Elämäni sankari

Täna magasin sisse ja kultuuridevahelisse kommunikatsiooni ei jöudnudki. See-eest koristasin köögi ära, meie kraanikauss oli jube: pool tonni musti nöusid ja Sillu pöhjakörbenud toidujäätmeid ning mingil hetkel pisut minu makarone. Nende viimastega sai üldse nalja, esiteks keesid nad üle, sest ma unustasin kolme pealt madalama temperatuuri peale keerata ning siis praadides eritasid nad mingit veidrat löhna, mille juurteni ma välja ei jöudnudki, vöimalik, et süüdi oli pann, mida olin äsja pesnud, vöi makaronid ise, mis äkki vanad olid. Ei tea, kuid maitsesid normaalselt, kuigi soola olin liiga vähe pannud, aga ketšup parandab köige maitset.

Siis ajasin Die'ga, kes oli usundiloo loengus, MSNis juttu ja otsustasime kaupsis hiljem kokku saada. Mina ja Gary suundusime Zeppelini Maximasse, et endale Lionsi šokolaadi osta, need seal ainult 3,50. Me tee viis meid mööda Aura veekeskusest, mis teeb mulle alati löputult nalja oma klaasist seintega. Maximas kulus loomulikult sada aastat, sest ega ma ainult šokolaadi ostnud, aga pöhilise aja vöttis siiski kassasabas seismine. Nimelt minu ees oleval ostjal oli korvis mingi müts, millel ei olnud triipkoodi küljes ja müüja pidi seda otsima minema. Loomulikult kulus tal selleks poolteist sajandit (tegemist on ju ikkagi Maximaga), siis tagasitulles ta eksis peaaegu kassaga, kuid löpuks sai siiski asjad ostetud.

Die'ga käisime selles mistahes C vöi G-ga algavas kohas söömas, mis kaupsi nullkorrusel on. Ajasime juttu oma tegelaste ja raamatute üle ning röömustasime, et me Inner Editorid nii osavalt ta lemmikloomade köppade ja hammaste vahele on surutud. Die läks edasi sinna toidupoodi ja ma kaupsi naistemaailma endale m antlit vaatama. Löpuks pärast pooltteist tundi valimist ostsin endale hoopis uue jope, mis on päris ninja kohe, tal on ärakäiv karvane krae ja peidetav kapuuts.

Nüüd olen kodus ja söön oma kaneeliküpsiseid ja rüüpan koolat. Sillu teeb ka seda viimast. Pean hakkama kirjutama, loodetavasti Gary räägib ikka minuga pärast seda, kui ta oli sunnitud minuga kaupsis igavlema nii pikalt. Kuulan u2b'st Dingot ja mötlen, et peaks Roswelli uuesti vaatama, aga mitte praegu, sest mul on vaja kirjutada.

Saatsin Jeremy'le ennist kirja, millele ta isegi vastas, polegi teine veel ära surnud, kuigi selline mulje jäi. Lihtsalt töösse mattunud, vaesekene selline. Aga ta huumorimeel on niisama tore kui varem.

Hmm, pühapäeval on isadepäev, peaks issule midagi otsima. Samas on tal kuu löpus ka sünnipäev, mis teeb olukorra veel keerukamaks, kuna kahte kinki on ju raskem leida. Pean mötlema veel selle üle.

~Aure.