Valu ja pettumus

Pole paar päeva ühtegi postitust teinud ja Tauri juba jöudis soiguda, aga see on ainult hea, sest keegi ju peab mulle meelde tuletama, et ma ikka vahest siia miskit kirja ka paneksin, sest minu laiskuse juures ei ole üldse midagi imestada, et kipun unustama.

Ma olen avastanud (kuigi see on vale söna, sest noh... see ei ole just avastus, rohkem nagu tödemus - kui selline sönagi olemas on), et mulle kohe väga meeldib kasutada ääretult pikkasid lauseid. Selles kirjandis, mis eelmine esmaspäev kirjutasime (ja tulemusi ikka veel ei tea), vaatasin ka, et osad löigud olidki ainult üks lause pikad, mis iseenesest mulle probleemiks ei ole, kuid läheb vastuollu selle reegliga, et löigus peaks olema neli-viis lauset. O__o

Mata kontrolltöö sain maksimumpunktid, nii et mu arvamus selle lihtsuse koha pealt vastas töele; oli tore teada, et vahest teen miskit öigesti ka. Kolmapäeval toimus meil esimesel pikal vahetunnil teadmiste teatejooks, kus meie klass jäi lustlikult viimaseks, kusjuures ajaliselt löpetasime eelviimastena ja teadmiste poole pealt saime oma kolm lisaminutit, mis teeb lausa kuus valevastust ehk siis ainult kaks öiget.

Neljapäev oli muidu selline sündmustevaene, ainult füsa öps mötles, et oleks ikka tore üks kontrolltöö aeg paika panna, teemaks on elektromagnetism, mis on umbes "öäkk!" (kui tsiteerida Lavenderi). Raudselt kavatseb ta meid jälle ülehinnata, kuid mis parata. =/ Saksas sain jutustamise eest viie, olin ka ainuke, kes Hamburgist rääkis, teised olid köik miskipärast Saarlandi valinud. O_o (Muidem, Tauri, kas sinul on köik liidumaad peas?)

Siis kell pool viis öhtul jooksin veel kord koolimajja, et ära viia meie klassi alade nimekiri, selle pidin ise ümber kirjutama, mistöttu sai pisut öpetajate toas istutud ja ennast koduselt tuntud. Selleks ajaks oli OMiks valmistumine enam-vähem (meie poolt) ka valmis.

Reede hommik algas juba segadustega (ja eriti paremaks ta ei läinudki), köigepealt ei jöudnud orkester (see, mille kohta Mari-Liis ütleb, et nad kohe üldse mängida ei oska) öigeks ajaks kohale, mistöttu rongkäigu algus venis. Löpuks saime siiski minema; meie klass oligi köige esimene. Politsei blokkis natukene liiklust, muidu oli selline sündmustevaene minek. Avaaktus söna otseses möttes venis nagu köige hullem närimiskumm. 10.15 pidi esimene ala hakkama, aga selleks ajaks polnud aktus veel läbi, nii et alade algus venis oma viisteist minutit.

Esimene ala oli tammelehe teatejooks, kus meie klassi vöistkond tuli teiseks (jee!), kas pärast seda vöi juba enne seda, oli esimene autasustamine, kus medalid said teadmiste vöitjad (ka tammelehe jooksjad said hiljem medalid). Meil hakkas pärast seda kummikuviskamine, mille finaal alles hakkas, kui poisid juba oleksid pidanud oma viskeid tegema. Samal ajal oli hakanud ka vägikaikavedu, kuhu mina alguseks kohale ei jöudnudki, mistöttu see ala jäi tegemata ja vöimalik medal saamata.

Kui algus oli hullult veninud, siis nüüd ei läinud asi sugugi paremaks, vaid lausa hullemaks. Esimene autasustamine pidi algselt olema kell üksteist, kuid nihkus oma tunni jagu edasi, ning ega siis ka kiirustatud nende auhindadega. Mul viskas vahepeal nii üle seal tamme all seismisest, et ma läksin ja istusin lihtsalt kuulitöuke platsile maha. Mingi hetk tuli sinna ka Eva, siis ajasime kaua juttu, täitsa vahva oli. :D Sain teada, et ta ei käigi enam Noarootsis, vaid oli dokumendid välja vötnud, sest mata öps seal keeras talle käru, ning käib nüüd täiskasvanute gümnaasiumis. Anna ka.

Läpuks pärast pikka ootamist ja rohket segadust, hakkas meie köievedu. Esimeseks vastaseks oli meie oma a klass, kes sai kohe kiiresti ära vöidetud - neist ei olnud meile vastaseid. Kuid järgmine klass oli kümnendike üks vöistkond, kus olid nagu mingid ilged härjad koos ning me kahjuks kaotasime. Egon lohises päris pikalt mööda maad edasi, sest ta ei lasknud köiest lahti. Noh, siis arvasime, et meie jaoks on nüüd köik ning läksime laiali, kes kaugushüppesse, kes mujale. Mina suundusin tagasi Eva poole, et veel juttu ajada.

Möne aja pärast selgus siiski, et me pidime veel üks kord vöistlema, seekord siis kolmanda-neljanda koha peale, vastasteks olid 11a vöistkond. Taavi, mina, Egon, Maris, Iivika, Rando ja Karel olime kenasti kohal, kuid Mari-Liis oli jöudnud kuhugi ära kaduda. Kerge paanikamoment, sest kedagi asendajaks vötta ka polnud, kuid önneks leiti Mari-Liis kärmesti ülesse ning vöistlus sai alata. Oijah, küll läks sikutamiseks. :D

Mingi hetk oli küll selline tunne, et siit head nahka ei tule, olime juba päris palju järgi andnud, kuid siis önnestus jäme ots uuesti oma kätte haarata ja vastased pikali tömmata. :D Teine kord läks juba lihtsamini ning kolmas koht oligi meie. Kuid ülla-ülla, medaleid köieveo meeskondadele ei jagatudki. Kaks teatejooksu (samuti 4+4 vöistlejat) said küll, kuid köievedu mitte. Väike vahe tegemine, vöi mis?

Pärast köievedusid toimus maraton, penalti nad jätsid üldse ära, sest maraton oli juba oma pool tundi üle läinud ning oleks veelgi enam, kui ühed vöistlused veel oleksid olnud. Sinna nahka need olümpiad siis läksidki. Kokkuvöttes ei olnud just kindlasti mitte köige paremini organiseeritud, hindeks annaks 3-, kui sedagi. Miskipärast jäi mingi kibe maik suhu.

Igatahes täna hommikuks on mul eilsest mälestuseks ainult üks köieveo diplom ja palju valutavaid lihaseid. xD Nagu täiega valusad. xD Ning lisaks sellele on mul ka nohu, mis on ikka üks vastik haigus küll, öelgu möned, mida tahavad. =/

P.S. Miskipärast on mu blogikeel saksa keelele üle läinud. O__o

P.P.S. Täna saab Mari-Liis 18. Palju önne!

Olümpiad

Hahaa! Nädalavahetusel öpikuteni ja nende kaanetamiseni ei jöudnudki, sellega tegelesime hoopis esmaspäeval. Erik ja ema kasutasid oma Homo Sovieticus nippi ja mina... noh, mul oli rohkem nagu Homo Persianus... (Suvel sai liialt "Armastuse adjutante" vaadatud XD).

Me kirjutasime kirjandit, mille tulemust ei saa vist kätte enne kui järgmine nädal, sest öpetaja ütles midagi stiilis, et ta tahab seda hinnata täpselt juhendi järgi. Nojah. Etteütluse, mis me neljapäeval tegime, sain ma (ainukesena) nelja, Taavi, Mare ja keegi veel said kolmed ning ülejäänud klass... ütleme nii, et viitesid nad ei saanud.

Üldiselt oli esmasp üldse üks häiriv päev. Meil on nagu üle möistuse palju tunde. Mingi seitse tundi päevas kaheteistkümnendas klassis (ja OGs) ei ole just normaalne. >.< Eelnevatel abiturientidel on alati hoopis vähem tunde olnud. Igatahes, bioloogia öpetaja leiti ka - Aare Martinson hakkab mingi paar päeva nädalas käima vöi nii. Ivo rääkis midagi, et Kannik pidavat kuskil koolis ajalugu ja poiste töööpetust andma... nagu wtf?! o_O

Esmasp öhtul vaatasin Supermodelle ja poole pealt siis ka van Helsingut... PWP ftw? Viimasel ajal sellest veel veidram film oli mingitest killer-ritsikatest ja nende mörvamisest elektriga (kuigi meil ju üldse maaühendust vaja ei ole onju). Hmnjah. :D

Ahjaa, esmaspäeval langes meil füüsika tund a klassi füsaga kokku, vöib ühe korra arvata kumb klass kolis, kuigi seekord mitte tüdrukute töööpetuse klassi, vaid Söömeri eesti keelde - jah, need olime meie. Hallooo, Peetril on kaks tundi nädalas, kas on töesti nii vöimatu tunniplaani koostada nii, et need Reeda tundidega kokku ei langeks?

Vähe sellest, et esmasp on kaks eesti keelt, on teisipäeval kaks eesti keelt veel (vöi noh, kirjandused vist). Ning lisaks sellele veel topeltannus saksa keelt. >.< Me tegime täna mingi üheksanda klassi eksamit, sain selle nelja, kui e-kool just ei luuleta. Mata kontrolltöö oli nagu... lihtne, kuigi Viive ütles, et a klassis said ainult kaks inimest ühegi punkti esimese ülesande eest...

Käisin täna klassivanemate infotunnis, peab nende olümpiamängude jaoks valmistuma hakkama, alad tuleks valida ja kirja panna. Praeguse seisuga oleme meie rongkäigus, mis läheb läbi alevi, esimesed, sest me nupukaks nimeks on Aamaa. XD

Ema-isa töid täna maalt puid, need lappisime (kahjuks ei loopinudki) puukuuri, vanaema ja -isa käisid ka abiks. Talveks on siis küttevarud olemas. ^^ Isa ehitas veel kaks riiulit vetsu ajakirjade jaoks, nii et tulge meile lugema. xD Muidem, meil on esikus uus pink-saapariiul, see on selline täitsa mugav istumiseks ja ka saapa jalgatömbamiseks.

Peab mata ja inga koduse töö ära tegema, Ivo teeb homme ühiskonnas mingi töökese (möttetu), kuigi ta ähvardas, et küsib Eesti haldusjaotusi (aka maakondi ja nende keskusi) ning kes, tahaks teada, neid peast teab? =/ Noh, eks möningasi ju teab ka, aga siiski, seal keskel on üks maakond, mille nimegi ma vist ei tea... xD

Pean endale vist uuema IE muretsema, mina olen ju see, kes elutseb endiselt vana 5.0 otsas... ning mu FF viimasel ajal on... über-mega aeglane ja koormav. Veider. (Amberit peab ka lugema, ainult ~20 lk ongi veel. Ma parem Salingeri rukist ei loegi, arvan, et vötan midagi muud esialgu.)

"The battlefield is a scene of constant chaos. The winner will be the one who controls that chaos, both his own and the enemies." ~Napoleon Bonaparte
Niiet julgelt rinnaga peale ja vötame ainult medaleid mängudelt. :P

~Liisa.