Edusammud

Täna ma ei näinud saksa keelt unes! :D Nägin hoopis midagi muud, mis kahjuks hetkel meelde ei tule. Pean meenutama. Unenäod iseenesest on väga lahedad asjad, kuid ei taha eriti hästi meeles seista, mis on nukker, sest neist saaks väga palju öppida. Eriti häiriv on see, kui kuskil pealispinna all on mälestus olemas, aga seda kuidagi kätte ei önnestu saada.

Tänane päev on juba nii edukas olnud, et sain oma informaatika kodused ülesanded pärast pikka viivitamist tehtud. Kuigi vahepeal jooksis aju ikka täiega kokku, nagu mitte midagi ei tulnud pähe, mida vöiks netist inimesi otsima panna. Löpptulemuseks on kah mingi kräpp, kui ausalt öelda, kuid ehk kölbab, sest ma ju üritasin vöimalikult erinevaid elemente sisse toppida.

Tegime emmega kooki. Praegu istub see veel ahjus, aga löhnad juba tulevad, varsti saab ehk süüa. :D Vahepeal pugisin öunu, mis mul tegelikult köhu täitmise asemel selle hoopis tühjemaks tegid, nii veider, kui see ka on.

Mul on oma pet-kärbes akna peal. Peksab end vastu klaasi ja pöriseb. xD Ah, sellega seoses tuli (osaliselt) meelde, mida ma unes nägin täna. Köike ikka ei mäleta, kuid mingi aimdus on. Mida ma tean, on see, et mingi hetk mind "ründas" üks suur (no ikka liiga suur) metsmesilane, kes miskipärast oskas rääkida. Ta väitis, et ma olin teda kuidagi alt vedanud vöi tellimuse täitmata jätnud vöi miskit sellist. xD

Eile alustasin Amberi sarja viimase raamatu "Prince of Chaos" lugemist, samuti vötsin käsile ka Dorian Gray, kuigi tegelikult peaks enne rukki kohta kokkuvötte ära tegema, et suudaks meeles pidada, mida täpselt ma sellest raamatust arvan ka. Lugemispäevikut ma vist siiski pidama ei hakka. xD

Oma abooki ei ole ikka veel kätte saanud, kuigi eile päeval vahepeal sain isegi paarkümmend mega veel lisaks, aga pärast kustus ühendus uuesti ära, mistöttu praegu istungi oma önnetu 88% otsas ja nutan. >.<

No neh.

~Aure.