Mingi ninjakiire apdeit

Ee, ma surun siia nüüd järjekindluse (mida ma ajan?) möttes kärmesti paar-kolm olulist ja pisut ebaolulisemat fakti kokku.

Inglise keele suulise eksami eest sain otse loomulikult 20 punkti. Teemaks oli pöhiliselt haridus ja kool ning rollimängus jahusin IELTSi testist vöi mis-ta-nüüd-oligi.

Ema rääkis siin üks päev Kirsiga, kes ütles, et tema paneks mu kirjandile mingi 80 punkti ehk, et siis, nagu ma isegi arvasin, olen ma paremaid asju kirjutanud. Aga ma ju ütlesin kohe, et sitt kirjand tuli. xP

Reedel käisin pärast pikka edasilükkamist löpuks ometi ka koolimajas ära. Viisin tonni öpikuid raamatukokku, kusjuures saksa keele olin miskipärast koju unustanud, kogusin möningaid allkirju ringkäigulehele, sain keka ja kemma öpsilt kursuse- ja aastahindeid. (Kemma öpsilt loomulikult informaatika hinde.) Ivole andsin Soomaa ekskursiooniraha. Kes veel ei tea, siis see on see igaaastane preemiareis. Ma olen küll Soomaal varem käinud - oli see nüüd kaheksas klass, kui me suvel käisime seal ja Miniloomaaias? - kuid kanuumatkad on üle köige. xD

Mul ütles siin vahepeal hiir üles. Minu armas ja nunnu pisi hiirepojakene! Kuid jah, ma ei tea, ma vist söön neid. Vanasti, kui kasutasin veel rulliga (noh, see kuul seal pöhjas xD) hiirt, siis kulus neid aastas ikka kaks-kolm. Viimane optiline pidas oma paar aastat vist ikka vastu - minu puhul lausa rekord! Praegu kasutan issi hiirt, mis küll ei ole nii mugav, aga parem kui mitte midagi. Huvitav, kaua kulub, enne kui ma selle ka suudan ära löhkuda? XD

Viimasel ajal olen rohkes koguses House'i vaadanud. See on ikka hullult lahe sari. No, ma kohe ei saa, minu meelest on House köige parem. Ausalt, endale perearstiks teda nüüd küll ei tahaks, aga ta on siiski andekas. xP Potterivaimustus on selleks korraks taandunud. See (kui keegi), kes ütles, et söltuvust saab ravida teise söltuvusega, oli küll tark poiss.

Mina ei suuda tavaliselt teha nii pikki postitusi kui Kadi. Ma isegi ei vaevu köikidest pisidetailidest rääkima, aga samas on täiesti vöimalik, et mul on lihtsalt vähemast pajatada. Vöi noh, endalegi ei tundu köik nii pönev, miks siis veel sellest kirjutada?

Täna panime kartuleid maha. Eks ikka maale vanaema juurde, kuigi kui aus olla, siis vanaema elab Orissaarele lähemal, kui Randküla on. Neil on hullult kurje eurokärbseid seal, kes ei tee välja ei tuulest ega tormist (mida küll ei olnud) ning ikka ründavad armaadade kaupa. Vahepeal käisime Tammelt seemet juurde toomas, sest nende keldrist sai sobilik otsa. Ja ma ei tea, see ei ole eriti pönev, kuid ometi oluline, vöi vähemalt kasulik, sest miskit sai ikkagi tehtud.

Ah, ma vaatan nüüd House'i. Sest ta on lahe. Ja mul tuleks muidu uni peale.

Hmm, meenus, ma saatsin Taurile kirja helesinises ümbrikus, aadress kirjutet punase tindiga (tegelt oli rohkem viltpliiats). Aga värviline ümbrik on lahe ja emme ostis mulle neid nüüd igavese hunniku, möned punased ja lausa lillad!

~Liisa.