I join the queue on your answer phone…

Just hear me out, don't make me wait
I'm not myself
The smile I fake, the permanent wave of
I'm a slow motion accident

Käisin raamatukogus ja lohistasin endale inglisekeelset ilukirjandust. Seiklesin natuke linnas mööda veidraid tänavaid ja hoove. Veetsin poodeldes kokku kolm tundi vähemalt, kuid ma arvan, et rohkem nagu neli.

Homme ma pean veelkord ostlema minema. Sillule oleks kinki ka vaja, aga loomulikult ei taha ta abivalmis olla ja ütleda, mida ta tahaks.

Esmaspäeval tulin bussiga Tartusse, vahepeal helistati korteri asjus, seejärel otsustas isa, et ta tuleb teisipäeval lepingut sölmima. Aga mina olin juba bussis. Nädalavahetusel sai mu läpaka jalg uuesti alla liimitud. Nurr kolis öue ja vanavanaema viidi haiglasse.

Teisipäeval tuli isa kolmeks, enne käisime Silluga Abakhanis ja botaanikaaias, kömpisime tagasi mööda jöekallast. Soe oli. Käisime lepingut sölmimas, tutvusime kurja naabritädiga. Loodetavasti ei teki probleeme. Veensin isa Löunakeskusesse minema, poodlesime ja ta ostis mulle süüa. Ma ei tahtnud, et ta ära läheks, vöi siis oleks tahtnud kaasa minna.

Koju jöudes hakkasin L2-e mängima, kuid rääkides Kadiga selgus, et ta on nöus mind pisut enda juures löbustama ja söötma. Mängust ei tulnud just palju välja, kuid Kaduga sai juttu aetud ja makarone hakkliha ja juustuga tehtud, körvale veel kurgi-tomati salativärk. Ma kaeblesin talle larpist.

Eile ma tegin ka kindlasti midagi kasulikku. Vöi siis mitte. Äkki toksisin L2-d. Jah, ma käisin moonstone sharde jahtimas ning hiljem lihtsalt ostsin endale noblesse-staatuse. Tapsime Raid Bosse ja oli niisama tore. Poole üheksa paiku veenis Sillu mind temaga Arno juurde jalutama, selle asemel et oma creepyle kursavennale helistada. Arno tegi kotlette. Ka tema vihkab kohvi ja sai just uued juhiload. Tagasitulles oli meie vannitoa pirn taaskord otsad andnud. Seekord me uut ei osta, naudime romantilist küünlavalgust.

Täna töusin pisut pärast kümmet ja söin hommikust ja töllerdasin mönda aega niisama, enne kui oma pikale ostlemisreisile suundusin. Tagasi koju jöudes tegin friikartuleid ketšupiga ja lugesin Sense & Sensibilityt kuni masendus peale tuli, misjärel Jeremy löbustas mind, kuni tuju paremaks läks.

Sillu ja Andeoora (vähemalt ma arvan, et seda nime niimoodi kirjutatakse) vaatavad teises toas mingit filmi vist.

Mul ei ole rohkem midagi öelda.

~Aure.

P.S. Surnuaiast öösel läbi köndida on ikka nii vahva.

Igavene nali

Esiteks tahaks pajatada sellest, mis meiega neljapäeval toimus. Enne poolt nelja jöudsin ülikooli peahoone ette ja siis veetsin aega fuajees kuulutusi lugedes, kuni märkasin Kadit garderoobi suunduma. Mul önnestus teda üllatada/ehmatada. Sealt läksime Raekoja platsi (kas see peaks olema üks vöi kaks söna?) Hansapanga automaadi juurde, sest tal oli raha vaja, siis sitsisime ma-ei-teagi-mis tänava nurgal trepi peal ja ootasime autot. Viimaks jöudis see isegi kohale, ei mäleta, mis tüübi nimi oli. Sealt hakkasime siis edukalt Saaremaa poole vurama, ma pean tödema, et ta oli kohutavalt korralik ja eeskujulik autojuht, ei söitnudki kahesajaga. =/

Kümme enne kuute jöudsime Pärnu, kus tegime kiire Statoili-peatuse seal Kajaka lähedal, kus Kadi endale piparmündimaiteslist kakaod ostsis, mis, ma pean nentima, kakao kohta maitses üsna hüva. Mina hakkasin selle koha peal pisut muretsema, et millise praami peale me üritame jöuda, ja kas seitsmesele jöuaks. Ah jaa, enne Pärnut ja sees sajas loomulikult vihma. Miskipärast on seal alati ilm ikka eriti imelik.

Kümme enne seitset jöudsime Virtsu ja avastasime, et praamisaba ulatub selle alevipiiril oleva bensujaamani - oma kaks kilomeetrit kaist eemalt. :S

Kiire arvutus hiljem jöudsime järelduseni, et meie kolm tagumist reisijat, kes siinpool Saaremaa otsas maha minna plaanisime, saame kiirel sammul sadamasse kömpida ja äkki ennast laevale pressida, selle asemel, et neli tundi järjekorras sitsida. Möeldud-tehtud, haarasime oma kodinad ja hakkasime vehkides tulema. Vaatame siis, et oi näe, üks laev kas parasjagu tuleb vöi läheb, ei saa veel aru, aga tuli välja, et ikka alles lähenes, nimelt olid nad köik juba graafikuväliselt töös. Saime piletimajast endale piletid ja tormasime önnelikult Ofelia peale.

Ma pean nentima, et suurest lippamisest tabas mind nähtavasti ajutine hullusehoog, mille käigus arvasin, et Ofelia on tegelikult hoopis Scania ja imestasin siis, mille pagana päralt nad nii sarnased välja näevad.

Praami peal nägin loomulikult mitmeid tuttavaid, eesotsas Põlluäär Marise ja Torni Taneliga. Sai pisut juttu ajatud jälle. :D Käik oli masinatel seekord kiirem, sest ühest sadamast teise jöudmiseks kulus neil kokku ainult pool tundi tavapärase neljakümne minuti asemel. Mahaminejatest olime esimesed, minul önnestus lausa alles langevad aparelli peale hüpata - aga see crew member tegi ka seda ja see tundus lahe - ning Kadi oli see, kes märkas, et isa oli juba sadamas vastus (jah, ma olin talle enne helistanud). Siis saime koju ja löppkokkuvöttes oli see päris tore seiklus ning ikkagi ajavöit kui muud mitte.

Pikk lugu lühikeseks, kuid Shin saatis mulle kirja üle tüki, tüki aja ning kutsus Aion - Tower of Eternity Chinese Open Beta't mängima. Loomulikult haarasin vöimalusest mitme käega kinni, esiteks on tegemist hullult hea mänguga (vöi nii on vähemalt räägitud) ja teiseks saab vanade heade Sulleni inimestega jälle kokku. Mu download on praegu umbes 65% peal, hommikuks, kui hästi läheb, peaks kätte saama. Tahaks juba proovida, ja loomulikult ei jöua ära oodata, mil see ehk septembris Euroopasse jöuab.

Täna käisin poole kaheksast pea kolmveerand üheksani Orissaares jalutamas, tegin mitte just päris pika, kuid siiski toreda ringi. Kui ma saaks nüüd ka normaalselt funktsioneeriva kaardi, siis saaks kilometraaži ära mööta. Ok, pärast tükki mässamist, selgus, et kömpisin umbes 3,2 kilomeetrit. Peaaegu oleks Taurile külla läinud, aga ei teagi, miks ringi otsustasin.

Praegu jutustan Ivo aka Frosty'ga ja köisin just kassi söötmas, samuti pistsin pinstlisse kaks säästukohukest, niiet tuju on täitsa hea. Homme peaks tarretist vahukoorega saama.

Kui miskit veel meelde tuleb, siis ju saab jälle postitet.

~Aure.

P.S. Käisin täna Celesi peal proovimas, otsustasin endale Orc Fighteri teha, nimi on Sabbath. Küll seal oli ikka lag. O.O Samas muidugi oli väidetavalt 9000 inimest online ka, niiet ma ei imesta. See on ainuke kord, minu elu jooksul, kui Orc Village kubises tegelastest, arvatavasti samuti ülejäänud maailm.

Pärnu-Paikuse-Sindi-Tori-Vändra-Suure-Jaani-Viljandi-Tartu

Käisin Vändras. Avelit ei näinud. Viibisin Pärnus. Pammyt ei hakanud ka silma.

See-eest oli tegus ja vahva nädalavahetus kodus. Köiksepealt läksin neljapäeval 15.50 bussiga Saaremaale. Minu ees istunud kaks näitsikut hakkasid kuskil Viljandist Twilight'i vaatama. Mina vaatasin seda peegelpiltis bussiaknast. Orissaares tuli peale minu üks vanem proua maha, pöhimötteliselt terve bussitäis söitis edasi Kuressaarde. Kodus söime ahjukana kartulitega, mis oli väga nämm. Ja pannkooke!

Reeeeeeedel. Ma ei mäletagi hetkel. Erik sai endale uue läpaka, ma tean, ning neil oli karjääripäev vol. 2, kust ta tuli peale kahte tundi ära. Mina töusin hommikul kuskil üheksast vist, ja ju ma ikka midagi tegin. Lugesin, ma arvan.

Laupäeval ma tean, et küpsetasin. Erik ja issu läksid maale murutraktorit ära viima/kokku panema. Meie Kituga müttasime köögis, vöi noh, mina olin köögis, tema kappas mööda tubasid ringi. Öhtul vaatasime Eesti laul 2009-t. Mulle meeldis Chalice, kuigi ka "Rändajatel" ei ole väga viga. Janne oli nagu suht halb, see-eest.

Hommikul läksime üheksase praamiga mandrile ja onule Pärnusse külla. Neil on vinge neljatoaline korter, mis on tegelikult kahest kokku pandud nagu meil. Seal oli lahe. My siblings > your siblings, tied and blindfolded. Jap, me oleme köik üks suur pere.

Emme-issi läksid seitsmest minema, mina otsustasin ööseks sinna jääda. Öhtu läbi mängisime arvutimänge (Lea&Laura läbisid mul Ricochet Infinitys mitu-setu planeeti ja mina tegin nende Minesweeperi rekordeid, Artur ehitas mu Simsi maja, mis, nagu arvata oli, kujunes liiga pikaks ja igavaks protsessiks, niisiis ostsime talle ühe hoopis) ja ajasime juttu ning söime popkorni. Magama jäin poiste tuppa diivanile, nad kuulavad ka öösiti muusikat. :D

Hommikul läks äraminek kuidagi naljakalt kiirelt. Venja viisime kooli ette punktipealt - ehk 8.20, kui tal esimene tund algas, ning mina sain 8.30 bussi peale kaks-kolm minutit pärast ametlikku väljumist. Ma arvasin küll, et buss on läinud. XD

Ma tahan juba tagasi minna.

Tartus oli neetult libe, kui bussi pealt maha tulin. Kas te soolatamisest ei olegi kuulnud? Ma ei tea, miks see ilm selliseks siis minema pidi, oli ju küll kena päike eile. Mitte, et mulle kevad otseselt praegu meeldiks, sest see masendav pruun-hall periood enne lilli ja lehti on noh, depressiivne.

Kodus pesin pea ära ja plaasterdasin oma villi, miskipärast mu köps-saapad veristavad mu vasaku jala neljandat varvast, isegi ei hööru otseselt. Lugesin blogisid ja käisin nüüd öhtul poes. Töin endale juustupitsat, mida ahjus küpsetasin. See oli hea.

Muidem, kes teist on pesnud öuna vedelseebiga, sest öunakoor maitseb liiga hea, et seda lihtsalt ära koorida? Noh, mina olen.

~Aure.

P.S. Neil on kalad!

Mul on mingi Simsi haigus

Eile mängisin umbes poole kümnest (vöi oli see poole üheteistkümnest? *vaatab logist* Jap, 22.20) mingi poole kolmeni äkki Simsi. No ei ole ju asjalik tegevus, aga loomulikult on mul jälle söltuvus küljes. MOA.

Täna ärkasin suhteliselt normaalsel kellaajal, aga ei töusnud enne poolt kahtteist. Siis läksime maale ja tegime usinasti tööd - laadisime laudu ja muud vanamaja peale, teise Fordi lükkasime ka sinna peitu, sai kenasti koristatud. Öue-Nurr oli meil vastas, söötsime teda mingite vanade kotlettide ja kröbinatega. Emme ütles, et Nurr söitis tal vahepeal käru sees, igavene andekas tegelane selline.

Seejärel, kuskil kuue paiku, läksime Ööriku surnuaeda - sinnakanti pidavat detsembris nunnaklooster tulema, - et paigaldada küünlaid ja natuke haudu korda teha. Selline toredalt pime oli, önneks oli meil taskulamp ja Erikul ta vingeid tossavaid tikke.

Praegu teeb ema pannkooke ja ahjus on liha. Mina plaanin pead pesema minna, süüa ja siis istuda ja oma Nanot kirjutada. Lihtsalt kavatsengi end sundida, mul on isegi küpsiseid, millega Nanot ähvardada (ja iseennast loomulikult). Teoreetiliselt peaksin ma olema vöimeline paartuhat söna vähemalt täna kokku kritseldama. Köik oleneb loomulikult aga sellest, kas ma öigele lainele satun. Ma olen vaadanud, et sellised pisut crack!fikid vöi sarkasmist nöretavad sobivad mulle iseenesest köige rohkem. Njah.

The Killers on lahedad.

~Aure.

Saaremaal käidud

Mini-kursor on lahe. Neljapäeva öhtul läksid mölemad naabrid segi ja hakkasid üksteise vöidu puurima ja toksima. Väga pinda käis. Bussi peale sain kenasti, kuigi piletimüüja andis miskipärast jälle öpilase pileti. Mitte ei saa aru, miks nad seal köik nii kurdid peavad olema. Ahjaa, nett oli kodus vahepeal ära, mingi DNSi jama.

Saaremaa kodus sai hästi süüa ja Kitu oli seal. :D Issu tuli bussipeatusesse vastu, Sillums ja Tauri jäid pisut hiljaks, siis me mängisime mingit gängi, tšillisime ja hängisime seal. xD Reedel käis Tauri geograafia olümpiaadil, mille ta kusjuures ära vöitis, kuigi ta soigus, et see oli kohutavalt raske. Tal olevat kümme punkti rohkem olnud kui teisel kohal.

Reedel magasin niisama, olin arvutis, lugesin üht vinget Harry/Bella fikki. Laupäeval käisim vanaema juures, oli muidu tore, kopisin endale Atlantise. Pühapäeval oli torm, hakkasime varem laevale minema ja saime juba 11se peale. Pärnis käisime Maximast läbi, Tartus viisime Tauri asjad ta öe juurde, Tauri tuli meiega edasi. Issu hakkas Tallinna poole minema. Me istusime neljakesi meil: mina, Sillu, Kadi, Tauri. Edasi suundusime Kadi juurde süüa tegema: hakklihaga makaronid. Siis ootasime Markuse ära, korjasime ühikas olnud taara kokku ja viisime selle vastuvötupunkti. Mingi 117 asja ja 100~ krooni umbes. Ostsime ölut ja tulime meile. Olesklemine. Sillu läks Marteni juurde, Tauri jäi siia. Rääkisime nano teemadel. Vaatasin Atlantise ära.

I want her calendar!

Miks peab Die nii andekas olema? Yes, I'm shamelessly advertising. I'm gonna get that calendar.

Teistel teemadel: Ma tahan hoopis inglise filot öppida, mitte prantsuse. Täna saatsin mönda kohta oma CVd. Mötlesin, et kevadel teen ehk inglise keele eksami uuesti ja suvel katsetan akadeemilist testi - niisama äkki läheb önneks.

Neljapäeval on plaan kodu minna, reedene loeng ei ole nii oluline, et sealt puududa ei tohiks. I have a secret, which I'm not gonna tell you. Pühapäeval saab issuga tagasi, ta suundub edasi Tallinna. Saan siis kergemini puhta pesu tagasi tuua. Pean voodilinad vist Saaremaale viima. Sillums ja Tauri saavad ka autoga tagasi, kuigi laevapileti peavad vist ise ostma, sest bron on tehtud vöi miskit.

Ma mötisklesin siin ja vist, vist, vist on mul mingi idee olemas, millest novembris kirjutada. Ma ei julge sellest pikemalt pajatada, see on praegu nii arengustaadiumis veel, kuid ma julgen pakkuda, et see on sci-fi, kindlalt möjutatud Täheväravast ja Södadest, ma ütleks, et ka Die "Big City'st", kuid see on vaieldav, sest ainsad sarnasused on, et ka minul on pistmist mingi linnaga ja tegevus toimub tulevikus. But then again, that setup isn't all that original, now is it?

---

The butt of the fag was crushed under a heavy boot. The world was alight around them, iridescent gold dancing, flirting with inky blue; the hum of the city was deafening, millions of shards of noise fighting for life, dominance. An everlasting battle of everyday existence.

"The night has come."

She stepped off the edge, gracefully diving for the abyss below. The wind ripped through her hair and pulled at the clothes, making her cloak billow out behind her. Flying, falling. Faster, forever.

In the West, a new day was dawning.

---

Oh jumal, mul on selline multimahla isu hetkel, et mine röögata akna peal. (Ära küsi.) Aga poodi, neetut, ei tehta ju enne kaheksat - vöi lausa üheksat? - lahti. Örr, kuidas ma nii kaua üle elan? Muidem, kell on praegu 4:48. I'm weird.

Vaatasin siin mingi päev Vantage Point'i ära. Kes ei tea, see on film atentaadist mingile USA presidendile Hispaanias mingil terrorivastasel riigipeade kogunemisel. Näidatakse sündmust, sellele eelnenud ja järgnenud tegevust mitmest erinevast vaatenurgast ehk POVist. Lost'i doktor Matthew Fox mängis ka siin, mille suhtes ma olin algul pisut skeptiline, kuid ta osutus hämmastavalt sobivaks.

Seal on väga palju korduvat, nö, kuna näidatakse mitme inimese POVi, siis mitmed asjad kattuvad ja algul vöib see olla päris tüütu, kuna esialgu ei arene sündmused liiga kiiresti. Ennemini tekib tunne, et venib ja piisavalt palju uut ei saada teada, kuid löpuks tempo kiireneb ja löpp on päris pinev.

Mina avastasin, et kui filmi algul olin ma nn "heade" kuttide poolt, ehk USA & Co, siis süžee arenedes mu sümpaatia kaldus "pahadele", ehk siis terroristidele. Mine vöta kinni miks, aga üks lause jäi mulle eriti kölavalt meelde: "The beauty of American arrogance is that they can't imagine a world where they're not a step ahead." - Suarez.

~Aure.

Kodus on hea

Aga seda teame me köik juba ammusest ajast. Seekord jääb saarel viibimine siiski suhteliselt lühikeseks. Tulime Silluga reede päeval 15.50 bussiga, mis jöudis pisut enne üheksat Orissaarde. Sillul oli terve bande inimesi vastus, ja Kadi ema tuli ka kotile järgi. Kodus sai jälle toredasti süüa.

Laupäeval käisime Auriga keskuses ja olime niisama, vaatasin Atlantise uue osa ära. Eh, ma ei taha kedagi spoilida. :D Siis öhtul vaatasime veel Hispaania-Eesti jalgpallimängu, kahjuks mu ennustus 5-0 kaotusest ei läinud täide, aga peaaegu, hispaanlastel jäi ainult kaks väravat löömata! Hm, öhtul istusin veel netis pisut, postitasin Nano foorumitesse ja vaatasin SG-1 Fallouti.

Täna on saadud pöhiliselt pakkimisega tegeletud, praegu kopin mönda filmi enda arvutisse Eriku omast. Poole ühest peaksid Sillu&Co siia tulema, et meid praamile viia. Virtsusse tuleb Indrek vastu ja saab seekord kiiremini tagasi Tartu. Ah, öigus, ma pidin oma autokooli dokumendid ja möned prantsuse keele raamatud kaasa vedama.

~Aure.