Igavene nali

Esiteks tahaks pajatada sellest, mis meiega neljapäeval toimus. Enne poolt nelja jöudsin ülikooli peahoone ette ja siis veetsin aega fuajees kuulutusi lugedes, kuni märkasin Kadit garderoobi suunduma. Mul önnestus teda üllatada/ehmatada. Sealt läksime Raekoja platsi (kas see peaks olema üks vöi kaks söna?) Hansapanga automaadi juurde, sest tal oli raha vaja, siis sitsisime ma-ei-teagi-mis tänava nurgal trepi peal ja ootasime autot. Viimaks jöudis see isegi kohale, ei mäleta, mis tüübi nimi oli. Sealt hakkasime siis edukalt Saaremaa poole vurama, ma pean tödema, et ta oli kohutavalt korralik ja eeskujulik autojuht, ei söitnudki kahesajaga. =/

Kümme enne kuute jöudsime Pärnu, kus tegime kiire Statoili-peatuse seal Kajaka lähedal, kus Kadi endale piparmündimaiteslist kakaod ostsis, mis, ma pean nentima, kakao kohta maitses üsna hüva. Mina hakkasin selle koha peal pisut muretsema, et millise praami peale me üritame jöuda, ja kas seitsmesele jöuaks. Ah jaa, enne Pärnut ja sees sajas loomulikult vihma. Miskipärast on seal alati ilm ikka eriti imelik.

Kümme enne seitset jöudsime Virtsu ja avastasime, et praamisaba ulatub selle alevipiiril oleva bensujaamani - oma kaks kilomeetrit kaist eemalt. :S

Kiire arvutus hiljem jöudsime järelduseni, et meie kolm tagumist reisijat, kes siinpool Saaremaa otsas maha minna plaanisime, saame kiirel sammul sadamasse kömpida ja äkki ennast laevale pressida, selle asemel, et neli tundi järjekorras sitsida. Möeldud-tehtud, haarasime oma kodinad ja hakkasime vehkides tulema. Vaatame siis, et oi näe, üks laev kas parasjagu tuleb vöi läheb, ei saa veel aru, aga tuli välja, et ikka alles lähenes, nimelt olid nad köik juba graafikuväliselt töös. Saime piletimajast endale piletid ja tormasime önnelikult Ofelia peale.

Ma pean nentima, et suurest lippamisest tabas mind nähtavasti ajutine hullusehoog, mille käigus arvasin, et Ofelia on tegelikult hoopis Scania ja imestasin siis, mille pagana päralt nad nii sarnased välja näevad.

Praami peal nägin loomulikult mitmeid tuttavaid, eesotsas Põlluäär Marise ja Torni Taneliga. Sai pisut juttu ajatud jälle. :D Käik oli masinatel seekord kiirem, sest ühest sadamast teise jöudmiseks kulus neil kokku ainult pool tundi tavapärase neljakümne minuti asemel. Mahaminejatest olime esimesed, minul önnestus lausa alles langevad aparelli peale hüpata - aga see crew member tegi ka seda ja see tundus lahe - ning Kadi oli see, kes märkas, et isa oli juba sadamas vastus (jah, ma olin talle enne helistanud). Siis saime koju ja löppkokkuvöttes oli see päris tore seiklus ning ikkagi ajavöit kui muud mitte.

Pikk lugu lühikeseks, kuid Shin saatis mulle kirja üle tüki, tüki aja ning kutsus Aion - Tower of Eternity Chinese Open Beta't mängima. Loomulikult haarasin vöimalusest mitme käega kinni, esiteks on tegemist hullult hea mänguga (vöi nii on vähemalt räägitud) ja teiseks saab vanade heade Sulleni inimestega jälle kokku. Mu download on praegu umbes 65% peal, hommikuks, kui hästi läheb, peaks kätte saama. Tahaks juba proovida, ja loomulikult ei jöua ära oodata, mil see ehk septembris Euroopasse jöuab.

Täna käisin poole kaheksast pea kolmveerand üheksani Orissaares jalutamas, tegin mitte just päris pika, kuid siiski toreda ringi. Kui ma saaks nüüd ka normaalselt funktsioneeriva kaardi, siis saaks kilometraaži ära mööta. Ok, pärast tükki mässamist, selgus, et kömpisin umbes 3,2 kilomeetrit. Peaaegu oleks Taurile külla läinud, aga ei teagi, miks ringi otsustasin.

Praegu jutustan Ivo aka Frosty'ga ja köisin just kassi söötmas, samuti pistsin pinstlisse kaks säästukohukest, niiet tuju on täitsa hea. Homme peaks tarretist vahukoorega saama.

Kui miskit veel meelde tuleb, siis ju saab jälle postitet.

~Aure.

P.S. Käisin täna Celesi peal proovimas, otsustasin endale Orc Fighteri teha, nimi on Sabbath. Küll seal oli ikka lag. O.O Samas muidugi oli väidetavalt 9000 inimest online ka, niiet ma ei imesta. See on ainuke kord, minu elu jooksul, kui Orc Village kubises tegelastest, arvatavasti samuti ülejäänud maailm.

Pärnu-Paikuse-Sindi-Tori-Vändra-Suure-Jaani-Viljandi-Tartu

Käisin Vändras. Avelit ei näinud. Viibisin Pärnus. Pammyt ei hakanud ka silma.

See-eest oli tegus ja vahva nädalavahetus kodus. Köiksepealt läksin neljapäeval 15.50 bussiga Saaremaale. Minu ees istunud kaks näitsikut hakkasid kuskil Viljandist Twilight'i vaatama. Mina vaatasin seda peegelpiltis bussiaknast. Orissaares tuli peale minu üks vanem proua maha, pöhimötteliselt terve bussitäis söitis edasi Kuressaarde. Kodus söime ahjukana kartulitega, mis oli väga nämm. Ja pannkooke!

Reeeeeeedel. Ma ei mäletagi hetkel. Erik sai endale uue läpaka, ma tean, ning neil oli karjääripäev vol. 2, kust ta tuli peale kahte tundi ära. Mina töusin hommikul kuskil üheksast vist, ja ju ma ikka midagi tegin. Lugesin, ma arvan.

Laupäeval ma tean, et küpsetasin. Erik ja issu läksid maale murutraktorit ära viima/kokku panema. Meie Kituga müttasime köögis, vöi noh, mina olin köögis, tema kappas mööda tubasid ringi. Öhtul vaatasime Eesti laul 2009-t. Mulle meeldis Chalice, kuigi ka "Rändajatel" ei ole väga viga. Janne oli nagu suht halb, see-eest.

Hommikul läksime üheksase praamiga mandrile ja onule Pärnusse külla. Neil on vinge neljatoaline korter, mis on tegelikult kahest kokku pandud nagu meil. Seal oli lahe. My siblings > your siblings, tied and blindfolded. Jap, me oleme köik üks suur pere.

Emme-issi läksid seitsmest minema, mina otsustasin ööseks sinna jääda. Öhtu läbi mängisime arvutimänge (Lea&Laura läbisid mul Ricochet Infinitys mitu-setu planeeti ja mina tegin nende Minesweeperi rekordeid, Artur ehitas mu Simsi maja, mis, nagu arvata oli, kujunes liiga pikaks ja igavaks protsessiks, niisiis ostsime talle ühe hoopis) ja ajasime juttu ning söime popkorni. Magama jäin poiste tuppa diivanile, nad kuulavad ka öösiti muusikat. :D

Hommikul läks äraminek kuidagi naljakalt kiirelt. Venja viisime kooli ette punktipealt - ehk 8.20, kui tal esimene tund algas, ning mina sain 8.30 bussi peale kaks-kolm minutit pärast ametlikku väljumist. Ma arvasin küll, et buss on läinud. XD

Ma tahan juba tagasi minna.

Tartus oli neetult libe, kui bussi pealt maha tulin. Kas te soolatamisest ei olegi kuulnud? Ma ei tea, miks see ilm selliseks siis minema pidi, oli ju küll kena päike eile. Mitte, et mulle kevad otseselt praegu meeldiks, sest see masendav pruun-hall periood enne lilli ja lehti on noh, depressiivne.

Kodus pesin pea ära ja plaasterdasin oma villi, miskipärast mu köps-saapad veristavad mu vasaku jala neljandat varvast, isegi ei hööru otseselt. Lugesin blogisid ja käisin nüüd öhtul poes. Töin endale juustupitsat, mida ahjus küpsetasin. See oli hea.

Muidem, kes teist on pesnud öuna vedelseebiga, sest öunakoor maitseb liiga hea, et seda lihtsalt ära koorida? Noh, mina olen.

~Aure.

P.S. Neil on kalad!

Winter wonderland

Meil sadas öö läbi ilusat laia, laia lund. Terve maa ja ilm ning taevas on valged. Puud ja pöösad, majad, autod, köik, köik on mattunud paksu lumekorra alla. Öues olles tekib tunne, nagu viibiks Lumekuninganna valdustes. Ilus, ilus, ilus on elu ja ilu.

Sillu teeb süüa ja mina tulin just Maximast. Sai jälle terve kotitäie kraami toodud, kahjuks mitte köike, mida oleks soovinud. Maximas poodlemiseks oleks autot vaja, saaks lihtsamini ja rohkem kaupa koju tassida. Aga vöib-olla meie majanduslanguses vaevlemise perioodil on olematu auto just öige valik.

---

Ok, nüüd on söödud ja nöud pestud/köök koristatud. Ma nühkisin isegi kraanikaussi pisut. Muahahaha. Puhas köök on ikka kordi meeldivam kui räpane. Mina ei ole seda usku, et nöusid kraanikaussi kolmeks kuuks kuhjuma jätta, kuigi pean nentima, et ma olen neid sinna asetanud ja unustanud küll. Aga tavaliselt olen ma tubli ja koristan enda järelt ikka ära.

Poest töin neid vale Cini Minisid, aka Cinamonisid, kassitoitu, sest Kituškal on ainult üks pakk Friskieseid järgi, mune, hambapastat, kaks kohukest, mingeid moosisaiu, ühe paki Raffaellosid, mis kappi ära peitsin, mine tea, mil neid vaja vöib minna. Ning rohkem vist ei olnudki. o.O Ei tahtnud kotti üleliia raskeks muuta. Teeolud ei ole praegu kontsadega ringi klöbistamiseks just ideaalsed.

Olen jälle sattunud Potterifikkide lugemise hulluse rüppe, see on kuri, aga ju ta jälle varsti üle läheb, önneks olen ma viimased tükk, tükk aega ainult HP/LV-TR fänn olnud, ja vaevalt, et sealt muutusi on oodata.

Öösel mängisin Solitaire'i ja Minesweeperit, ma vihkan, kui nurgas on pomm (eriti röve on, kui mitmes nurgas on pomm!). Nurka ei tohi pommi panna, kas see mäng sellest aru ometi ei saa?? NFSi ei mänginud, seda tegin millalgi paar ööd tagasi, vöi oli see eile. Ma ei pea öödel järge.

Triikima pole ikka veel jöudnud. Pesu kuhjub siia ja sinna. Ma luban, et ehk täna öösel? Kuigi suurem on töenäosus, et mitte. XD Ma olen laisk, see on mu alias.

Sest sina oled öige minu jaoks.

~Aure.

The Flying Spaghetti Monster

Kui ma ei oleks agnostik, vaid ateist, siis ma liituksin koheselt. :D
The Flying Spaghetti Monster

Käisime Silluga Cinamonis "Operatsioon Valküüri" vaatamas, Tom Cruise'iga peaosas. Ma olin skeptiline, olen siiamaani, sest Cruise käib mulle pinda (kui mitte muude pöhjustel, siis tema religioossetel ikka), aga kui see körvale jätta, siis oli film täitsa hea. Olgu, see, et ma löppu ette teadsin oli kohati häiriv, sest oleks ju ikka tahtnud, et nende plaan oleks önnestunud, aga sinna ei saa midagi parata. See tüüp, kes Hitlerit mängis, ei olnud just nii hea kui see, kes Untergang'is oli. Ja filmi löpuks ei saanud ma eriti enam aru, kes oli kes, sest tegelasi oli lihtsalt nii palju ja neid nagu eriti tundma selle kahe tunni jooksul ei jöudnud öppida.

Täna olin üldse kuidagi väga aktiivne. Viisin neli kotti - meil olid need kuidagi kuhjunud jah - prügi välja, milleks kulus kaks reisi, sest ma ei tahtnud neid just süles/seljas ka tassida. Küpsetasin mingeid pistaatsiamaitselisi asju, suutsin need pisut körbema lasta. Ma arvan, et oleks ehk pidanud need korrus allapoole panema. Pesin nöusid - nagu tavaliselt ikka. xD Käisin Comarxis ja ostsin kassitoitu, mille posti panin. Minu meelest ei ole kesklinna postkontoris need ootejärjekorrad üldse nii pikad, aga vöimalik, et see tuleb sellest, et ma seal kell kuus öhtul käisin.

Mingil pöhjusel mu brauser lagitseb juba teist päeva kohutaval kombel. Ei oska arvata, millest see tulla vöib, kui ehk mitte sellest, et ma veidralt muusikat kuulan netist, aga mine sa hullu tea.

Eile vaatasin uue episoodi House'i. Ma tahaks, et nad selle tüütu Huddy arki juba läbi saaksid, aitab küll ometi. Kaua vöib? See ei ole loogiline ega lahe. Mörr, soig, soig.

Meil sadas kena laia lund siin vahepeal, ja siis pisut kitsamat. Lume ainus miinus on see, et nad soolavad siin ja üldse ei ole see eriti puhas, mistöttu jätab saabastele nömedaid valgeid triipe, mida siis kogu aeg meeleheitlikult eemaldama peab.

IMDb foorumid on ikka nii andekad. xD

~Aure.

Mummulised täpid

Jap, kell on mingi üheksa hommikul ja ma olen ärkvel! Aga see tuleb sellest, et ma pole veel magama jöudnudki. Sillu peaks varsti ärkama hakkama, tal on täna hambaarst millalgi. Mitte et ta teaks kindlalt mil, sest ta suutis oma lipaka kellaajaga ära kaotada.

Ma hakkasin siin juurdlema, et väljend "I love you something awful," on üpris vastuoluline. Teoreetiliselt ei peaks ju inimene armastama midagi, mis ta meelest nii kohutav on. Aga see, vöi alteratsioonid, on suhteliselt levinud, mis näitab, kui veider keel ja inimesed ikka on.

Ma peaks täna poodi minema ja kassitoitu ostma, siis selle pakki suruma ja postkontori minema. Nimelt on Kitul Friskies otsa saamas ja, nagu tavaliselt ikka, ta ju midagi muud peale kalaga ei söö, mis vähendab valikuvöimalusi drastiliselt. Aga mnjah, pakisaatmine on ju nii tüütu protsess, eriti veel kesklinna kontoris, kus, väidetavalt, peaksid sajameetrised sabad ja aeglased/tülikad klienditeenindajad olema. Muidugi, ega postitöötaja elu just lihtne ei ole, aga ma ei tea, pole tegelikult ise seal ju käinud.

Praegu olen ikka veel ja jätkuvalt BBM'i vaimustuses, kuigi veelkord seda vaadanud ei ole, lihtsalt loen fänfikke, mis on ju köige kurjem tegevus maailmas vist üldse. Nagu tösiselt, mengs, oli seda siis nüüd vaja? :D

Oh sa poiss, kui ma ei eksi siis House'i uus osa peaks täna välja tulema. *goes to check* Jap, STC's on link juba üleval. Muahaha! Ma olengi liiga kuival olnud. Täna saab tore päev olema! (Unless there's like a tonne of Huddy, which'd be godawful... Aga jah, eh, eks näis.)

Nägin täna unes kaklusstseene ja mörvasid. Silluga mötlesime, et kas see on meie magamistoa aura vöi miskit, mis sellist vägivaldsust meis mölemas esile toob. Igatahes, unes olin vanaema-vanaisa juures ja tahtsin telerist mingit filmi vaadata, kuid sellega oli mingi jama, kas ei olnud veel pihta hakanud vöi oli vale päev, aga löpuks ma otsustasin hoopis Urban Hunt 'i vaadata, mis kujutas endast mingit elu ja surma peale kaklust kuskil kaheksakümnendate stiilis. Kujutage, palun, köige jubedamaid selle kümnendi nömedaid riideid ja soenguid, ja ma ei mötle koduperenaiste ja ärimeeste omasid, vaid rohkem ghetto, vangla ja muidu veidrikute. :D

Diil oli selles, et löpuks jääb ellu ainult üks inimene - Urban Hunter -, kuid keegi ei tea kindlalt, kes see on. Mingi hetk moondus üks tšikk igatahes minategelaseks, kellel oli mingi veider neoonroheline kummist piits millega ta inimesi kägistas (ma arvaks). Kuskil löpus tuli ta vastamisi kahe teise kutiga, kellest üks oli lillasse ülikonda riietatud. Nendest üks oli Urban Hunter, minategelane tahtis teist maha lüüa, aga siis UH stäbis teda süstlaga rindu ja, ma pean ütlema, et see oli ikka väga, väga veider tunne/kogemus. Väga veider.

Ma ärkasin seejärel üles, kuid niipalju kui ma aru sain, oli mingi värk, et lisaks UH'ile pidi veel keegi ellu jääma ja ju siis see teine kutt jäi, kuigi ma ei tea, miks tema vöi mis värk üldse oli. Mul on selline tunne, et minu tegelane oli kogu show ajal UH'i abistanud salaja, mistöttu see mörv seal löpus tundus eriti alatuna, aga ju UH siis ei teadnud? Ma ei tea, see köik kokku oli ikka päris sürr.



~Aure.

Järjekordne NaNolöpp

Ehk siis episood sarjast "Minu läbikukkumised". Teate, ma ei pöegi selle pärast üleliia palju, kui aus olla, siis üldse ei pöe, kuigi mingi osa minust on suhteliselt pettunud (taaskord) ning tiba nukker. Kuid elu on selline ja mina niisama püsimatu. Vöimalik, et kirjutamine ei ole ikkagi minu ala, aga samas ei saa välistada, et ma ei ole lihtsalt veel seda öiget "miskit" leidnud ning et kunagi hakkab sulg jooksma, nii öelda.

Mönikord libiseb ta küll paberil, kuid hoopis tihedamini siiski mitte. (Kass püüab mingit putukat ehk siis kolistab ringi. :D) Ehm, mul on vaja üks tabel (oii, kuidas ma neid vihkan!) kirjanduse jaoks ära teha. Järjekordne Dorian Gray lugemiskontroll. Nendega on tänavu küll just igavene nuhtlus. Üks kahest, kas öpetaja on see aasta neid mingi veidra nurga alt tootma hakanud vöi mina. Ma arvaks, et ikkagi öpetaja on see patukott siin.

Varsti tahab Kitu suure töenäosusega süüa. Siis peab lippama. Praegu veel nii palju, et täna käis Söömer meile kirjanditest pajatamas, ei saanudki nagu midagi uut teada, kuid praeguse seisuga ei tea ma ikka veel päris kindlalt, mis eksamid vötta ja veelgi enam, mida edasi öppima minna.

Vahepeal käisin kiisut söötmas. Temaga on ka igavene trall just. Köigepealt otsi pool tundi taga kohta, kus talle süüa meeldiks, ning siis seisa ta körval nagu auvalve. Njah, hukkas loom. :D

Igatahes, nüüd veel tabelit tegema ning siis magama. Vaja jälle totakaid unenägusid vaadata. xD

Hiljem,
Aure.