi 881, siis nüüd on 1576. Kusjuures, seda on liiga vähe. Eriti arvestades seda, et ma peaks umbes 1667 söna päevas kirjutama, aga osa sellest tänasest on varem valmis kirjutatud juba. Noh. Mul on veel aega. :D
19:20
Kolmsada söna on jöudnud juurde tekkida. Ausalt, see kirjutamine polegi nii raske, kuigi omajagu aega vötab kindlasti see, et köigepealt pastakast välja imen teksti ja alles siis arvutisse trükin, kuid nii jookseb mul inspiratsioon hoopis paremini ning paberil ei teki pidevat vajadust ega tahtmist juba kirjapandut metsikult muuta. =/
~Aure.
Ma kardan, et mul on see probleem, et ma ei oska situatsioone luua normaalselt. Kirjeldama vöiksin ma jäädagi, kuid kuidas sündmusi luua, on minu jaoks äraütlemata keeruline. No, lihtsalt ei tule normaalseid ideid pähe.
17:30
Vahepeal on toimunud progress. Lisandunnud on üsna tubli hunnik sönu, kui enne oli mingi 881, siis nüüd on 1576. Kusjuures, seda on liiga vähe. Eriti arvestades seda, et ma peaks umbes 1667 söna päevas kirjutama, aga osa sellest tänasest on varem valmis kirjutatud juba. Noh. Mul on veel aega. :D
19:20
Kolmsada söna on jöudnud juurde tekkida. Ausalt, see kirjutamine polegi nii raske, kuigi omajagu aega vötab kindlasti see, et köigepealt pastakast välja imen teksti ja alles siis arvutisse trükin, kuid nii jookseb mul inspiratsioon hoopis paremini ning paberil ei teki pidevat vajadust ega tahtmist juba kirjapandut metsikult muuta. =/
~Aure.
teisipäev, oktoober 16, 2007
Vulkaanidest ja muust
Mul ei ole lihtsalt aega olnud blogisse miskit kirja panna. Endal tundub tiba möttetu ainult paar-kolm rida vöi löiku trükkida, kuid pikemate kokkupanek vötab nii lollilt palju aega, et suure väsimuse korral tuleb enne küll ajusurm, kui asi valmis. :P
Muidugi ei aita siinkohal sugugi kaasa fakt, et mulle meeldib oma teksti enne postitamist mitmeid-setmeid kordi läbi lugeda, vahest ma pean lihtsalt keset lauset kinni ja hakkan algusest peale uuesti lugema. Kas asi selles, et mulle nii väga meeldib enese kirjapandud pläma? Ma usuks ennemini, et asi selles, et ma üritan ikka kontrollida, kas mul järjepidavust on ja ega öigekirjavigu ole.
Igatahes, kui hakata kuskilt pihta, siis pühapäeval sai maal käidud ja löket tehtud. Igavene hunnik oksasodi oli vaja ära pöletada, sest saunataguse tagumine plats läheb järgmine aasta vilja alla ja isa otsustas vösa sealt äärtest ära vötta ning koha korda enne teha. Noh, sai siis suitsukana mängitud ning tööd tehtud. Päris väsitav oli, olime ka terve päeva loomulikult. (Meenus, et mul peaks kuskil kapis üks jäätis olema.)
Esmaspäev oli siis see päev, mil meil selle öppeaasta esimesed bioloogiatunnid olid. Öpetaja, Imbi Uulop (vöi Oolup) oli nimi vist, tundub suhteliselt normaalne olevat, ta juttu on vähemalt vöimalik kuulata, mitte nii nagu Sadami puhul, kus lihtsalt see kohutav hulk äää-tamist ja eee-tamist löpuks nii pinda käima hakkas.
Kella neljast oli siis OGA lepingute sölmimine. W00t, olen katseajal, kuid misiganes. :D Sai siis torti ja küpsist söödud, mahla joodud ning tööd tehtud. Valisime ametimehi: Mari-Liis on edasi president, Hannes on ase, mina olen sekretäär-protokollija, Maarja ja Karoliin on raamatupidajad, Ketlin on sünnipäevade organisaator ja teised on ka mingid asjapulgad. Möni inimene oli puudu ka, mistöttu polegi köiki ameteid veel paika saadud.
Täna oli meil eesti keeles kirjandi kirjutamine, väga inimlikud teemad olid, ehk siis pöhiliselt inimese, tema valikute ja elu ümber keerlevad. Mina kirjutasin hunniku (haiget) teksti kokku teemal "Mis on elu möte? (loetud kirjanduse pöhjal)" Pöhinesin oma jutus ka kolmele kirjanduslikule teosele ("Töde ja öigus", "Dorian Gray" ja "Faust") - loodetavasti öpetaja ikka märkab seekord neid seal teksti sees. Muidu oli ikkagi suht kehvapoolne jutt, ma kardan, aga eks ootame ja näeme tulemused ära, miliganes need siis ka tule.
Matas oli ka veel tunna vektorite peale, usun, et tuleb normaalne hinne. Ei tundunud nagu oleks väga nihu läinud, kuid vöib juhtuda, et möned vead kirjutasin ikkagi sisse.
Kirjutamisega seoses - ei ole kirjutanud ühtegi oma juttu edasi, pole lihtsalt aega olnud, kuid loodan, et homme ingas saab ehk midagi kirja, kui inspiratsioon peaks otsustama mind külastada. Inga eelis ongi see, et kuna kolmveerand klassi on ääretult aeglane, siis mul on rahumeeli aega tegeleda omade asjadega.
Viimased paar tundi olen metsikult ajaloo töövihiku ülesandeid teinud - need on need köige vastikumad asjad üldse, enam möttetumaks minna vist ei saakski. Aga kuna Ivo ähvardas, et ta korjab need kokku ja paneb hinded, siis pidin ju ära tegema. Paar ülesannet on tegemata ka, loodetavasti saan homme Mare pealt maha teha need, sest ma lihtsalt ei jaganud matsu ära. :D
Ma esmaspäeval mötisklesin elu möttest enne mata tundi, ja ena! kohe tulebki see kirjandi teemaks. Olen alati öelnud, et mul on prohvetlikud vöimed. :P
Täna hommikul nägin unes mingeid eriti huvitavaid, kuid omapäraseid asju. Köigepealt ma olin maal, tudisin ema-isa toas nende vanas voodis mingi ilge suure tekikuhja all ja patjade otsas, hästi-hästi mönus oli, kuid siis tuli mingil hetkel vanaema äratama, tömbas kardinad eest ja puha, kuigi ma teesklesin magamist. Ja siis lendas toas ja kardina peal ringi mingi pirakas putukas, ei teagi, mis täpselt.
Teine unenägu oli veelgi veidram. Meie klass korraldas koolis mingit laata vöi lihtsalt letti. Müüsime seal igast söödavaid asju: öunu, apelsine, komme, küpsiseid ja palju muud. Tegevus toimus otsekui saksa keele klassis, ainult, et see oli kuidagi paar korrust nagu allpool ja moondunud völvkaartega keldrimoodi asjanduseks, kus siiski oli mingil hetkel aknad olemas. Ma tean, et Iivika tegeles müügiga, ka Mari-Liis; mina ronisin millalgi üle laudade. Siis vahepeal kirjutasid Rando ja veel paar poissi minu mingisugust kodust tööd maha - hiljem tuli välja, et Vann väitis, et see on transkriptsiooni ülesanne, kuigi tahtis olla rohkem kalligraafia. Nii et ma ei teagi. :D
Ja enne, kui päris meelest läheb, mainiksin ära, et ma kavatsen pärast kooli löpetamist katsuda sisse saada inglise filoloogiasse, öigusteadusesse ja geoloogiasse, sest geoloogia ja eriti vulkaanindus on üle köige. Kuhu ma sisse saan, kuhu veel kandideerin ja mis siis ikkagi saab, seda näeb hiljem. Kuid tahaks Tartusse, öudselt tahaks kohe. :P
~Liisa.
Muidugi ei aita siinkohal sugugi kaasa fakt, et mulle meeldib oma teksti enne postitamist mitmeid-setmeid kordi läbi lugeda, vahest ma pean lihtsalt keset lauset kinni ja hakkan algusest peale uuesti lugema. Kas asi selles, et mulle nii väga meeldib enese kirjapandud pläma? Ma usuks ennemini, et asi selles, et ma üritan ikka kontrollida, kas mul järjepidavust on ja ega öigekirjavigu ole.
Igatahes, kui hakata kuskilt pihta, siis pühapäeval sai maal käidud ja löket tehtud. Igavene hunnik oksasodi oli vaja ära pöletada, sest saunataguse tagumine plats läheb järgmine aasta vilja alla ja isa otsustas vösa sealt äärtest ära vötta ning koha korda enne teha. Noh, sai siis suitsukana mängitud ning tööd tehtud. Päris väsitav oli, olime ka terve päeva loomulikult. (Meenus, et mul peaks kuskil kapis üks jäätis olema.)
Esmaspäev oli siis see päev, mil meil selle öppeaasta esimesed bioloogiatunnid olid. Öpetaja, Imbi Uulop (vöi Oolup) oli nimi vist, tundub suhteliselt normaalne olevat, ta juttu on vähemalt vöimalik kuulata, mitte nii nagu Sadami puhul, kus lihtsalt see kohutav hulk äää-tamist ja eee-tamist löpuks nii pinda käima hakkas.
Kella neljast oli siis OGA lepingute sölmimine. W00t, olen katseajal, kuid misiganes. :D Sai siis torti ja küpsist söödud, mahla joodud ning tööd tehtud. Valisime ametimehi: Mari-Liis on edasi president, Hannes on ase, mina olen sekretäär-protokollija, Maarja ja Karoliin on raamatupidajad, Ketlin on sünnipäevade organisaator ja teised on ka mingid asjapulgad. Möni inimene oli puudu ka, mistöttu polegi köiki ameteid veel paika saadud.
Täna oli meil eesti keeles kirjandi kirjutamine, väga inimlikud teemad olid, ehk siis pöhiliselt inimese, tema valikute ja elu ümber keerlevad. Mina kirjutasin hunniku (haiget) teksti kokku teemal "Mis on elu möte? (loetud kirjanduse pöhjal)" Pöhinesin oma jutus ka kolmele kirjanduslikule teosele ("Töde ja öigus", "Dorian Gray" ja "Faust") - loodetavasti öpetaja ikka märkab seekord neid seal teksti sees. Muidu oli ikkagi suht kehvapoolne jutt, ma kardan, aga eks ootame ja näeme tulemused ära, miliganes need siis ka tule.
Matas oli ka veel tunna vektorite peale, usun, et tuleb normaalne hinne. Ei tundunud nagu oleks väga nihu läinud, kuid vöib juhtuda, et möned vead kirjutasin ikkagi sisse.
Kirjutamisega seoses - ei ole kirjutanud ühtegi oma juttu edasi, pole lihtsalt aega olnud, kuid loodan, et homme ingas saab ehk midagi kirja, kui inspiratsioon peaks otsustama mind külastada. Inga eelis ongi see, et kuna kolmveerand klassi on ääretult aeglane, siis mul on rahumeeli aega tegeleda omade asjadega.
Viimased paar tundi olen metsikult ajaloo töövihiku ülesandeid teinud - need on need köige vastikumad asjad üldse, enam möttetumaks minna vist ei saakski. Aga kuna Ivo ähvardas, et ta korjab need kokku ja paneb hinded, siis pidin ju ära tegema. Paar ülesannet on tegemata ka, loodetavasti saan homme Mare pealt maha teha need, sest ma lihtsalt ei jaganud matsu ära. :D
Ma esmaspäeval mötisklesin elu möttest enne mata tundi, ja ena! kohe tulebki see kirjandi teemaks. Olen alati öelnud, et mul on prohvetlikud vöimed. :P
Täna hommikul nägin unes mingeid eriti huvitavaid, kuid omapäraseid asju. Köigepealt ma olin maal, tudisin ema-isa toas nende vanas voodis mingi ilge suure tekikuhja all ja patjade otsas, hästi-hästi mönus oli, kuid siis tuli mingil hetkel vanaema äratama, tömbas kardinad eest ja puha, kuigi ma teesklesin magamist. Ja siis lendas toas ja kardina peal ringi mingi pirakas putukas, ei teagi, mis täpselt.
Teine unenägu oli veelgi veidram. Meie klass korraldas koolis mingit laata vöi lihtsalt letti. Müüsime seal igast söödavaid asju: öunu, apelsine, komme, küpsiseid ja palju muud. Tegevus toimus otsekui saksa keele klassis, ainult, et see oli kuidagi paar korrust nagu allpool ja moondunud völvkaartega keldrimoodi asjanduseks, kus siiski oli mingil hetkel aknad olemas. Ma tean, et Iivika tegeles müügiga, ka Mari-Liis; mina ronisin millalgi üle laudade. Siis vahepeal kirjutasid Rando ja veel paar poissi minu mingisugust kodust tööd maha - hiljem tuli välja, et Vann väitis, et see on transkriptsiooni ülesanne, kuigi tahtis olla rohkem kalligraafia. Nii et ma ei teagi. :D
Ja enne, kui päris meelest läheb, mainiksin ära, et ma kavatsen pärast kooli löpetamist katsuda sisse saada inglise filoloogiasse, öigusteadusesse ja geoloogiasse, sest geoloogia ja eriti vulkaanindus on üle köige. Kuhu ma sisse saan, kuhu veel kandideerin ja mis siis ikkagi saab, seda näeb hiljem. Kuid tahaks Tartusse, öudselt tahaks kohe. :P
~Liisa.
reede, oktoober 12, 2007
Taevasse keerleb suits
Seda pealkirja vöib mitmeti möista, nagu tavaliselt. Üldiselt ma olen avastanud, et mulle hullupööra meeldib sümbolistlik kirjandus. Luule, proosa, give me everything. Sümbolism ongi möistus. Ja köike muud. Iseenda kohta vöiks nii palju öelda, et kaldun süvasümbolismi, ehk siis pläman nii palju, et keegi enam aru ei saa. :D Vöi siis ei kirjuta üldse sümbolites.
Kunagi mulle öeldi, et ma kasutan sönu väga möjuvalt. See käis mu ingliskeelse luule kohta. Noh, mina ei oska seda kommenteerida. Pole mulle kunagi jäänud mulje nagu ma töesti oskaksin sönadega hullult hästi ümber käia.
Mu kunagine beta-reader väitis küll samuti, et mu tekste on huvitav ja pönev lugeda, kuigi noh, see oli ikka hullem seep, mida ma tol korral kokku kirjutasin. xD Eile lugesin oma vanu teoseid taaskord ja nagu see jutt oli haige. :P Eriti valus oli mingi sisukokkuvöte, millest jäi selline mulje, nagu loeks "Vaprate ja ilusate" kohta telekavast. XD
Samas aga paar teist fänfikki, mis on hiljem kirjutatud (aga pooleli nagu köik muugi), olid päris damn good. Ma ei suutnud algul öeldagi, kelle kirjutatud need olid, sest erinesid minu stiilist (vähemalt oma meelest) ikka päris palju. Need ei tekitanud seda tavalist "ijuuu, mina seda ei taha lugeda, see on ju lameeee!" tunnet. xD
Kui mul ainult oleks kannatust ükski asi kord löpuni kirjutada, aga sellega pole ma veel kordagi hakkama saanud. Luuletusi siinkohal ma ei loeks, sest need on lihtsalt nii palju lühemad, et isegi mina olen olnud sunnitud enamiku neist ikkagi löpetama. Aga mingi viis-kuus on pooleli ka. :P
Igatahes, tänane koolipäev oli igav, nagu tavaliselt. Saime teada, et esmaspäevast saadakse meile bioloogia öpetaja ka (Leisi kooli oma), kes hakkab siis kahte tundi järjest andma ja järgmine veerand ehk lausa kolm biugat ühel päeval O.o (sest ta saab käia ainult esmaspäeval). Oh jah. Sellega seoses, a klassil oli täna füüsika kuues tund, sest neil hakkab biuga olema füsa tunnist ja siis jamatakse seal selle tunniplaaniga kuidagi. Meil on igatahes olnud nii mitu eesti keelt lisaks praegu, et puudu küll kuskilt ei tohiks tulla. ^^
Praegu on öues vaiksemaks jäänud, kuid enne oli meil siin see "Rootsi lörtsitorm" (nagu ajaleht, kuigi kollane, väljendas). Tormine ilm on tegelikult hästi ilus. Mulle küll meeldib, kui tuul ulub akna taga, vöi kui öues olles peab vaatama, et tuul sind merre ei puhuks. :D
~Aure.
Kunagi mulle öeldi, et ma kasutan sönu väga möjuvalt. See käis mu ingliskeelse luule kohta. Noh, mina ei oska seda kommenteerida. Pole mulle kunagi jäänud mulje nagu ma töesti oskaksin sönadega hullult hästi ümber käia.
Mu kunagine beta-reader väitis küll samuti, et mu tekste on huvitav ja pönev lugeda, kuigi noh, see oli ikka hullem seep, mida ma tol korral kokku kirjutasin. xD Eile lugesin oma vanu teoseid taaskord ja nagu see jutt oli haige. :P Eriti valus oli mingi sisukokkuvöte, millest jäi selline mulje, nagu loeks "Vaprate ja ilusate" kohta telekavast. XD
Samas aga paar teist fänfikki, mis on hiljem kirjutatud (aga pooleli nagu köik muugi), olid päris damn good. Ma ei suutnud algul öeldagi, kelle kirjutatud need olid, sest erinesid minu stiilist (vähemalt oma meelest) ikka päris palju. Need ei tekitanud seda tavalist "ijuuu, mina seda ei taha lugeda, see on ju lameeee!" tunnet. xD
Kui mul ainult oleks kannatust ükski asi kord löpuni kirjutada, aga sellega pole ma veel kordagi hakkama saanud. Luuletusi siinkohal ma ei loeks, sest need on lihtsalt nii palju lühemad, et isegi mina olen olnud sunnitud enamiku neist ikkagi löpetama. Aga mingi viis-kuus on pooleli ka. :P
Igatahes, tänane koolipäev oli igav, nagu tavaliselt. Saime teada, et esmaspäevast saadakse meile bioloogia öpetaja ka (Leisi kooli oma), kes hakkab siis kahte tundi järjest andma ja järgmine veerand ehk lausa kolm biugat ühel päeval O.o (sest ta saab käia ainult esmaspäeval). Oh jah. Sellega seoses, a klassil oli täna füüsika kuues tund, sest neil hakkab biuga olema füsa tunnist ja siis jamatakse seal selle tunniplaaniga kuidagi. Meil on igatahes olnud nii mitu eesti keelt lisaks praegu, et puudu küll kuskilt ei tohiks tulla. ^^
Praegu on öues vaiksemaks jäänud, kuid enne oli meil siin see "Rootsi lörtsitorm" (nagu ajaleht, kuigi kollane, väljendas). Tormine ilm on tegelikult hästi ilus. Mulle küll meeldib, kui tuul ulub akna taga, vöi kui öues olles peab vaatama, et tuul sind merre ei puhuks. :D
~Aure.
Nägemiskivid:
ilm,
kool,
looming,
mullikesed,
sümbolism
neljapäev, oktoober 11, 2007
Höbepool ülal
Päev neljas on meil käes, küll ikka kärmelt aeg läeb. <~ Ääretult nadi luulerida. :D Rütm on ka ennemini omadega metsapoole. Kuid, meh, misiganes. Oluline on hoopis see, et olen jälle oma kohustusi unarusse jätnud ja pole sissekandeid teinud. Aga kui asi niimoodi vabalt edasi vöib minna, siis öige pea vöib juhtuda, et ma loobun selle blogi täitmisest täielikult. Sest ega mulle see just ei meeldi.
Nagu Taurile sai eile öeldud, sain mata töö nelja, täna veel ei saanud vihikuid tagasi, set möni inimene alles tegi tööd. Eks näeb siis homme, mis vigu täpselt tegin, kuigi enam-vähem tean juba praegu. Tänane füsa oli ikka eriti haige. Üritasime mingeid ülesandeid lahendada, kuid ausalt öelda ei saanud nagu keegi neist eriti hästi aru. Öps ka seletas midagi, kuid see oli ikka täiesti seosetu, ning ta lubas homme vihikud ära korjata, et hinnet panna. =/
Selline kahtlane tunne on, et homme tuleb meil üks lustlik Cooper'i jooksmine. Kolmapäeval sai juba harjutatud, ehk siis poolt distantsi joostud. See on lihtsalt nii ääretult tüütu - kaksteist minutit järjest joosta on väga palju aega, mille jaoks sisu vaja leida. Eelmine aasta jooksime seda reedel esimeses tunnis, kui oli juba piisavalt külm, et halb oleks. Mina saingi vist kurguvalu vö midagi taolist.
Kui aus olla, siis polegi nagu erilist tahtmist homme kooli minna. Selline möttetu päev töotab tulla jälle. Eriti närvidele käib see, et pärast viiendat tundi (kehaline) on veel üks täiesti möttetu eesti keel ka. Ja milleks? Ainult selleks, et ikka 32 tundi nädalasse kokku saada. Aga kadeduseuss minus ütleb, et a klassil on ainult 31 tundi nädalas (ja reedel seega viis) - see on piisavalt ebaaus.
Pidin juba varem rääkima (näädsa, nüüd ongi kuupäev meelest läinud), mida ükskord unes nägin. Mingi eriti huvitav jaapani-teemaline dream oli. Mingi kutt käis igal pool ja ööbis erinevates kohtadest (millest üks meenutas meie maja pööningut), siis oli seal veel mingi jaapani maffia värk käimas. Löpuks läks ilgeks kaklemiseks kätte. xD
Nüüd igatahes simsi mängima. Polegi ammu teinud seda. (Pärast peab juttu kirjutama.)
~Aure.
Nagu Taurile sai eile öeldud, sain mata töö nelja, täna veel ei saanud vihikuid tagasi, set möni inimene alles tegi tööd. Eks näeb siis homme, mis vigu täpselt tegin, kuigi enam-vähem tean juba praegu. Tänane füsa oli ikka eriti haige. Üritasime mingeid ülesandeid lahendada, kuid ausalt öelda ei saanud nagu keegi neist eriti hästi aru. Öps ka seletas midagi, kuid see oli ikka täiesti seosetu, ning ta lubas homme vihikud ära korjata, et hinnet panna. =/
Selline kahtlane tunne on, et homme tuleb meil üks lustlik Cooper'i jooksmine. Kolmapäeval sai juba harjutatud, ehk siis poolt distantsi joostud. See on lihtsalt nii ääretult tüütu - kaksteist minutit järjest joosta on väga palju aega, mille jaoks sisu vaja leida. Eelmine aasta jooksime seda reedel esimeses tunnis, kui oli juba piisavalt külm, et halb oleks. Mina saingi vist kurguvalu vö midagi taolist.
Kui aus olla, siis polegi nagu erilist tahtmist homme kooli minna. Selline möttetu päev töotab tulla jälle. Eriti närvidele käib see, et pärast viiendat tundi (kehaline) on veel üks täiesti möttetu eesti keel ka. Ja milleks? Ainult selleks, et ikka 32 tundi nädalasse kokku saada. Aga kadeduseuss minus ütleb, et a klassil on ainult 31 tundi nädalas (ja reedel seega viis) - see on piisavalt ebaaus.
Pidin juba varem rääkima (näädsa, nüüd ongi kuupäev meelest läinud), mida ükskord unes nägin. Mingi eriti huvitav jaapani-teemaline dream oli. Mingi kutt käis igal pool ja ööbis erinevates kohtadest (millest üks meenutas meie maja pööningut), siis oli seal veel mingi jaapani maffia värk käimas. Löpuks läks ilgeks kaklemiseks kätte. xD
Nüüd igatahes simsi mängima. Polegi ammu teinud seda. (Pärast peab juttu kirjutama.)
~Aure.
pühapäev, oktoober 07, 2007
Haha, ninanips
Ma ei viitsi öpetajate päevast rääkida praegu. Liialt palju olen juba jutustanud sellel teemal. Möni teine kord, kui tahtmine peale tuleb.
Tegelikult mul oli mingi hea möte, millest raamatut arendada, aga siis see moondus mu tavaliseks jamaks. :D Mistöttu praegu ei ole mul ühtegi head ideed. Vöi ühtegi uut head ideed pole. Üks vana siiski on, aga ma ei tea, kas mul önnestub end sundida seda arendama.
Viimasel ajal on köik mu head ideed ohus, et digimuutuvad ajarändeks, kus on alati miskipärast Dumblebumble ka. Teda ma tegelikult sinna sugugi ei taha, aga ta topib ennast just igale poole. Ja rikub köik ära. Ses möttes, et ideest saab järsku klishee, isegi kui tast oleks vöinud ehk asja saada.
See on ikka päris röve, kui aus olla. Mul hakkab kohati lausa halb, milliseid jamasid mu vaene väsinud aju välja suudab möelda.
Ma nägin millalgi midagi toredat unes. Aga äkki see ei olnudki teab kui tore? Sest probleem on selles, et ma praegu ei suuda meenutada, mis seal nii toredat oli, kuigi tunne on, et oli tore.
Eh, näe! jälle unustasin midagi ära. Kui mälu pole, siis seda lihtsalt ei ole, ega suure töenäosusega saa olema kah mitte.
Kas "nii et" on üks vöi kaks söna, vöi oleneb see kliimast?
~Liisa.
Tegelikult mul oli mingi hea möte, millest raamatut arendada, aga siis see moondus mu tavaliseks jamaks. :D Mistöttu praegu ei ole mul ühtegi head ideed. Vöi ühtegi uut head ideed pole. Üks vana siiski on, aga ma ei tea, kas mul önnestub end sundida seda arendama.
Viimasel ajal on köik mu head ideed ohus, et digimuutuvad ajarändeks, kus on alati miskipärast Dumblebumble ka. Teda ma tegelikult sinna sugugi ei taha, aga ta topib ennast just igale poole. Ja rikub köik ära. Ses möttes, et ideest saab järsku klishee, isegi kui tast oleks vöinud ehk asja saada.
See on ikka päris röve, kui aus olla. Mul hakkab kohati lausa halb, milliseid jamasid mu vaene väsinud aju välja suudab möelda.
Ma nägin millalgi midagi toredat unes. Aga äkki see ei olnudki teab kui tore? Sest probleem on selles, et ma praegu ei suuda meenutada, mis seal nii toredat oli, kuigi tunne on, et oli tore.
Eh, näe! jälle unustasin midagi ära. Kui mälu pole, siis seda lihtsalt ei ole, ega suure töenäosusega saa olema kah mitte.
Kas "nii et" on üks vöi kaks söna, vöi oleneb see kliimast?
~Liisa.
neljapäev, oktoober 04, 2007
Homme öpetame
Homme on siis teada-tuntud öpetajate päev meil siin koolis. Mina olen, nagu varem korduvalt märgitud, inglise keele öpetaja Kaasik. Loodetavasti olen ma siis ikka piisavalt terve, et kohale minna ja tunde anda. Praeguseks on palavik pisut alla läinud, nii 37,4, mis oleks talutav ka homme. Nii et pöidlad pihku ja loodame parimat.
Erik sai täna Kaasiku käest mulle materjali ka. Ta on vist küll ainus inimene, kes kahel aastal järjest öpetajate päevaks valmistub. :P Tegin ka selle tänukirja asjanduse valmis, mida Nooda Mare teha palus, nii et selle taha ei jää ka homne pidama. Kindlasti pean endale tassi ja Thera Flu kaasa vedama. Kohvi ma ju ikka ei joo. :D
Nüüd igatahes lähen oma geniaalset möttelendu täide viima. Mu aju töötab palavikuga ikka paremini kui ilma. Sellises olekus tuleb ka sudoku lahendamine köige paremini välja, kust see huvitav idee alguse saigi.
Hiljem.
~Aure.
Erik sai täna Kaasiku käest mulle materjali ka. Ta on vist küll ainus inimene, kes kahel aastal järjest öpetajate päevaks valmistub. :P Tegin ka selle tänukirja asjanduse valmis, mida Nooda Mare teha palus, nii et selle taha ei jää ka homne pidama. Kindlasti pean endale tassi ja Thera Flu kaasa vedama. Kohvi ma ju ikka ei joo. :D
Nüüd igatahes lähen oma geniaalset möttelendu täide viima. Mu aju töötab palavikuga ikka paremini kui ilma. Sellises olekus tuleb ka sudoku lahendamine köige paremini välja, kust see huvitav idee alguse saigi.
Hiljem.
~Aure.
kolmapäev, september 26, 2007
Ainult ninja
Pöhiliselt selle pärast, et mu parem käsi on nagu surnud/valus/vms. Veetsin just seitse tundi kutsikate vande plakatit tehes. Gooti tähed on hullult lahedad, kuid nende maalimine kestab igavesti! xD Ma üldse ei imesta, kui keskaegsed mungad veetsid aastaid ühte raamatut ümber kirjutades. Pole mingi ime...
Esmaspäeval tegin mata kontrolltöö järgi, sain selle viie (noh, miinus oli taga, aga sest ainult kaks ülesannet oli ning mul läks seal ümardamisega tsipa mööda, kuid muidu oli öige), füsa tööd ei ole veel jöudnud teha, otsustasin, et teen selle hoopis järgmine nädal, sest tänavu pole enam lihtsalt aega. Tänane ja homne kulub köik ristimise peale ära.
Eile saime digitelevisiooni kah tööle. Hästi vahva on vaadata mingeid MTVsid lihtsalt igavusest. xD Ka auto on nüüd täitsa korras, klaas uuesti ees (sellega oli ikka ilge jama, kuid kunagi hiljem) ning söidukorras.
Palju-palju oleks öelda, kuid praegu tahan lihtsalt magama. Homme teen kokkuvötte, vöi kui mul pärast ristimist üldse enam energiat järel ei ole, siis ülehomme.
~Liisa.
Esmaspäeval tegin mata kontrolltöö järgi, sain selle viie (noh, miinus oli taga, aga sest ainult kaks ülesannet oli ning mul läks seal ümardamisega tsipa mööda, kuid muidu oli öige), füsa tööd ei ole veel jöudnud teha, otsustasin, et teen selle hoopis järgmine nädal, sest tänavu pole enam lihtsalt aega. Tänane ja homne kulub köik ristimise peale ära.
Eile saime digitelevisiooni kah tööle. Hästi vahva on vaadata mingeid MTVsid lihtsalt igavusest. xD Ka auto on nüüd täitsa korras, klaas uuesti ees (sellega oli ikka ilge jama, kuid kunagi hiljem) ning söidukorras.
Palju-palju oleks öelda, kuid praegu tahan lihtsalt magama. Homme teen kokkuvötte, vöi kui mul pärast ristimist üldse enam energiat järel ei ole, siis ülehomme.
~Liisa.
Tellimine:
Postitused (Atom)