Öpetajate päevast

Ma mötlesin, et ma ikkagi ei lähe Simsi praegu mängima, sest siis ma unustan ennast sinna vähemalt nii kauaks, kui sööma peab minema. Pärast seda aga hakkab kindlasti millalgi "Meeleheitel koduperenaised" ja neid tahan ma ju küll vaadata. Seega siis ei jää mul muud üle, kui praegu maha istuda (tegelikult küll tooli peale) ja üritada siia midagi kokku kirjutada öpetajate päevast.

ÄRA LOE, KUI OLED JUBA KURSIS VÖI LIHTSALT EI VIITSI

Niisiis. Hommikul ärkasin nii umbes seitsmest üles ja ka töusin koheselt, et ikka kindel olla, et öigeks ajaks koolimajja jöuan. Nagunii oli plaanis pisut varem kohale minna, ehk siis umbes poole üheksast. Selleks ajaks ma kohale ka jöudsin. Otsustasin jalga panna oma lustlikud tikkkontsadega kingad,mis näevad küll hästi ilusad välja, kuid ei ole üldiselt just köige mugavamad köndimiseks. Kuid önneks probleeme väga ei esinenud nendega, sai kenasti hakkama.

Palavikku hommikul ei olnud, nii et ka sellega oli hea ja muretu. Koolimajas köik meie klassi inimesed, keda kohe kohtasin, röömustasid väga, et ma ka ikka terveks olin saanud. Siis loivasime Marisega Kaasiku klassi, sest ma tahtsin oma asjad ära panna ja pidin ka kingarihmu pingutama, sest need kippusid alla vajuma köndides. Ma ajan selle nende uute ja liiga libedate sukkade kaela.

Noh, Kaasik röömutses igatahes väga. Ütles, et ta oli juba valmis olnud ise tunde andma ja blahblah. Läksime siis koolimaja ette, kus pidi toimuma vöimu üleandmine. Ilm oli udune ja selline meeldivalt sompus. Önneks ei pidanud seal kaua passima. Direktor Peeter ütles möned sönad, andis skeptri Egonile üle, siis nad allkirjastasid oma lepingud, misjärel direktor Egon vöttis söna. Pärast seda andsid öpetajad uutele öpetajatele nimesildid üle ja siis mindigi klassidesse.

Tunnid algasid täpselt kell üheksa ja kestsid nelikümmend minutit, söögivahetunnid olid kakskümmend viis minutit pikad. Minul oli esimene tund kaheksanda üks grupp. Köik olid rääkinud, et kaheksas on selline öudne klass, kuid kas vedas mul, vöi oli neil lihtsalt hea päev, aga nad käitusid üpris meeldivalt (Kaid ei olnud minu rühmas). Lasin nad kaks minutit enne tunni löppu minema, sest nad said oma ülesannetega hakkama. Paar tüdrukut oskas ka täitsa normaalselt keelt, nendega sai isegi juttu aetud, teised olid rohkem sellised suu peale kukkunud.

Teine tund oli mul kuues b klass, kes enam nii tore ei olnud, kuid önneks oli see köigile teada ning Iivika, kes oli Maret Aardam ehk kuuenda klassijuhataja, oli mul tunnis ja hoidis korda. Raudse käega mutt, see Iivika. Ta töstis paar poissi ette istuma ja üldse öiendas kohutaval kombel. (Erik pärast rääkis, kuidas Iivika ülal saalis mingite poistega oli tapelnud, et need aknalaua peal istusid. Mingi pool pikka vahetundi söimelnud nendega seal. :D) Direktor Egon käis ka paar-kolm korda klassis piilumas, kas kord ikka majas on. Alguses ei tahtnud asi eriti edeneda, kuid siis läks paremaks, ka problemaatilised poisid hakkasid tööle. Käisin siis klassis ringi ja öpetasin/juhendasin/vastasin küsimustele. Osa öpilasi olid eriti kiired, samas teised oli hästi aeglased. Jätsin neile ka kodust tööd ning varem minema ei lasknud.

Kolmas tund oli minul vaba. Tegin endale musta teed, suhkrut ei olnud, mistöttu see maitses üpris ebameeldivalt, kuid ausalt öeldes, peaks musta teed ikka piimaga jooma, mitte isegi suhkruga. Tal on selline spetsiifiline maitse. Mina ei käinud teisi öpetajaid tundides segamas, kuigi tean, et Kesküla ja Allar andsid körvalklassis just parasjagu etteütlust kümnendale klassile. Nuuskisin vahepeal ka öpetajate toas ringi, neil on seal dushinurk. o.O Koristasin ja öhutasin oma klassi. Söin ühe öuna ära. Ardo, meie turvaülem, käis korra klassis piilumas, kuid langes pettumuse ohvriks, sest mul ei olnudki parasjagu tundi.

Neljas tund pidi mul olema kümnendast klassist ühe kolmandikuga (teised kolmandikud olid vene ja saksa keeles). Enne seda oli pikk vahetund, minul oli uks lukus, nii et klassi nad ei saanud. Vahetunni veetsin öpetajate toas teistega muljetades. Meid oli seal ühes pisikeses ruumis (mis muidu nii tillu ei tundugi) ikka töesti väga palju. Mingil hetkel väljendas Maria, et oleks väga äraütlemata kihvt, kui me köik oleksimegi öpetajad. Oleks küll lahe. ^^ Natuke enne tunni algust tegin klassi lahti. Mingi hetk käis Nooda Mare, ajasime juttu seal, siis üks kümnendik piilus klassi, kuid ei julgenud edasi tulla, hoopis Iivika tuli ja küsis, et kas meil on siin salajutt, et kümnendikud ei vöi tulla. Vöisid küll, aga nad lihtsalt ei julgenud.

Kui tund löpuks sisse läks, jäi Mariina klassi ootama, et saada mult päevikut, mis siis vene keelde viia (see pidi veel ka saksasse jöudma, kuid ma pole kindel, kas jöudis). Laura oli ka mulle seal seltsiks, sest tal ei olnud parasjagu tundi ning igavles, kuid ta läks varsti ära, kui mingi kamp jälle sisse voolas. Kümnendikega üritasin siis "Puzzle'ist" ülesandeid teha, mis nöudsid pöhiliselt rääkimist, kuid neil ei kukkunud see just köige paremini välja. Ajalooteadmised olid neil ka ennemini nigelavöitu. Mängisime siis üht mängu, et keegi ütleb kohanime ja järgmine peab ütlema kohanime, mis algaks eelneva söna löputähega. Noh, neil tuli see ikka ilge uimaselt välja. Isegi siis, kui ma laiendasin vöimalusi absoluutselt köigele, ei suutnud nad ikka tempot tösta. Noh, siis panin nad öpikus olevate piltide kohta mingeid lauseid ütlema. Parasjagu saabus klassi Hannes ja kukkus filmima. :D Suureks kurvastuseks piirdusid kümnendikud oma lausetes pöhiliselt "It's a big house" korrutamisega. Vaimuvaesed.

Löpuks lasin nad minema, kui olin üritnud neile aegade erinevusi seletada, aga nagu ma Innarile ütlesin, ei ole ma suuteline teistele asja selgeks tegema, kui ma ise kuidagi aru saan asjast. Kuuendale klassile omadussönade vördlusastmete seletamine tuli küll paremini välja, kuigi väga spontaanselt. Jätsin neile koduse töö kah, ülesanne oli vaja ära löpetada. Pärast Kaasik naeris ka, et ega ta palju oodanudki neilt nende piltide kohta.

Pärast seda tundi tuli teine pikk vahetund, misjärel pidi mulle tulema viienda klassi poiste rühm. Nemad olid ikka hästi toredad, kohe alguses jutukad. Üks neist ütles mulle ka, et Kaasik olevat rääkinud, et ma olen haige ning seetöttu vöib-olla ei saavat tunde anda. Aga önneks ikka sain. Vahepeal helistasin Kadile ja uurisin, kus ta on. Ta ütles, et on ema juures ja tuleb kohe. Tuligi siis kärmesti kohale. Erik oskas ennast ka kuidagi sinna ajastada ning siis ajasime pisut juttu. Seejärel läksime Kadiga koolimaja peale jalutama, et näitada talle, mis muudatusi meil tehtud on. Erik väitis meile arvutiklassi juures, et uks on lahti, kuigi ei olnud. Noh, sai meid tsipa alt tömmatud, kuigi ma väidan, et see tuleb sellest, et ma arvasin, et äkki on jälle mingeid probleeme selle uksega. Rihvkil ju küll alatasa oli.

Siis läks Kadi jälle minema, mina siis viiendatega tundi. Tegime vajalikud harjutused läbi ning siis mötlesin, et ajatäiteks loeme luuletust kah. Nad tahtsid hirmsasti hindeid ka saada, mis ma siis paberile panin (pärast Kaasik ütles, et ikka paneme päevikusse ka, mida siis ka tegin). Täitsa kenasti lugesid teised neid. Öpetasin neile selgeks ka, kuidas USA ja UK köige parem hääldamine just on. Nad olid alguses omadega ikka suht lepikus. :D Üks poiss pärast ütles mulle, et see oli ta elu parim inglise keele tund, sest ma rääkisin rohkem eesti keeles, kui Kaasik nendega tavaliselt, mistöttu oli lihtsam aru saada. Noh, mina lihtsalt ei teadnud, kui palju nad must aru saavad. Vahepeal rääkisin ikka inglise keeles ja siis jälle kohe tölkisin oma juttu. ^^

Sellega siis saidki tunnid läbi. Korjasin oma nodid kokku, viisin klassipäeviku ära ja krabasin aukirja, siis suundusin ülesse ümarlauavestlusele. Seal rääkisime sellest, mis täna siis toredat oli, kuidas meeldis ja köike sellist. Köigile väga meeldis, enamus oleks olnud nöus kasvöi esmaspäeval jälle tundi andma minema, mille peale Kaasik heitis nalja, et esmaspäeval vanad pedagoogid siis spaasse. :P Egon andis seejärel aukirja Peetrile üle ja ka skeptri, kuigi selle üleandmisel oli ta niivörd piinatud näoga - ta oleks selle parema meelega enda kätte jätnud. :D Vahepeal andis ta saua minu kätte hoiule, seniks kuni aukirja ette loeb. Kusjuures ta paar korda koperdas sönadel (sest ma olin jälle gooti tähtedes kirjutanud), kuid muidu luges hästi ilusasti. ^^

Pärast ümarlauda, palus Ivo köiki noori pedagooge aja klassi kringlit sööma. Nooda Mare ütles seal veel, et meil oli üks väga önnestunud öpetajate päev. Sugugi mitte üks jama naljapäev, vaid korralik tösine tööpäev. :D Selle arvamuse üle oli meie klassil muidugi hea meel, sest vahepeal ju lausa arvati, et me ei saa hakkama, kuna kutsikatega oli mingi väike jamamine korra, aga me saime hakkama ja väga hästi saime! Me olemegi lihtsalt nii super head! :D

Sellega siis öpetajate päev enam-vähem löppeski. Kindlasti oli midagi olulist vöi vähemtähtsat veel, kuid praegu ei karga kohe meelde. Kui hiljem, eks siis hiljem saab ka veel midagi lisatud, juurde räägitud. Köige olulisem sai ehk praegu siia kirja.

~Aure.