Pealkirjad on nömedad

95% oludest ei tule mulle ühtegi asjalikku ega isegi naljakat pealkirja pähe. Ainult mingid hullemad jamad nagu ehma-lehma, ma-ei-tea ja kompanii. Seepärast on täiesti vöimalik, et iga natukese aja tagant nad kipuvad korduma vöi vähemalt kahtlaselt lamedad olema.

Täna vaatasin viimaks ka The Italian Job'i löpuni, kusjuures ma olen seda siiski varem näinud (ma ei tea ainult, kas päris algusest löpuni just, möned kohad ei olnud köige tuttavamad, aga eks aastatega unub ikkagi nii möndagi). Eh, miks on röövid nii lahedad? :D Kadi, wanna be my getaway driver? xP

Täna oli päev nagu ikka, miskit pönevat eriti ei toimunud. Esta öps saatis lehti olümpiaadiks valmistumiseks, noh, ma arvaks, et nii mönigi teine on pädevam neid ülesandeid tegema kui mina, aga ju siis paremaid pole vötta. Proovida vöib ju ikka, päris viimaseks ei olegi eriti palju kordi jäänud.

Erikul algas täna siis autokool. Pets olevat olnud nagu Pets ikka. Ehk siis mitte väga hull, kuid ta jutt muutub iga korraga aina igavamaks, mis on pöhiliselt tingitud sellest, et inimese oma tähelepanu kipub hajuma. Kes siis ikka seda teooriat nii palju öppida tahaks, kui hoopis meeldivam on praktikas köike harrastada?

Mul on pisemal moel praegu kerge peavalu. Ikka sealt tavalisest kohast - vasakpoolne otsaesine. Peaksin "Maa önnistuse" täna läbi lugema - ainult pool raamatut ongi ju veel, - siis saaks homme ehk lugemiskontrolli ära teha (sellega meenus praegu, et peab ka eesti keele koduse töö ära tegema, mis seisneb kellegi kunagises kirjandis kirjavahemärkide panemises. Ega see mind just ei löbusta - enamik inimesi kasutab ju nii imelikke lauseid...)

Reedel igatahes mina kooli ei lähe. Vöib-olla ainult füüsika kontrolltööks, aga selle üle pean ma veel mötlema. Kolmapäeval on matas töö. Kas ma olen juba jöudnud mainida, et töenäosus on nöme? Vist korra kuskil sai mokaotsast poetatudki... Aga et ikka selge oleks - see on töeliselt nöme.

~Aure.