Löpu algus

Mu hirmpikk (ha! loota ju vöib) Praha reisi kokkuvöte peaks ka kunagi järgneva nädala jooksul ülesse tulema. Kui teiega ikka päris aus olla, pole ma selle trükkimisega veel algust teinud, aga önneks on mul reisilt märkmeid ette näidata (mis enamus seisneb küll vingumises teemal "Miks Ivo nii palju kohvi joob?" ja etc, bla). Aga köigest sellest pikemalt siis, kui ma löpuks kunagi selleni jöuan. :D Ma pean siiski niipalju ütlema, et ma jöudsin reisu peal mingi crushi developida, mis iseenesest teeb mulle palju nalja.

Jeremy ei ole ikka veel mu kilomeetrisele kirjale samaväärset vastust kokku vorpida suutnud (aga seda ma ju kahtlustasin kohe algusest peale, et ta mingi haleda vabandusega lagedale tuleb), vaid pöhjendab oma suurt laiskust kahtlase dental surgeryga. Midaiganes ta sellega just mötleb. No ok, vaesekene, ma tunnistan, et ma vöin vahest päris isekas ja muidu self-centered olla, aga see olen ju mina. Tegelikult me lihtsalt armastame üksteise kallal tömmata.

Ma pole kodus oldud aja jooksul mitte kui midagi asjalikku ära teinud. Eile käisime linnas ja ostsime kleidiriide ära, samuti sattusime kingapoodi ning sain endale ka uued kingad. Ha! Kingapoed on hullult lahedad, kuigi Kuressaare Walking on tsipa liiga väikeseruumiline. Mul on ikka veel kiusatus minna tagasi ja endale need roosad killer stripper-shoes osta. Olid hullult lahedad, noh!

Ma ei ole oma kurjast HP fanfictioni addictionist ikka veel täielikult lahti saanud ja kahtlustan, et niikaua kuni mul on access to a computer connected to the Internet, I won't either. Aga asi on paranenud! Nüüd ma vähemalt loen teiseteemalisi fikke ka, mitte ainult Harry siin, Harry seal, Harry iga nurga peal (kuigi ma tunnistan, praegu on tal mingi thing Riddickuga... *shify eyes*).

Oi, kuidas tahaks lihtsalt teatud teemadel soiguda ja bitchida, kuid kellele, kui ainuke inimene, kes mind välja kannatab, on conveniently off-line. Meh, meh, mörr. Ha! Kannatamatus. Ja isekus? Kindlasti, kindlasti, kindlasti. Ma vöin vahest ikka nii pinnapealne olla. Eriti, kui parasjagu on jälle mingi vingumise tuju peal.

Vöib-olla olete täheldanud, et ma olen päris palju söna 'ha!' kasutanud. Noh, see paistab olevat mu uus ja pönev parasiitväljend (umbes nii nagu paeluss on, ewww), mida alates Praha reisist päris palju tarvitanud olen. Ha! Aga midagi peab ju inimene ikka kasutama ka.

Kunagi hiljem siis veel, mul jooksis juhe kokku.
~Aure.