Juba mönda aega olen vaadanud, et blogi vajaks uuenduskuuri. Siiamaani pole selleks aega ega viitsimist olnud. Täna aga viskas viimaks vana kujundus ikka sajaga üle ja läksingi netisügavustesse uut disaini otsima. Selline ta siis on. Möttes mölgub veel ka selle silma lisamine ja searchboxi ära kaotamine, aga ma ausalt ei viitsi koodiga mässata rohkem. Navbarigi paikapanek oli paras piin.
Ma arvan, et ma olen natuke hoogu läinud oma Marilyn Mansoni vaimustusega. Kuidas teisiti seletada, et ma tömban praegu absoluutselt köiki albumeid, mis leida önnestus? Aga see on lihtsalt nii lahe.
Tänane Dexter oli ka närveköditav. Ei jöua hooaja viimast osa (see pühapäev) ära oodata.
Täna käis Tauri siin, vahepeal läksime Maximasse ja mina poodlesin endale neli apelsini, sest mandariinid olid väga rövedad. Piima ja friikartuleid töin, tuubi hambapastat samuti. Midagi rohkemat nagu polnudki. Ah jaa, moosipalle (mida Tauri mingi saksa keelse nimega üllistab).
Oota, ma unustasin ära, mida öelda tahtsin.
~Aure.
P.S. Ma olen USA kuupäevasüsteemiga liiga ära harjunud. :/
EDIT: OK, searchbox sai edukalt (ja lihtsalt! o.O) eemaldatud. Ei leidnud kuskilt tumedat silma (huvitav, kuhu see siis kadus?), nii et see modifikatsioon jääb hetkel ära.
EDIT: WTF?! Kuidas ma seda kuupäeva ikka nii tagurlikult lugesin?! O.O
Kuvatud on postitused sildiga blog. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga blog. Kuva kõik postitused
teisipäev, detsember 08, 2009
teisipäev, juuni 23, 2009
Your python will be able to work for days without a rest!
Kahtlemata naljakaim spämmkiri, mille ma eales saanud. Makes me wish I was a guy. :P
On jaan, öhtul kell pool üksteist, ja mina istun kodus ja nokin oma blogi kallal.
Enne oli perega väike sööming, mille käigus mina sain grillmeistrit mängida. See tuli normaalselt välja. Toksisime pisut jalgpalli mängida ning ma olen jätkuvalt pölenud pölenud.
Eile niitsin nimelt usinasti muru ja päike muudkui küpsetas. Loomulikult ju ei olnud möistust, et kaitsekreemi peale panna. Alguses vaatasin, et ei hakka nagu üldse peale, pärast aga veab aina punasemaks. Tüüpiline.
Täna vaatan öhtul kas Star Treki vöi Terminaatorit.
Meh.
~Aure.
reede, mai 30, 2008
Fixation with orange
Miskipärast on mulle viimasel ajal kollane ja eriti oranž hullult meeldima hakanud. Lihtsalt nii ilusad värvid on. Sellised mönusad soojad värvid. Nagu päike vöi kuld.
Päris palju apdeite oleks: Soomaa retk, maavanema vastuvött, direktori vastuvött, ajaloo eksam ning palju-palju muud, kuid praegu ei ole soovi pikemalt ühelgi neist teemadel vestelda. Usutavasti ei jöua ma nii kaugele mitte kunagi, kuid sellega nüüd vaevalt maailmalöpp kaasneb.
Istun ja kuulan pisut Paul Brandti, ootan, et torrenti download löpuni jöuaks, praegu on käes vaid kaks pala ning ausalt öeldes, mulle ei meeldi live muusika, eriti lindistatud kujul, kuid eks ma elan üle, seda on önneks ainult üks plaat.
Huvitaval kombel on mu postitused viimasel ajal lühikesevöitu ning sisutühjad. See viimane on eriti kuri, sest sisutühjus ei ole minulik, kuigi mönele inimesele vöib selline mulje mu löppematust patramisest jääda, kuid mul on alati tagamöte. Tavaliselt. No, vahel ikka on. Vöi, ma loodaks vähemalt.
Monitori valgus on liiga hele, et aknast korralikult välja näha - köik on tume ja eristada saab ainult kontuure. Ma ei tea, kas tähti on. Vöib-olla on praegu veel liiga vara, taevas tundub suhteliselt sinine, selle asemel (kas siin koma ei vöiks olla? =&) et must olla.
Hmm, aknast tuleb värsket öhku ning und ei ole, kuigi ma olen väsinud. Päeval kuulas keegi öues mingit eriti hullu träna hirmus valjusti ning hiljem vist räppi, mis mul körvakuulmise pidi ära vötma. Mitte selle pärast, et see räpp oli, vaid kuna see oli täiesti kohutav. Mingi tahvlikriipimise lugu oli. Ma ei mäleta, kuid tean, et olin päris kuri selle musa ja inimese üle. Ma tahtsin ju magada. XD
Täna sain ka Tauri kirja kätte. Suured tänud siis. :D Asusin juba kiiresti ka vastust kokku vorpima, üks A4 mölemalt poolt sai täis kribitud, loodetavasti suudan selle ka pikemaks venitada. Kirjade (ja blogide) kirjutamise juures on köige koledam see, et ma ei suuda tavaliselt selleks ajaks, kui maha istun ja trükkima (jajaa) hakkan, enam meenutada, millest ma enne rääkida tahtsin. Kusjuures, mulle tundub, et ma olen varem sel teemal soigunud. Figures.
Mulle hullult meeldib see, et ma ei pea trükkides klaverit vaatama. Ok, tegelikult ma teen vahel vigu küll ning alati ei suuda ma ka öigeid tähti esimese hooga üles leida, kuid vähemalt on toimunud mingisugune areng. Huvitaval kombel on möningasi sönu märkimisväärselt kergem kirjutada kui teisi. Kas see söltub sellest, mis järjekorras tähed sönas on vöi millestki muust, ma ei tea, kuid ma vöin ju spekuleerida. :P
Oh jumal, ise ka ei usu, et ma kuulan kantrit. =& No olgu, see on kanada oma, kuid siiski. Kantri on üks väheseid muusikažanre, mida ma üldiselt eriti ei naudi. Olgu siis pöhjuseks lauljate imelik vinguv hääl vöi midagi muud, kuid ma ei ole kunagi fänn olnud. Praegu aga istun ja kuulan. Njah, see maailm on ikka üks veider paik küll. :D
Kui ma poolteist tundi veel ülal istun, peaksin oma torrenti laadimisega ehk löpule jöudma, kuigi alati vöib ette tulla komplikatsioone. (See on üks lahe söna, mida on tore trükkida.) Mötleks, ma tahtsin ainult tuba tuulutada. Vahel suudan isegi mina produktiivne olla. Nii tore on vaadata, kuidas sönad täht haaval ekraanile ilmuvad, selle asemel et pörnitseda iseenda näppe.
Mis tuletas mulle meelde, et ma kogun nüüd Dr Helluse näpunukke. Kaks tükki on veel jäänud. Nimelt, mul on olemas juba see valge lammas vöi koer, kollane part ja roosa elukas, mis tahab vist jänes olla. Ei teagi, mis need ülejäänud veel olema peaksid. Ma pole sada aastat poes vist käinud. No ok, viimati oli vist Soomaa reisi ajal Pärnu Kaubamajakas, kuid ega ma sealgi päriselt šoppamas ei käinud, vaid köndisin hoones ringi ja piilusin Porschesid. xP
Selle ajaga, mille ma kulutasin selle möttetuse kokkukirjutamisele, oleksin saanud hoopis olulisematel teemadel puhuda. Kuid you know me.
Yours truly,
Aure.
P.S. Ah, House'i hooaeg sai läbi - vastik USA writers' strike - ning uus hakkab alles viiendal septembril. The torture! Igatahes, nüüd ma piilun hoopis Angelit. Eh, see on päris koom tegelt. :D
P.P.S. Kaheksa tunni ja möningate minutite pärast pean ühinema 19aastaste klubiga. =& Fingers crossed? ;__; (Edit: Kell on seda toksides 0:21 ja mu sünniaeg on 8:30 niiet jah, ma ei ole omadega veel nii sassis. ^^)
Päris palju apdeite oleks: Soomaa retk, maavanema vastuvött, direktori vastuvött, ajaloo eksam ning palju-palju muud, kuid praegu ei ole soovi pikemalt ühelgi neist teemadel vestelda. Usutavasti ei jöua ma nii kaugele mitte kunagi, kuid sellega nüüd vaevalt maailmalöpp kaasneb.
Istun ja kuulan pisut Paul Brandti, ootan, et torrenti download löpuni jöuaks, praegu on käes vaid kaks pala ning ausalt öeldes, mulle ei meeldi live muusika, eriti lindistatud kujul, kuid eks ma elan üle, seda on önneks ainult üks plaat.
Huvitaval kombel on mu postitused viimasel ajal lühikesevöitu ning sisutühjad. See viimane on eriti kuri, sest sisutühjus ei ole minulik, kuigi mönele inimesele vöib selline mulje mu löppematust patramisest jääda, kuid mul on alati tagamöte. Tavaliselt. No, vahel ikka on. Vöi, ma loodaks vähemalt.
Monitori valgus on liiga hele, et aknast korralikult välja näha - köik on tume ja eristada saab ainult kontuure. Ma ei tea, kas tähti on. Vöib-olla on praegu veel liiga vara, taevas tundub suhteliselt sinine, selle asemel (kas siin koma ei vöiks olla? =&) et must olla.
Hmm, aknast tuleb värsket öhku ning und ei ole, kuigi ma olen väsinud. Päeval kuulas keegi öues mingit eriti hullu träna hirmus valjusti ning hiljem vist räppi, mis mul körvakuulmise pidi ära vötma. Mitte selle pärast, et see räpp oli, vaid kuna see oli täiesti kohutav. Mingi tahvlikriipimise lugu oli. Ma ei mäleta, kuid tean, et olin päris kuri selle musa ja inimese üle. Ma tahtsin ju magada. XD
Täna sain ka Tauri kirja kätte. Suured tänud siis. :D Asusin juba kiiresti ka vastust kokku vorpima, üks A4 mölemalt poolt sai täis kribitud, loodetavasti suudan selle ka pikemaks venitada. Kirjade (ja blogide) kirjutamise juures on köige koledam see, et ma ei suuda tavaliselt selleks ajaks, kui maha istun ja trükkima (jajaa) hakkan, enam meenutada, millest ma enne rääkida tahtsin. Kusjuures, mulle tundub, et ma olen varem sel teemal soigunud. Figures.
Mulle hullult meeldib see, et ma ei pea trükkides klaverit vaatama. Ok, tegelikult ma teen vahel vigu küll ning alati ei suuda ma ka öigeid tähti esimese hooga üles leida, kuid vähemalt on toimunud mingisugune areng. Huvitaval kombel on möningasi sönu märkimisväärselt kergem kirjutada kui teisi. Kas see söltub sellest, mis järjekorras tähed sönas on vöi millestki muust, ma ei tea, kuid ma vöin ju spekuleerida. :P
Oh jumal, ise ka ei usu, et ma kuulan kantrit. =& No olgu, see on kanada oma, kuid siiski. Kantri on üks väheseid muusikažanre, mida ma üldiselt eriti ei naudi. Olgu siis pöhjuseks lauljate imelik vinguv hääl vöi midagi muud, kuid ma ei ole kunagi fänn olnud. Praegu aga istun ja kuulan. Njah, see maailm on ikka üks veider paik küll. :D
Kui ma poolteist tundi veel ülal istun, peaksin oma torrenti laadimisega ehk löpule jöudma, kuigi alati vöib ette tulla komplikatsioone. (See on üks lahe söna, mida on tore trükkida.) Mötleks, ma tahtsin ainult tuba tuulutada. Vahel suudan isegi mina produktiivne olla. Nii tore on vaadata, kuidas sönad täht haaval ekraanile ilmuvad, selle asemel et pörnitseda iseenda näppe.
Mis tuletas mulle meelde, et ma kogun nüüd Dr Helluse näpunukke. Kaks tükki on veel jäänud. Nimelt, mul on olemas juba see valge lammas vöi koer, kollane part ja roosa elukas, mis tahab vist jänes olla. Ei teagi, mis need ülejäänud veel olema peaksid. Ma pole sada aastat poes vist käinud. No ok, viimati oli vist Soomaa reisi ajal Pärnu Kaubamajakas, kuid ega ma sealgi päriselt šoppamas ei käinud, vaid köndisin hoones ringi ja piilusin Porschesid. xP
Selle ajaga, mille ma kulutasin selle möttetuse kokkukirjutamisele, oleksin saanud hoopis olulisematel teemadel puhuda. Kuid you know me.
Yours truly,
Aure.
P.S. Ah, House'i hooaeg sai läbi - vastik USA writers' strike - ning uus hakkab alles viiendal septembril. The torture! Igatahes, nüüd ma piilun hoopis Angelit. Eh, see on päris koom tegelt. :D
P.P.S. Kaheksa tunni ja möningate minutite pärast pean ühinema 19aastaste klubiga. =& Fingers crossed? ;__; (Edit: Kell on seda toksides 0:21 ja mu sünniaeg on 8:30 niiet jah, ma ei ole omadega veel nii sassis. ^^)
pühapäev, november 25, 2007
Aeg see lendab linnutiivul
Ma kahtlustan, et päris elus siiski reaktiivmootoriga. Aga vöib-olla on Ajal üldse Asgardide hüperajamid. :D
Üldiselt on koolis väga ääretult igav ja möttetu olnud, ei üritagi meenutama hakata, mis meil siis täpselt köik toimunud on. Ma pean jälle blogitsema hakkama, aga see nöuab teadupoolest viitsimust, sest kuigi ma soiun, et aega pole, leiaksin seda ikkagi, kui vähem SG-1 vaadata. Sellega on aga lood sellised, et hakkab läbi saama - kolm osa ongi kümnendast ja viimasest hooajast veel. Pärast hakkan vist Atlantist vaatama.
Ehm. Möttetu, möttetu, möttetu. Mul on pidevalt mingi väike juhe. :D Ehk siis see kokkusulanud versioon, mis heal juhul ainult särtsu annab, aga produktiivne ei ole.
Ma nägin unes, et ma mässasin oma ajaveebiga, sellest ehk see tänane postitus. Peab teiste blogidega end ka jälle kurssi viima. Sajandeid on möödunud viimasest lugemisest, kuigi Kadi oma sai just hetk tagasi sirvitud.
Pesin äsja pead, nii et nüüd nad tilguvad tasapisi pörandale (loe: vesi tilgub juukseid mööda). Eile oli meil tsipa miinuskraade, sai loikude peal olevat jääd puruks togida. Autol ei leidnud tulede lülitit üles - see on see, kui ühest teise ringi ronida. Aga Fordil, minu kaitseks, ongi tuled mingi eriti napaka ja ebaloogilise koha peal.
Oh, ma hiljem jälle. Pean endale uue ja suurema sildi tegema meeldetuletusega blogitseda (kuigi ma vihkan seda söna). Ja ma ei teagi, kas meeldetuletuse ees oleks pidanud koma olema vöi mitte. Viimasel ajal ei jaga ma kirjavahemärkidest eriti enam midagi. Panen neid peoga ja suvalt.
Edu,
~Liisa.
Üldiselt on koolis väga ääretult igav ja möttetu olnud, ei üritagi meenutama hakata, mis meil siis täpselt köik toimunud on. Ma pean jälle blogitsema hakkama, aga see nöuab teadupoolest viitsimust, sest kuigi ma soiun, et aega pole, leiaksin seda ikkagi, kui vähem SG-1 vaadata. Sellega on aga lood sellised, et hakkab läbi saama - kolm osa ongi kümnendast ja viimasest hooajast veel. Pärast hakkan vist Atlantist vaatama.
Ehm. Möttetu, möttetu, möttetu. Mul on pidevalt mingi väike juhe. :D Ehk siis see kokkusulanud versioon, mis heal juhul ainult särtsu annab, aga produktiivne ei ole.
Ma nägin unes, et ma mässasin oma ajaveebiga, sellest ehk see tänane postitus. Peab teiste blogidega end ka jälle kurssi viima. Sajandeid on möödunud viimasest lugemisest, kuigi Kadi oma sai just hetk tagasi sirvitud.
Pesin äsja pead, nii et nüüd nad tilguvad tasapisi pörandale (loe: vesi tilgub juukseid mööda). Eile oli meil tsipa miinuskraade, sai loikude peal olevat jääd puruks togida. Autol ei leidnud tulede lülitit üles - see on see, kui ühest teise ringi ronida. Aga Fordil, minu kaitseks, ongi tuled mingi eriti napaka ja ebaloogilise koha peal.
Oh, ma hiljem jälle. Pean endale uue ja suurema sildi tegema meeldetuletusega blogitseda (kuigi ma vihkan seda söna). Ja ma ei teagi, kas meeldetuletuse ees oleks pidanud koma olema vöi mitte. Viimasel ajal ei jaga ma kirjavahemärkidest eriti enam midagi. Panen neid peoga ja suvalt.
Edu,
~Liisa.
teisipäev, oktoober 16, 2007
Vulkaanidest ja muust
Mul ei ole lihtsalt aega olnud blogisse miskit kirja panna. Endal tundub tiba möttetu ainult paar-kolm rida vöi löiku trükkida, kuid pikemate kokkupanek vötab nii lollilt palju aega, et suure väsimuse korral tuleb enne küll ajusurm, kui asi valmis. :P
Muidugi ei aita siinkohal sugugi kaasa fakt, et mulle meeldib oma teksti enne postitamist mitmeid-setmeid kordi läbi lugeda, vahest ma pean lihtsalt keset lauset kinni ja hakkan algusest peale uuesti lugema. Kas asi selles, et mulle nii väga meeldib enese kirjapandud pläma? Ma usuks ennemini, et asi selles, et ma üritan ikka kontrollida, kas mul järjepidavust on ja ega öigekirjavigu ole.
Igatahes, kui hakata kuskilt pihta, siis pühapäeval sai maal käidud ja löket tehtud. Igavene hunnik oksasodi oli vaja ära pöletada, sest saunataguse tagumine plats läheb järgmine aasta vilja alla ja isa otsustas vösa sealt äärtest ära vötta ning koha korda enne teha. Noh, sai siis suitsukana mängitud ning tööd tehtud. Päris väsitav oli, olime ka terve päeva loomulikult. (Meenus, et mul peaks kuskil kapis üks jäätis olema.)
Esmaspäev oli siis see päev, mil meil selle öppeaasta esimesed bioloogiatunnid olid. Öpetaja, Imbi Uulop (vöi Oolup) oli nimi vist, tundub suhteliselt normaalne olevat, ta juttu on vähemalt vöimalik kuulata, mitte nii nagu Sadami puhul, kus lihtsalt see kohutav hulk äää-tamist ja eee-tamist löpuks nii pinda käima hakkas.
Kella neljast oli siis OGA lepingute sölmimine. W00t, olen katseajal, kuid misiganes. :D Sai siis torti ja küpsist söödud, mahla joodud ning tööd tehtud. Valisime ametimehi: Mari-Liis on edasi president, Hannes on ase, mina olen sekretäär-protokollija, Maarja ja Karoliin on raamatupidajad, Ketlin on sünnipäevade organisaator ja teised on ka mingid asjapulgad. Möni inimene oli puudu ka, mistöttu polegi köiki ameteid veel paika saadud.
Täna oli meil eesti keeles kirjandi kirjutamine, väga inimlikud teemad olid, ehk siis pöhiliselt inimese, tema valikute ja elu ümber keerlevad. Mina kirjutasin hunniku (haiget) teksti kokku teemal "Mis on elu möte? (loetud kirjanduse pöhjal)" Pöhinesin oma jutus ka kolmele kirjanduslikule teosele ("Töde ja öigus", "Dorian Gray" ja "Faust") - loodetavasti öpetaja ikka märkab seekord neid seal teksti sees. Muidu oli ikkagi suht kehvapoolne jutt, ma kardan, aga eks ootame ja näeme tulemused ära, miliganes need siis ka tule.
Matas oli ka veel tunna vektorite peale, usun, et tuleb normaalne hinne. Ei tundunud nagu oleks väga nihu läinud, kuid vöib juhtuda, et möned vead kirjutasin ikkagi sisse.
Kirjutamisega seoses - ei ole kirjutanud ühtegi oma juttu edasi, pole lihtsalt aega olnud, kuid loodan, et homme ingas saab ehk midagi kirja, kui inspiratsioon peaks otsustama mind külastada. Inga eelis ongi see, et kuna kolmveerand klassi on ääretult aeglane, siis mul on rahumeeli aega tegeleda omade asjadega.
Viimased paar tundi olen metsikult ajaloo töövihiku ülesandeid teinud - need on need köige vastikumad asjad üldse, enam möttetumaks minna vist ei saakski. Aga kuna Ivo ähvardas, et ta korjab need kokku ja paneb hinded, siis pidin ju ära tegema. Paar ülesannet on tegemata ka, loodetavasti saan homme Mare pealt maha teha need, sest ma lihtsalt ei jaganud matsu ära. :D
Ma esmaspäeval mötisklesin elu möttest enne mata tundi, ja ena! kohe tulebki see kirjandi teemaks. Olen alati öelnud, et mul on prohvetlikud vöimed. :P
Täna hommikul nägin unes mingeid eriti huvitavaid, kuid omapäraseid asju. Köigepealt ma olin maal, tudisin ema-isa toas nende vanas voodis mingi ilge suure tekikuhja all ja patjade otsas, hästi-hästi mönus oli, kuid siis tuli mingil hetkel vanaema äratama, tömbas kardinad eest ja puha, kuigi ma teesklesin magamist. Ja siis lendas toas ja kardina peal ringi mingi pirakas putukas, ei teagi, mis täpselt.
Teine unenägu oli veelgi veidram. Meie klass korraldas koolis mingit laata vöi lihtsalt letti. Müüsime seal igast söödavaid asju: öunu, apelsine, komme, küpsiseid ja palju muud. Tegevus toimus otsekui saksa keele klassis, ainult, et see oli kuidagi paar korrust nagu allpool ja moondunud völvkaartega keldrimoodi asjanduseks, kus siiski oli mingil hetkel aknad olemas. Ma tean, et Iivika tegeles müügiga, ka Mari-Liis; mina ronisin millalgi üle laudade. Siis vahepeal kirjutasid Rando ja veel paar poissi minu mingisugust kodust tööd maha - hiljem tuli välja, et Vann väitis, et see on transkriptsiooni ülesanne, kuigi tahtis olla rohkem kalligraafia. Nii et ma ei teagi. :D
Ja enne, kui päris meelest läheb, mainiksin ära, et ma kavatsen pärast kooli löpetamist katsuda sisse saada inglise filoloogiasse, öigusteadusesse ja geoloogiasse, sest geoloogia ja eriti vulkaanindus on üle köige. Kuhu ma sisse saan, kuhu veel kandideerin ja mis siis ikkagi saab, seda näeb hiljem. Kuid tahaks Tartusse, öudselt tahaks kohe. :P
~Liisa.
Muidugi ei aita siinkohal sugugi kaasa fakt, et mulle meeldib oma teksti enne postitamist mitmeid-setmeid kordi läbi lugeda, vahest ma pean lihtsalt keset lauset kinni ja hakkan algusest peale uuesti lugema. Kas asi selles, et mulle nii väga meeldib enese kirjapandud pläma? Ma usuks ennemini, et asi selles, et ma üritan ikka kontrollida, kas mul järjepidavust on ja ega öigekirjavigu ole.
Igatahes, kui hakata kuskilt pihta, siis pühapäeval sai maal käidud ja löket tehtud. Igavene hunnik oksasodi oli vaja ära pöletada, sest saunataguse tagumine plats läheb järgmine aasta vilja alla ja isa otsustas vösa sealt äärtest ära vötta ning koha korda enne teha. Noh, sai siis suitsukana mängitud ning tööd tehtud. Päris väsitav oli, olime ka terve päeva loomulikult. (Meenus, et mul peaks kuskil kapis üks jäätis olema.)
Esmaspäev oli siis see päev, mil meil selle öppeaasta esimesed bioloogiatunnid olid. Öpetaja, Imbi Uulop (vöi Oolup) oli nimi vist, tundub suhteliselt normaalne olevat, ta juttu on vähemalt vöimalik kuulata, mitte nii nagu Sadami puhul, kus lihtsalt see kohutav hulk äää-tamist ja eee-tamist löpuks nii pinda käima hakkas.
Kella neljast oli siis OGA lepingute sölmimine. W00t, olen katseajal, kuid misiganes. :D Sai siis torti ja küpsist söödud, mahla joodud ning tööd tehtud. Valisime ametimehi: Mari-Liis on edasi president, Hannes on ase, mina olen sekretäär-protokollija, Maarja ja Karoliin on raamatupidajad, Ketlin on sünnipäevade organisaator ja teised on ka mingid asjapulgad. Möni inimene oli puudu ka, mistöttu polegi köiki ameteid veel paika saadud.
Täna oli meil eesti keeles kirjandi kirjutamine, väga inimlikud teemad olid, ehk siis pöhiliselt inimese, tema valikute ja elu ümber keerlevad. Mina kirjutasin hunniku (haiget) teksti kokku teemal "Mis on elu möte? (loetud kirjanduse pöhjal)" Pöhinesin oma jutus ka kolmele kirjanduslikule teosele ("Töde ja öigus", "Dorian Gray" ja "Faust") - loodetavasti öpetaja ikka märkab seekord neid seal teksti sees. Muidu oli ikkagi suht kehvapoolne jutt, ma kardan, aga eks ootame ja näeme tulemused ära, miliganes need siis ka tule.
Matas oli ka veel tunna vektorite peale, usun, et tuleb normaalne hinne. Ei tundunud nagu oleks väga nihu läinud, kuid vöib juhtuda, et möned vead kirjutasin ikkagi sisse.
Kirjutamisega seoses - ei ole kirjutanud ühtegi oma juttu edasi, pole lihtsalt aega olnud, kuid loodan, et homme ingas saab ehk midagi kirja, kui inspiratsioon peaks otsustama mind külastada. Inga eelis ongi see, et kuna kolmveerand klassi on ääretult aeglane, siis mul on rahumeeli aega tegeleda omade asjadega.
Viimased paar tundi olen metsikult ajaloo töövihiku ülesandeid teinud - need on need köige vastikumad asjad üldse, enam möttetumaks minna vist ei saakski. Aga kuna Ivo ähvardas, et ta korjab need kokku ja paneb hinded, siis pidin ju ära tegema. Paar ülesannet on tegemata ka, loodetavasti saan homme Mare pealt maha teha need, sest ma lihtsalt ei jaganud matsu ära. :D
Ma esmaspäeval mötisklesin elu möttest enne mata tundi, ja ena! kohe tulebki see kirjandi teemaks. Olen alati öelnud, et mul on prohvetlikud vöimed. :P
Täna hommikul nägin unes mingeid eriti huvitavaid, kuid omapäraseid asju. Köigepealt ma olin maal, tudisin ema-isa toas nende vanas voodis mingi ilge suure tekikuhja all ja patjade otsas, hästi-hästi mönus oli, kuid siis tuli mingil hetkel vanaema äratama, tömbas kardinad eest ja puha, kuigi ma teesklesin magamist. Ja siis lendas toas ja kardina peal ringi mingi pirakas putukas, ei teagi, mis täpselt.
Teine unenägu oli veelgi veidram. Meie klass korraldas koolis mingit laata vöi lihtsalt letti. Müüsime seal igast söödavaid asju: öunu, apelsine, komme, küpsiseid ja palju muud. Tegevus toimus otsekui saksa keele klassis, ainult, et see oli kuidagi paar korrust nagu allpool ja moondunud völvkaartega keldrimoodi asjanduseks, kus siiski oli mingil hetkel aknad olemas. Ma tean, et Iivika tegeles müügiga, ka Mari-Liis; mina ronisin millalgi üle laudade. Siis vahepeal kirjutasid Rando ja veel paar poissi minu mingisugust kodust tööd maha - hiljem tuli välja, et Vann väitis, et see on transkriptsiooni ülesanne, kuigi tahtis olla rohkem kalligraafia. Nii et ma ei teagi. :D
Ja enne, kui päris meelest läheb, mainiksin ära, et ma kavatsen pärast kooli löpetamist katsuda sisse saada inglise filoloogiasse, öigusteadusesse ja geoloogiasse, sest geoloogia ja eriti vulkaanindus on üle köige. Kuhu ma sisse saan, kuhu veel kandideerin ja mis siis ikkagi saab, seda näeb hiljem. Kuid tahaks Tartusse, öudselt tahaks kohe. :P
~Liisa.
neljapäev, oktoober 11, 2007
Höbepool ülal
Päev neljas on meil käes, küll ikka kärmelt aeg läeb. <~ Ääretult nadi luulerida. :D Rütm on ka ennemini omadega metsapoole. Kuid, meh, misiganes. Oluline on hoopis see, et olen jälle oma kohustusi unarusse jätnud ja pole sissekandeid teinud. Aga kui asi niimoodi vabalt edasi vöib minna, siis öige pea vöib juhtuda, et ma loobun selle blogi täitmisest täielikult. Sest ega mulle see just ei meeldi.
Nagu Taurile sai eile öeldud, sain mata töö nelja, täna veel ei saanud vihikuid tagasi, set möni inimene alles tegi tööd. Eks näeb siis homme, mis vigu täpselt tegin, kuigi enam-vähem tean juba praegu. Tänane füsa oli ikka eriti haige. Üritasime mingeid ülesandeid lahendada, kuid ausalt öelda ei saanud nagu keegi neist eriti hästi aru. Öps ka seletas midagi, kuid see oli ikka täiesti seosetu, ning ta lubas homme vihikud ära korjata, et hinnet panna. =/
Selline kahtlane tunne on, et homme tuleb meil üks lustlik Cooper'i jooksmine. Kolmapäeval sai juba harjutatud, ehk siis poolt distantsi joostud. See on lihtsalt nii ääretult tüütu - kaksteist minutit järjest joosta on väga palju aega, mille jaoks sisu vaja leida. Eelmine aasta jooksime seda reedel esimeses tunnis, kui oli juba piisavalt külm, et halb oleks. Mina saingi vist kurguvalu vö midagi taolist.
Kui aus olla, siis polegi nagu erilist tahtmist homme kooli minna. Selline möttetu päev töotab tulla jälle. Eriti närvidele käib see, et pärast viiendat tundi (kehaline) on veel üks täiesti möttetu eesti keel ka. Ja milleks? Ainult selleks, et ikka 32 tundi nädalasse kokku saada. Aga kadeduseuss minus ütleb, et a klassil on ainult 31 tundi nädalas (ja reedel seega viis) - see on piisavalt ebaaus.
Pidin juba varem rääkima (näädsa, nüüd ongi kuupäev meelest läinud), mida ükskord unes nägin. Mingi eriti huvitav jaapani-teemaline dream oli. Mingi kutt käis igal pool ja ööbis erinevates kohtadest (millest üks meenutas meie maja pööningut), siis oli seal veel mingi jaapani maffia värk käimas. Löpuks läks ilgeks kaklemiseks kätte. xD
Nüüd igatahes simsi mängima. Polegi ammu teinud seda. (Pärast peab juttu kirjutama.)
~Aure.
Nagu Taurile sai eile öeldud, sain mata töö nelja, täna veel ei saanud vihikuid tagasi, set möni inimene alles tegi tööd. Eks näeb siis homme, mis vigu täpselt tegin, kuigi enam-vähem tean juba praegu. Tänane füsa oli ikka eriti haige. Üritasime mingeid ülesandeid lahendada, kuid ausalt öelda ei saanud nagu keegi neist eriti hästi aru. Öps ka seletas midagi, kuid see oli ikka täiesti seosetu, ning ta lubas homme vihikud ära korjata, et hinnet panna. =/
Selline kahtlane tunne on, et homme tuleb meil üks lustlik Cooper'i jooksmine. Kolmapäeval sai juba harjutatud, ehk siis poolt distantsi joostud. See on lihtsalt nii ääretult tüütu - kaksteist minutit järjest joosta on väga palju aega, mille jaoks sisu vaja leida. Eelmine aasta jooksime seda reedel esimeses tunnis, kui oli juba piisavalt külm, et halb oleks. Mina saingi vist kurguvalu vö midagi taolist.
Kui aus olla, siis polegi nagu erilist tahtmist homme kooli minna. Selline möttetu päev töotab tulla jälle. Eriti närvidele käib see, et pärast viiendat tundi (kehaline) on veel üks täiesti möttetu eesti keel ka. Ja milleks? Ainult selleks, et ikka 32 tundi nädalasse kokku saada. Aga kadeduseuss minus ütleb, et a klassil on ainult 31 tundi nädalas (ja reedel seega viis) - see on piisavalt ebaaus.
Pidin juba varem rääkima (näädsa, nüüd ongi kuupäev meelest läinud), mida ükskord unes nägin. Mingi eriti huvitav jaapani-teemaline dream oli. Mingi kutt käis igal pool ja ööbis erinevates kohtadest (millest üks meenutas meie maja pööningut), siis oli seal veel mingi jaapani maffia värk käimas. Löpuks läks ilgeks kaklemiseks kätte. xD
Nüüd igatahes simsi mängima. Polegi ammu teinud seda. (Pärast peab juttu kirjutama.)
~Aure.
pühapäev, oktoober 07, 2007
Haha, ninanips
Ma ei viitsi öpetajate päevast rääkida praegu. Liialt palju olen juba jutustanud sellel teemal. Möni teine kord, kui tahtmine peale tuleb.
Tegelikult mul oli mingi hea möte, millest raamatut arendada, aga siis see moondus mu tavaliseks jamaks. :D Mistöttu praegu ei ole mul ühtegi head ideed. Vöi ühtegi uut head ideed pole. Üks vana siiski on, aga ma ei tea, kas mul önnestub end sundida seda arendama.
Viimasel ajal on köik mu head ideed ohus, et digimuutuvad ajarändeks, kus on alati miskipärast Dumblebumble ka. Teda ma tegelikult sinna sugugi ei taha, aga ta topib ennast just igale poole. Ja rikub köik ära. Ses möttes, et ideest saab järsku klishee, isegi kui tast oleks vöinud ehk asja saada.
See on ikka päris röve, kui aus olla. Mul hakkab kohati lausa halb, milliseid jamasid mu vaene väsinud aju välja suudab möelda.
Ma nägin millalgi midagi toredat unes. Aga äkki see ei olnudki teab kui tore? Sest probleem on selles, et ma praegu ei suuda meenutada, mis seal nii toredat oli, kuigi tunne on, et oli tore.
Eh, näe! jälle unustasin midagi ära. Kui mälu pole, siis seda lihtsalt ei ole, ega suure töenäosusega saa olema kah mitte.
Kas "nii et" on üks vöi kaks söna, vöi oleneb see kliimast?
~Liisa.
Tegelikult mul oli mingi hea möte, millest raamatut arendada, aga siis see moondus mu tavaliseks jamaks. :D Mistöttu praegu ei ole mul ühtegi head ideed. Vöi ühtegi uut head ideed pole. Üks vana siiski on, aga ma ei tea, kas mul önnestub end sundida seda arendama.
Viimasel ajal on köik mu head ideed ohus, et digimuutuvad ajarändeks, kus on alati miskipärast Dumblebumble ka. Teda ma tegelikult sinna sugugi ei taha, aga ta topib ennast just igale poole. Ja rikub köik ära. Ses möttes, et ideest saab järsku klishee, isegi kui tast oleks vöinud ehk asja saada.
See on ikka päris röve, kui aus olla. Mul hakkab kohati lausa halb, milliseid jamasid mu vaene väsinud aju välja suudab möelda.
Ma nägin millalgi midagi toredat unes. Aga äkki see ei olnudki teab kui tore? Sest probleem on selles, et ma praegu ei suuda meenutada, mis seal nii toredat oli, kuigi tunne on, et oli tore.
Eh, näe! jälle unustasin midagi ära. Kui mälu pole, siis seda lihtsalt ei ole, ega suure töenäosusega saa olema kah mitte.
Kas "nii et" on üks vöi kaks söna, vöi oleneb see kliimast?
~Liisa.
reede, september 28, 2007
Tegemistest
Kuigi seda pealkirja vöib ka täiesti valesti möista. Igatahes, praeguseks on see siin saidil mu köige edukam blogi üldse. :D Kunagi ammu, nii üheksandas klassis, sai ühes teises kohas ka blogi peetud ning seal oli vist kokku rohkem poste, aga mine sa tea.
Lubasin siis ristimisest rääkida. Kahju, et lubasin. Ma ei viitsiks seda köike kirja panna. Aju jooksis kokku. Juhet pole. Eile oli siis kutsikate ristimine. Nad pidid ka ühte rada läbima, mis algas vöimlatagusest parklast ja löppes Illikul seal, kus see küngas vöi miski on, seal oli liurada, mis oli ikka väga libedaks tehtud.
Mina sitsisin kogu aja küll eelviimases punktis, nii et tegelikult ei näinud mitte midagi. Ainult minu punktile eelnenud lasketiiru tsipa nägi, aga nad olid piisavalt kaugel, et ma, pimekana, ei näinud ikkagi detaile. Noh, minu ja Mari-Liisi punkt hölmas Kalda kohviku juures olevaid atribuute, ehk siis löuatömbamist ja köisredelit pidi ronimist. Enamik said isegi hakkama. ^^
Muud punktid hölmasid siis öli ja vee segu joomist, keldri pindala arvutamist, öhupalli löhkipuhumist, laulu laulmist, soolase kastme seest öuna korjamist, mudas roomamist, veega vanni täitmist ja jahu näkku saamist.
Pärast öhtul oli meil teemaks lövindus, ehk meie klass tegi endale siis vurrud ja ninad, sabad ja muud kraamid. Löviisandad olid Piret ja Ivo. xD Selleks, et saali saada, pidid kutsikad läbi läburindi endale teed otsima (see oli ikka hullult lahe koht, poisid oleksid selle veel suuremaks teinud, kui oleks aega ja materjali olnud), möni eksis ikka täiega ära ka, kuigi minu meelest ei olnud see läburint üldse nii keeruline.
Siis korjati neilt jalatsid ära ja pandi kahte kilekotti segamini. Ülal pidid kutsikad oma nimesiltidega kohtadele istuma. Noh, siis Iivika ja Ardo juhtisid öhtut, sundisid kutsikaid kummardama ja vannet andma. Pärast seda tuli tordi söömine. xD Tublidele kutsikatele, ehk neile, kes olid terve nädala ilusasti ülesandeid täitnud, oli hea poest ostetud tort. Teised pidid sööma enda tehtud möga.
Pärast tordi söömist said kutsikad Ivo ja Pireti käest shokolaadist medalid ja vöisid oma kohtadele istuda. Nad pidid veel paar korda oma Lövidele kummardama ning said löpuks oma jalatsikotid ka kätte. Pärast seda oligi ametliku osa löpp. Rahvast oli nagu suht vähe, eriti seda suvalist, kuid ka kutsikaid oli öige mitu puudu.
Nohjah, mina tulin öige pea sealt tulema, polnud nagu midagi rohkemat teha, pealegi oli igav ja unine olla ka. Kodus läksin magama pärast seda, kui olin üritanud telkut vaadata. Täna hommikul magasin tsipa sisse. Koolis olin ka nagu laip, seetöttu tulin peale neljandat tundi tulema.
Ma ei mäleta, kas ma olen öelnud, aga meil ei ole jälle bioloogia öpsi. xD Martinson otsustas, et ta ikkagi ei taha meile tunde anda. Nohjah, selle asemel on meil hoopis mingi eesti keel, mis on möttetu, hoopis toredam oleks viie tunniga pääseda. Huvitav, kui palju inimesi täna kuuendasse tundi üldse läks?
Igatahes, kodus saatsin ema ära (ta läks täna Rakverre mingile Eesti Posti vöistlusele ning siis läksin magama. Magasin mingi vahelduva eduga kella kuueni, kui isa ja Erik tagasi koju jöudsid. Jöudsin ühte eriti napakat unenägu näha. >.<
Kella seitsmest vaatasin TV1000 pealt Pitch Blacki, tore on kui vahel ei ole reklaame. Seda järgnevat filmi ma ei viitsinud vaadata ning FashionTV ei ole minu meelest nii pönev. xD
Igatahes, inga töös, mille täna tagasi saime, sain artikli kasutamise osa nelja ja pöhivormid viie. Allar sai pöhivormid 0+. Seda tulemust saab keeruline olema korrata. ^^ Eile sai ka aja töö kätte, selle sain mingi jama läbi viie, kuigi ma ei olnud öppinud ja eriti ei osanud ka. Roosevelti new deali koha peal ajasin ikka töelist pula. xD
Ma ei viitsi rohkem.
~Aure.
Lubasin siis ristimisest rääkida. Kahju, et lubasin. Ma ei viitsiks seda köike kirja panna. Aju jooksis kokku. Juhet pole. Eile oli siis kutsikate ristimine. Nad pidid ka ühte rada läbima, mis algas vöimlatagusest parklast ja löppes Illikul seal, kus see küngas vöi miski on, seal oli liurada, mis oli ikka väga libedaks tehtud.
Mina sitsisin kogu aja küll eelviimases punktis, nii et tegelikult ei näinud mitte midagi. Ainult minu punktile eelnenud lasketiiru tsipa nägi, aga nad olid piisavalt kaugel, et ma, pimekana, ei näinud ikkagi detaile. Noh, minu ja Mari-Liisi punkt hölmas Kalda kohviku juures olevaid atribuute, ehk siis löuatömbamist ja köisredelit pidi ronimist. Enamik said isegi hakkama. ^^
Muud punktid hölmasid siis öli ja vee segu joomist, keldri pindala arvutamist, öhupalli löhkipuhumist, laulu laulmist, soolase kastme seest öuna korjamist, mudas roomamist, veega vanni täitmist ja jahu näkku saamist.
Pärast öhtul oli meil teemaks lövindus, ehk meie klass tegi endale siis vurrud ja ninad, sabad ja muud kraamid. Löviisandad olid Piret ja Ivo. xD Selleks, et saali saada, pidid kutsikad läbi läburindi endale teed otsima (see oli ikka hullult lahe koht, poisid oleksid selle veel suuremaks teinud, kui oleks aega ja materjali olnud), möni eksis ikka täiega ära ka, kuigi minu meelest ei olnud see läburint üldse nii keeruline.
Siis korjati neilt jalatsid ära ja pandi kahte kilekotti segamini. Ülal pidid kutsikad oma nimesiltidega kohtadele istuma. Noh, siis Iivika ja Ardo juhtisid öhtut, sundisid kutsikaid kummardama ja vannet andma. Pärast seda tuli tordi söömine. xD Tublidele kutsikatele, ehk neile, kes olid terve nädala ilusasti ülesandeid täitnud, oli hea poest ostetud tort. Teised pidid sööma enda tehtud möga.
Pärast tordi söömist said kutsikad Ivo ja Pireti käest shokolaadist medalid ja vöisid oma kohtadele istuda. Nad pidid veel paar korda oma Lövidele kummardama ning said löpuks oma jalatsikotid ka kätte. Pärast seda oligi ametliku osa löpp. Rahvast oli nagu suht vähe, eriti seda suvalist, kuid ka kutsikaid oli öige mitu puudu.
Nohjah, mina tulin öige pea sealt tulema, polnud nagu midagi rohkemat teha, pealegi oli igav ja unine olla ka. Kodus läksin magama pärast seda, kui olin üritanud telkut vaadata. Täna hommikul magasin tsipa sisse. Koolis olin ka nagu laip, seetöttu tulin peale neljandat tundi tulema.
Ma ei mäleta, kas ma olen öelnud, aga meil ei ole jälle bioloogia öpsi. xD Martinson otsustas, et ta ikkagi ei taha meile tunde anda. Nohjah, selle asemel on meil hoopis mingi eesti keel, mis on möttetu, hoopis toredam oleks viie tunniga pääseda. Huvitav, kui palju inimesi täna kuuendasse tundi üldse läks?
Igatahes, kodus saatsin ema ära (ta läks täna Rakverre mingile Eesti Posti vöistlusele ning siis läksin magama. Magasin mingi vahelduva eduga kella kuueni, kui isa ja Erik tagasi koju jöudsid. Jöudsin ühte eriti napakat unenägu näha. >.<
Kella seitsmest vaatasin TV1000 pealt Pitch Blacki, tore on kui vahel ei ole reklaame. Seda järgnevat filmi ma ei viitsinud vaadata ning FashionTV ei ole minu meelest nii pönev. xD
Igatahes, inga töös, mille täna tagasi saime, sain artikli kasutamise osa nelja ja pöhivormid viie. Allar sai pöhivormid 0+. Seda tulemust saab keeruline olema korrata. ^^ Eile sai ka aja töö kätte, selle sain mingi jama läbi viie, kuigi ma ei olnud öppinud ja eriti ei osanud ka. Roosevelti new deali koha peal ajasin ikka töelist pula. xD
Ma ei viitsi rohkem.
~Aure.
reede, september 21, 2007
Ässamisi möttetuks
Vöi vastupidi. Mulle hakkab iga postitusega üha rohkem tunduma, et peaks vist need pealkirjad kuskilt ära keelama. Noo, mida ei tule, seda ei tule, ja see juhtub olema pealkiri.
Tegelikult on mingi hädine seos olemas ka: ma sain selle inga jutu viie, kuigi see on jama, sest nii laiali pole mu idee vist tükil ajal voolanud, teemast mööda kirjutasin ka, aga näed sa siis nüüd - see on küll diskrimineerimine juba. :D
Pole kaks päeva koolis käinud, olen haige olnud, ka praegu. Mata ja füsa tööd jäid seetöttu küll täiesti tegemata, eks need peab järgmine nädal tegema. Mata ehk juba esmaspäeval, füsaks saab loodetavasti spiku teha vöi asja selgeks öppida. Loodan, et teised esmaspäeval ütlevad, kui raske oli ja mis töös oli.
Tea, mismoodi see ristimise asi olema hakkab? Loodetavasti jätkus köigil nuppu midagi ikka välja möelda, kuigi ma ei kahtle, meil ju köik sellised geeniused (ja selle koha pealt, miks ka mitte). Haigus oli mönes möttes hästi ajastatud, sest siis ei lange see ehk vähemalt retsimisega kokku. :P
Eile ja täna sai Archlordi mängitud, olen kokku kolm lvlit juba saanud ja varsti 15 koos. Upgreidisin oma relva täna, oh kui lahedad efektid nüüd on ja tapab nagu hoopis kiiremini. Peab vaatama, kas önnestub kuidagi pilte teha. Kurb ainult, et keegi teine ei mängi nagu.
Issi sai eile veevärgi ka jälle korda, kuigi majas peab hakkama torusid vahetama, need on lihtsalt kohati pölvedest kulunud - täitsa läbi näritud, kuigi vask ju ei tohiks roostetada... Nojah, vähemalt on meil vesi tagasi, küll muuga hiljem saab tegeletud.
Tegin paar muudatust ka blogisse, eks vaadake, kas leiate ülesse. :P
~Aure.
Tegelikult on mingi hädine seos olemas ka: ma sain selle inga jutu viie, kuigi see on jama, sest nii laiali pole mu idee vist tükil ajal voolanud, teemast mööda kirjutasin ka, aga näed sa siis nüüd - see on küll diskrimineerimine juba. :D
Pole kaks päeva koolis käinud, olen haige olnud, ka praegu. Mata ja füsa tööd jäid seetöttu küll täiesti tegemata, eks need peab järgmine nädal tegema. Mata ehk juba esmaspäeval, füsaks saab loodetavasti spiku teha vöi asja selgeks öppida. Loodan, et teised esmaspäeval ütlevad, kui raske oli ja mis töös oli.
Tea, mismoodi see ristimise asi olema hakkab? Loodetavasti jätkus köigil nuppu midagi ikka välja möelda, kuigi ma ei kahtle, meil ju köik sellised geeniused (ja selle koha pealt, miks ka mitte). Haigus oli mönes möttes hästi ajastatud, sest siis ei lange see ehk vähemalt retsimisega kokku. :P
Eile ja täna sai Archlordi mängitud, olen kokku kolm lvlit juba saanud ja varsti 15 koos. Upgreidisin oma relva täna, oh kui lahedad efektid nüüd on ja tapab nagu hoopis kiiremini. Peab vaatama, kas önnestub kuidagi pilte teha. Kurb ainult, et keegi teine ei mängi nagu.
Issi sai eile veevärgi ka jälle korda, kuigi majas peab hakkama torusid vahetama, need on lihtsalt kohati pölvedest kulunud - täitsa läbi näritud, kuigi vask ju ei tohiks roostetada... Nojah, vähemalt on meil vesi tagasi, küll muuga hiljem saab tegeletud.
Tegin paar muudatust ka blogisse, eks vaadake, kas leiate ülesse. :P
~Aure.
laupäev, september 15, 2007
Valu ja pettumus
Pole paar päeva ühtegi postitust teinud ja Tauri juba jöudis soiguda, aga see on ainult hea, sest keegi ju peab mulle meelde tuletama, et ma ikka vahest siia miskit kirja ka paneksin, sest minu laiskuse juures ei ole üldse midagi imestada, et kipun unustama.
Ma olen avastanud (kuigi see on vale söna, sest noh... see ei ole just avastus, rohkem nagu tödemus - kui selline sönagi olemas on), et mulle kohe väga meeldib kasutada ääretult pikkasid lauseid. Selles kirjandis, mis eelmine esmaspäev kirjutasime (ja tulemusi ikka veel ei tea), vaatasin ka, et osad löigud olidki ainult üks lause pikad, mis iseenesest mulle probleemiks ei ole, kuid läheb vastuollu selle reegliga, et löigus peaks olema neli-viis lauset. O__o
Mata kontrolltöö sain maksimumpunktid, nii et mu arvamus selle lihtsuse koha pealt vastas töele; oli tore teada, et vahest teen miskit öigesti ka. Kolmapäeval toimus meil esimesel pikal vahetunnil teadmiste teatejooks, kus meie klass jäi lustlikult viimaseks, kusjuures ajaliselt löpetasime eelviimastena ja teadmiste poole pealt saime oma kolm lisaminutit, mis teeb lausa kuus valevastust ehk siis ainult kaks öiget.
Neljapäev oli muidu selline sündmustevaene, ainult füsa öps mötles, et oleks ikka tore üks kontrolltöö aeg paika panna, teemaks on elektromagnetism, mis on umbes "öäkk!" (kui tsiteerida Lavenderi). Raudselt kavatseb ta meid jälle ülehinnata, kuid mis parata. =/ Saksas sain jutustamise eest viie, olin ka ainuke, kes Hamburgist rääkis, teised olid köik miskipärast Saarlandi valinud. O_o (Muidem, Tauri, kas sinul on köik liidumaad peas?)
Siis kell pool viis öhtul jooksin veel kord koolimajja, et ära viia meie klassi alade nimekiri, selle pidin ise ümber kirjutama, mistöttu sai pisut öpetajate toas istutud ja ennast koduselt tuntud. Selleks ajaks oli OMiks valmistumine enam-vähem (meie poolt) ka valmis.
Reede hommik algas juba segadustega (ja eriti paremaks ta ei läinudki), köigepealt ei jöudnud orkester (see, mille kohta Mari-Liis ütleb, et nad kohe üldse mängida ei oska) öigeks ajaks kohale, mistöttu rongkäigu algus venis. Löpuks saime siiski minema; meie klass oligi köige esimene. Politsei blokkis natukene liiklust, muidu oli selline sündmustevaene minek. Avaaktus söna otseses möttes venis nagu köige hullem närimiskumm. 10.15 pidi esimene ala hakkama, aga selleks ajaks polnud aktus veel läbi, nii et alade algus venis oma viisteist minutit.
Esimene ala oli tammelehe teatejooks, kus meie klassi vöistkond tuli teiseks (jee!), kas pärast seda vöi juba enne seda, oli esimene autasustamine, kus medalid said teadmiste vöitjad (ka tammelehe jooksjad said hiljem medalid). Meil hakkas pärast seda kummikuviskamine, mille finaal alles hakkas, kui poisid juba oleksid pidanud oma viskeid tegema. Samal ajal oli hakanud ka vägikaikavedu, kuhu mina alguseks kohale ei jöudnudki, mistöttu see ala jäi tegemata ja vöimalik medal saamata.
Kui algus oli hullult veninud, siis nüüd ei läinud asi sugugi paremaks, vaid lausa hullemaks. Esimene autasustamine pidi algselt olema kell üksteist, kuid nihkus oma tunni jagu edasi, ning ega siis ka kiirustatud nende auhindadega. Mul viskas vahepeal nii üle seal tamme all seismisest, et ma läksin ja istusin lihtsalt kuulitöuke platsile maha. Mingi hetk tuli sinna ka Eva, siis ajasime kaua juttu, täitsa vahva oli. :D Sain teada, et ta ei käigi enam Noarootsis, vaid oli dokumendid välja vötnud, sest mata öps seal keeras talle käru, ning käib nüüd täiskasvanute gümnaasiumis. Anna ka.
Läpuks pärast pikka ootamist ja rohket segadust, hakkas meie köievedu. Esimeseks vastaseks oli meie oma a klass, kes sai kohe kiiresti ära vöidetud - neist ei olnud meile vastaseid. Kuid järgmine klass oli kümnendike üks vöistkond, kus olid nagu mingid ilged härjad koos ning me kahjuks kaotasime. Egon lohises päris pikalt mööda maad edasi, sest ta ei lasknud köiest lahti. Noh, siis arvasime, et meie jaoks on nüüd köik ning läksime laiali, kes kaugushüppesse, kes mujale. Mina suundusin tagasi Eva poole, et veel juttu ajada.
Möne aja pärast selgus siiski, et me pidime veel üks kord vöistlema, seekord siis kolmanda-neljanda koha peale, vastasteks olid 11a vöistkond. Taavi, mina, Egon, Maris, Iivika, Rando ja Karel olime kenasti kohal, kuid Mari-Liis oli jöudnud kuhugi ära kaduda. Kerge paanikamoment, sest kedagi asendajaks vötta ka polnud, kuid önneks leiti Mari-Liis kärmesti ülesse ning vöistlus sai alata. Oijah, küll läks sikutamiseks. :D
Mingi hetk oli küll selline tunne, et siit head nahka ei tule, olime juba päris palju järgi andnud, kuid siis önnestus jäme ots uuesti oma kätte haarata ja vastased pikali tömmata. :D Teine kord läks juba lihtsamini ning kolmas koht oligi meie. Kuid ülla-ülla, medaleid köieveo meeskondadele ei jagatudki. Kaks teatejooksu (samuti 4+4 vöistlejat) said küll, kuid köievedu mitte. Väike vahe tegemine, vöi mis?
Pärast köievedusid toimus maraton, penalti nad jätsid üldse ära, sest maraton oli juba oma pool tundi üle läinud ning oleks veelgi enam, kui ühed vöistlused veel oleksid olnud. Sinna nahka need olümpiad siis läksidki. Kokkuvöttes ei olnud just kindlasti mitte köige paremini organiseeritud, hindeks annaks 3-, kui sedagi. Miskipärast jäi mingi kibe maik suhu.
Igatahes täna hommikuks on mul eilsest mälestuseks ainult üks köieveo diplom ja palju valutavaid lihaseid. xD Nagu täiega valusad. xD Ning lisaks sellele on mul ka nohu, mis on ikka üks vastik haigus küll, öelgu möned, mida tahavad. =/
P.S. Miskipärast on mu blogikeel saksa keelele üle läinud. O__o
P.P.S. Täna saab Mari-Liis 18. Palju önne!
Ma olen avastanud (kuigi see on vale söna, sest noh... see ei ole just avastus, rohkem nagu tödemus - kui selline sönagi olemas on), et mulle kohe väga meeldib kasutada ääretult pikkasid lauseid. Selles kirjandis, mis eelmine esmaspäev kirjutasime (ja tulemusi ikka veel ei tea), vaatasin ka, et osad löigud olidki ainult üks lause pikad, mis iseenesest mulle probleemiks ei ole, kuid läheb vastuollu selle reegliga, et löigus peaks olema neli-viis lauset. O__o
Mata kontrolltöö sain maksimumpunktid, nii et mu arvamus selle lihtsuse koha pealt vastas töele; oli tore teada, et vahest teen miskit öigesti ka. Kolmapäeval toimus meil esimesel pikal vahetunnil teadmiste teatejooks, kus meie klass jäi lustlikult viimaseks, kusjuures ajaliselt löpetasime eelviimastena ja teadmiste poole pealt saime oma kolm lisaminutit, mis teeb lausa kuus valevastust ehk siis ainult kaks öiget.
Neljapäev oli muidu selline sündmustevaene, ainult füsa öps mötles, et oleks ikka tore üks kontrolltöö aeg paika panna, teemaks on elektromagnetism, mis on umbes "öäkk!" (kui tsiteerida Lavenderi). Raudselt kavatseb ta meid jälle ülehinnata, kuid mis parata. =/ Saksas sain jutustamise eest viie, olin ka ainuke, kes Hamburgist rääkis, teised olid köik miskipärast Saarlandi valinud. O_o (Muidem, Tauri, kas sinul on köik liidumaad peas?)
Siis kell pool viis öhtul jooksin veel kord koolimajja, et ära viia meie klassi alade nimekiri, selle pidin ise ümber kirjutama, mistöttu sai pisut öpetajate toas istutud ja ennast koduselt tuntud. Selleks ajaks oli OMiks valmistumine enam-vähem (meie poolt) ka valmis.
Reede hommik algas juba segadustega (ja eriti paremaks ta ei läinudki), köigepealt ei jöudnud orkester (see, mille kohta Mari-Liis ütleb, et nad kohe üldse mängida ei oska) öigeks ajaks kohale, mistöttu rongkäigu algus venis. Löpuks saime siiski minema; meie klass oligi köige esimene. Politsei blokkis natukene liiklust, muidu oli selline sündmustevaene minek. Avaaktus söna otseses möttes venis nagu köige hullem närimiskumm. 10.15 pidi esimene ala hakkama, aga selleks ajaks polnud aktus veel läbi, nii et alade algus venis oma viisteist minutit.
Esimene ala oli tammelehe teatejooks, kus meie klassi vöistkond tuli teiseks (jee!), kas pärast seda vöi juba enne seda, oli esimene autasustamine, kus medalid said teadmiste vöitjad (ka tammelehe jooksjad said hiljem medalid). Meil hakkas pärast seda kummikuviskamine, mille finaal alles hakkas, kui poisid juba oleksid pidanud oma viskeid tegema. Samal ajal oli hakanud ka vägikaikavedu, kuhu mina alguseks kohale ei jöudnudki, mistöttu see ala jäi tegemata ja vöimalik medal saamata.
Kui algus oli hullult veninud, siis nüüd ei läinud asi sugugi paremaks, vaid lausa hullemaks. Esimene autasustamine pidi algselt olema kell üksteist, kuid nihkus oma tunni jagu edasi, ning ega siis ka kiirustatud nende auhindadega. Mul viskas vahepeal nii üle seal tamme all seismisest, et ma läksin ja istusin lihtsalt kuulitöuke platsile maha. Mingi hetk tuli sinna ka Eva, siis ajasime kaua juttu, täitsa vahva oli. :D Sain teada, et ta ei käigi enam Noarootsis, vaid oli dokumendid välja vötnud, sest mata öps seal keeras talle käru, ning käib nüüd täiskasvanute gümnaasiumis. Anna ka.
Läpuks pärast pikka ootamist ja rohket segadust, hakkas meie köievedu. Esimeseks vastaseks oli meie oma a klass, kes sai kohe kiiresti ära vöidetud - neist ei olnud meile vastaseid. Kuid järgmine klass oli kümnendike üks vöistkond, kus olid nagu mingid ilged härjad koos ning me kahjuks kaotasime. Egon lohises päris pikalt mööda maad edasi, sest ta ei lasknud köiest lahti. Noh, siis arvasime, et meie jaoks on nüüd köik ning läksime laiali, kes kaugushüppesse, kes mujale. Mina suundusin tagasi Eva poole, et veel juttu ajada.
Möne aja pärast selgus siiski, et me pidime veel üks kord vöistlema, seekord siis kolmanda-neljanda koha peale, vastasteks olid 11a vöistkond. Taavi, mina, Egon, Maris, Iivika, Rando ja Karel olime kenasti kohal, kuid Mari-Liis oli jöudnud kuhugi ära kaduda. Kerge paanikamoment, sest kedagi asendajaks vötta ka polnud, kuid önneks leiti Mari-Liis kärmesti ülesse ning vöistlus sai alata. Oijah, küll läks sikutamiseks. :D
Mingi hetk oli küll selline tunne, et siit head nahka ei tule, olime juba päris palju järgi andnud, kuid siis önnestus jäme ots uuesti oma kätte haarata ja vastased pikali tömmata. :D Teine kord läks juba lihtsamini ning kolmas koht oligi meie. Kuid ülla-ülla, medaleid köieveo meeskondadele ei jagatudki. Kaks teatejooksu (samuti 4+4 vöistlejat) said küll, kuid köievedu mitte. Väike vahe tegemine, vöi mis?
Pärast köievedusid toimus maraton, penalti nad jätsid üldse ära, sest maraton oli juba oma pool tundi üle läinud ning oleks veelgi enam, kui ühed vöistlused veel oleksid olnud. Sinna nahka need olümpiad siis läksidki. Kokkuvöttes ei olnud just kindlasti mitte köige paremini organiseeritud, hindeks annaks 3-, kui sedagi. Miskipärast jäi mingi kibe maik suhu.
Igatahes täna hommikuks on mul eilsest mälestuseks ainult üks köieveo diplom ja palju valutavaid lihaseid. xD Nagu täiega valusad. xD Ning lisaks sellele on mul ka nohu, mis on ikka üks vastik haigus küll, öelgu möned, mida tahavad. =/
P.S. Miskipärast on mu blogikeel saksa keelele üle läinud. O__o
P.P.S. Täna saab Mari-Liis 18. Palju önne!
Tellimine:
Postitused (Atom)